L.O. hagi Osaühingu Cerro vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ning hüvitiste ja saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1489 eurot 82 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.O. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): L.O. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Deniss Netšajev Vastustaja (kostja): Osaühing Cerro (registrikood 10004967), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2016 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata L.O. nõude 2015 oktoobrikuu töötasu 390 eurot väljamõistmiseks ning teha
tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada nõue ja mõista välja Osaühingult Cerro L.O. kasuks 2015 oktoobrikuu töötasu 390 eurot.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 22. detsembri 2016 otsus muutmata.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Jätta läbi vaatamata L.O. nõue parandada töötajate registris andmed töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas.
4.2.Hagi rahuldada osaliselt.
4.3.Lugeda L.O. ja Osaühingu Cerro vahel 1. märtsil 2013 sõlmitud tööleping L.O. poolt erakorraliselt üles öelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates
5.novembrist 2015.
4.4.Välja mõista Osaühingult Cerro L.O. kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 389 eurot 97 senti.
4.5.Välja mõista Osaühingult Cerro L.O. kasuks kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 610 euro 30 senti.
4.6.Välja mõista Osaühingult Cerro L.O. kasuks saamata jäänud töötasu 2015 oktoobrikuu eest 390 eurot.
4.6.Tasaarvestada Osaühingu Cerro enammakstud töötasu nõue 319 eurot 88 senti L.O. nõudega 1390 eurot 27 senti (389,97 eurot + 610,30 eurot + 390 eurot = 1390,27 eurot) ning lõplikult välja mõista Osaühingult Cerro L.O. kasuks 1070 eurot 39 senti.“
5.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Vabastada L.O. apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 75 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.L.O. (hageja) esitas 3. detsembril 2015 Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile Osaühingu Cerro (kostja) vastu avalduse, milles palus tunnistada, et poolte vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel 5. novembril 2015, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 1709 eurot 19 senti, kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 889 eurot 8 senti ja saamata jäänud töötasu 1956 eurot 35 senti. Töövaidluskomisjon rahuldas 18. jaanuari 2016 otsusega avalduse osaliselt.
Kostja esitas Harju Maakohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus keeldus 1. aprilli 2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja saatis hagi Viru Maakohtule.
2.Hageja täpsustas 28. mail 2016 oma nõudeid ja palus tunnistada, et tööleping on TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lõpetatud 4. novembril 2016, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 1169 eurot 91 eurot, kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 610 eurot 30 senti, saamata jäänud töötasu 390 eurot ja parandada töötajate registris andmed hagejaga töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (mida maakohus luges hagiavalduseks) ja selle täpsustuse järgi oli poolte vahel 1. märtsil 2013 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle müüjana Sillamäe linna turul. Töölepingu p 4.1 järgi oli töötasuks miinimumtasu. Hageja saatis 28. oktoobril 2015 kostja e-posti aadressile töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega ütles töölepingu alates 5. novembrist 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel üles. Ülesütlemise avalduse on kostja kätte saanud, kuid pole seda vaidlustanud, seega on ülesütlemine kehtiv. Hagejal on õigus nõuda TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist 1169 eurot 91 senti. Hüvitise vähendamiseks ei ole alust. Hagejal oli õigus saada 47,2 päeva puhkust. Kostjal tuleb tasuda hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 610 eurot 30 senti. Kostja ei maksnud hagejale töötasu 2015 oktoobri eest. Saamata jäänud töötasu nõue on 390 eurot (bruto). Hageja ei nõustunud kostja tasaarvestusega, viidates TLS § 78 lg-le 1. Hageja ei ole tasaarvestamiseks oma nõusolekut andnud. Hageja ei nõustunud sellega, et kostja esitatud aruanne on hageja koostatud. Hageja ei nõustunud ka sellega, et kostjal on õigus väljamakstud töötasu tagasi nõuda. Kõik summad olid näidatud iganädalastes aruannetes ja kostja pole kunagi hagejale ette heitnud seda, et hageja võtab töötasuna välja suurema summa. Seega oli kostja sellises suuruses töötasu väljamaksmisega nõus.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks aluse puudumist ja mõlema poole huvisid, tuleb TLS § 100 lg-s 4 ettenähtud hüvitist vähendada minimaalse suuruseni. Hagejal on õigus kasutamata jäänud puhkuse hüvitisele 28 päeva eest, hüvitise suuruseks on 356 eurot 16 senti. Hageja töötasu oli 334 eurot 77 senti (neto), seega pidi hageja ajavahemikul august kuni oktoober 2015 saama 1004 eurot 31 senti. Samas nähtub aruannetest, et sellel ajal võttis hageja kassast 1285 eurot, seega sai hageja ettenähtust rohkem 280 eurot 69 senti (neto), s.o 319 eurot 88 senti (bruto). Töötasu osas ei ole kostjal hageja ees võlgnevusi. 319 euro 88 sendi suuruse enammakstud töötasu tasaarvestas kostja hageja 356 euro 16 sendi suuruse kasutamata jäänud puhkuse hüvitisega. Kostja peab hagejale hüvitama 36 eurot 28 senti.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 22. detsembri 2016 hagi osaliselt, luges töölepingu hageja poolt erakorraliselt üles öelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 5. novembrist 2015, mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 389 eurot 97 senti (bruto), tasaarvestas kostja 319 euro 88 sendi suuruse enammakstud töötasu nõude hageja vastu hageja 610 euro 88 sendi suuruse kasutamata jäänud puhkuse hüvitise nõudega kostja vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud puhkuse hüvitise 290 eurot 42 senti (bruto). Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude parandada töötajate registris andmed töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte
lõpetamise õigusliku aluse osas, ja rahuldamata hageja töötasu nõude kostja vastu oktoobri 2015 eest summas 390 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohus luges tõendatuks, et hageja on töölepingu erakorralisest ülesütlemisest kostjat teavitanud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Ülesütlemise avalduses on märgitud erakorralise ülesütlemise põhjused. Maakohus leidis, et ülesütlemise avaldus on kostjale kätte toimetatud hiljemalt 29. oktoobril 2015 ning luges töölepingu lõppenuks ülesütlemise avalduses märgitud tähtajal ja alusel, s.o alates 5. novembrist 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud, seega ei saa kohus selle tühisust tuvastada. Maakohus leidis, et hageja on 2015 oktoobri töötasu kätte saanud. Hageja töötasu oli 334 eurot 77 senti (neto). Ajavahemiku august kuni oktoober 2015 eest pidi hageja saama 1004 eurot 31 senti (334 eurot 77 senti x 3 kuud). Kostja esitatud tõendite kohaselt võttis hageja kassast kokku 1285 eurot. Seega jättis kohus hageja vastava nõude rahuldamata. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve, leidis maakohus, et hageja hüvitist tuleb vähendada alla TLS § 100 lg-s 4 sätestatud maksimaalset määrata. Hageja ei ole eelnevatel perioodidel kasutanud oma õigust tööleping erakorraliselt üles öelda, kuigi on avalduses märkinud, et kostja ei ole maksnud hagejale töötasu alates 2013. aastast. Seega võib järeldada, et hageja oli nõus selliste tingimustega töötama. Kuni 2015 novembrini ei olnud pooltel etteheiteid lepingu täitmise osas. Samas ei tuvastanud kohus ka seda, et hagejal oleks olnud põhjus leping erakorraliselt üles öelda seetõttu, et kostja on jätnud hagejale maksmata oktoobri 2015 töötasu. Maakohus nõustus hagejaga selles, et temal on saamata 47,2 päeva puhkust. Hageja arvestuste kohaselt on hageja keskmine päevatasu 12 eurot 93 senti. Kostjal tuleb hüvitada hagejale kasutamata jäänud puhkuse eest 610 eurot 30 senti. Maakohus tuvastas, et kostjal on hageja vastu 319 euro 88 sendi suurune nõue enammakstud töötasu tagastamiseks ning hagejal on kostja vastu 610 euro 30 sendi suurune nõue kasutamata jäänud puhkuse hüvitamiseks. Kostja on teinud kohtumenetluses tasaarvestamise avalduse hagejale. Kohtumenetluses ei kehti TLS § 78 lg-s 1 sätestatud erisused töötajaga tasaarvestuse tegemise kohta. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded, mille tulemusena peab kostja hüvitama hagejale saamata jäänud puhkuse tasu 290 eurot 42 senti. Maakohus jättis TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hageja nõude parandada töötajate registris andmed töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas läbi vaatamata, kuna kohtul ei ole töötamise registris kande tegemiseks pädevust. TsMS § 163 lg 1 alusel jäid menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus punktide 4–7 osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 1169 eurot 91 senti, kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 610 eurot 30 senti ja saamata jäänud töötasu 390 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei selgu maakohtu otsusest, miks otsustas maakohus, et 2015 augustis saadud töötasu on töötasu 2015 augustis töötatud aja eest. Töölepingu p 4.2 kohaselt toimub väljamaksmine mitte hiljem kui väljatöötatud kuule järgneva kuu 6-8 kuupäeval. Seega oleks hageja pidanud 2015 augustis saama töötasu juuli eest, septembris augusti eest ja oktoobris septembri eest. Maakohtu järeldus, mille kohaselt maksti hagejale augustis augusti töötasu ja septembris septembri töötasu, on põhjendamatu.
Erinevalt 2015 augusti ja septembri aruannetest ei sisalda oktoobri aruanded kuluartiklit „välja makstud töötasu“. Jääb arusaamatuks, mille põhjal arvas maakohus, et 2015 oktoobri aruandes näidatud jääk (1. novembri 2015 seisuga) summas 320 eurot 3 senti on kauba jääk rahalises väljundis. Aruande alguses ja lõpus näidatud jääk ei ole rahaliste vahendite jääk, vaid kauba jääk rahalises väärtuses. Ekslik on maakohtu järeldus, et hageja sai töötasu 2015 oktoobri eest. Praegusel juhul peab kostja tõendama, et ta maksis hagejale 2015 oktoobris töötasu välja. Töötasu väljamaksmist saab tõendada panga maksekorralduse või kassa kuluorderiga. Kostja ei ole ühtegi sellist dokumenti esitanud. Lisaks on arusaamatu, miks võttis kohus vaatlus alla ajavahemiku alates 1. augustist 2015 kuni
31.oktoobrini 2015, kui hageja nõue oli 2015. aasta oktoobri töötasu. Kostja sai iga kuu hageja aruanded, kus olid ära näidatud summad, mida hageja töötasu kätte sai. Kostja ei esitanud kunagi vastuväiteid aruannetes toodud summade kohta ega esitanud nõudeid tagastada enammakstud töötasu. Eelneva tõttu on ekslik maakohtu järeldus, et praegusel juhul tuleb vähendada hüvitist. Arvestades kõiki töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning seda, et kostja toime pandud rikkumiste tõttu jäi hageja ilma sissetulekuta ning tal ei olnud seda pikka aega pärast kostjaga töösuhte lõpetamist, ta ei saanud kasutada töötukassa teenust (töötajate registris oli näidatud ebaõige töösuhte lõpetamise alus), on hüvitise mõistlikuks ja põhjendatud suuruseks kolme kuu töötasu suurus. Kuna kostja ei olnud õigust nõuda tagasi enammakstud töötasu, ei olnud tal õigust ka tasaarvestust teostada. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja esitas tasaarvestamise avalduse kohtumenetluse käigus. Kostja 1. märtsi 2016 avalduses toodu on informatiivne teave, mitte tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes, millest nähtuks kostja tahe olla seotud kindla õigusliku tagajärjega. Töösuhted olid lõpetatud 5. novembril 2015, kõne all on justkui enammakstud töötasu 2015 augustist oktoobrini. Tegemist ei ole mõistliku ajaga tasaarvestuse tegemiseks. Samas dokumendis tunnistab kostja, et hagejale jäi töötasu lõpuni välja maksmata.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. detsembri 2016 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 2015 oktoobrikuu töötasu 390 eurot väljamõistmiseks ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab nõude ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 2015 oktoobrikuu töötasu 390 eurot. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 22. detsembri 2016 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahudamisele osaliselt.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei ole vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 1-3 (sh töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 5. nobvembrist 2015) ja saamata jäänud puhkuse hüvitise suurust 610 eurot 30 senti. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud TLS § 100 lg 4 alusel väljamõistetud hüvitise 389 eurot 97 senti suurust, enammakstud töötasu 319 eurot 88 senti tasaarvestamist saamata jäänud puhkuse hüvitisega 610 eurot 30 senti ning 2015 oktoobrikuu eest töötasu rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus kontrollibki TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsust vaid vaidlustatud osas.
9.Hageja väite kohaselt ei ole ta saanud töötasu 2015 oktoobrikuu eest ning maakohtu vastupidine seisukoht on alusetu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid asudes seisukohale, et kostja on maksnud hagejale 2015 oktoobrikuu eest kokkulepitud töötasu 390 eurot. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejale 2015 oktoobris töötasu välja maksnud Nimetatud asjaolu ei tõenda TVK toimiku lk-del 24-31 asuvad aruanded, milledest nähtuvalt on hageja võtnud kassast sularahana töötasuks 1285 eurot perioodil august – oktoober 2015, kuigi kokkulepitud töötasuna oli tal õigus saada 1004 eurot 31 senti. 2015 oktoobrikuu töötasu väljamaksmist ei tõenda ka 2015 oktoobri aruanne (TVK toimik lk 39), sest sellest ei nähtu üldse töötasu maksmine hagejale. Töölepingu p 4.2 kohaselt makstakse töötajale palka üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 6.-8. kuupäeval ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks maksnud hagejale töötasu oktoober 2015 eest novembris 2015. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kostja on ise soovinud tasaarvestada hageja nõudega hageja poolt väljavõetud töötasu ja kokkulepitud töötasu vahet 319 eurot 88 senti ning kuna maakohus on vastava tasaarvestuse teinud, siis ei saa lugeda tasaarvestatud 319 eurot 88 senti veel oktoobrikuu töötasu ettemaksuks. Lugedes 319 eurot 88 senti oktoobrikuu töötasuks ning samas ka tasaarvestades 319 eurot 88 senti hageja nõudega tekib olukord, kus summat 319 eurot 88 senti on kasutatud hageja nõude vähendamiseks kahel korral. Kuna kostja ei ole tõendanud hagejale töötasu maksmist 2015 oktoobrikuu eest, siis tuleb hageja nõue rahuldada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 2015 oktoobrikuu töötasu 390 eurot.
10.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus vähendas põhjendamatult TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise suurust. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. TLS § 100 lg 4 alusel tehtav otsus hüvitise suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus, millesse võib kõrgema astme kohus sekkuda juhul, kui on rikutud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud diskretsiooni piire vähendades hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist ühe kuu keskmise palgani, s.o 389 eurot 97 senti. Maakohus on siinkohal õigesti arvestanud kõiki töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Hageja on öelnud töölepingu erakorraliselt üles 28. oktoobril 2015 e-kirja teel saadetud avaldusega. Selleks ajaks ei olnud veel kostjal tekkinud kohustust tasuda talle 2015 oktoobrikuu töötasu ning seetõttu ei saanud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olla 2015 oktoobrikuu saamata töötasu. Menetluse kestel on hageja vähendanud oma saamata jäänud töötasu nõuet ning nõudeks jäi ainult 2015 oktoobrikuu töötasu (mis ei olnud veel töölepingu erakorralise ülesütlemise ajaks muutunud sissenõutavaks). Seega kuigi formaalselt on hageja kehtivalt töölepingu erakorraliselt üles öelnud, siis arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, on maakohus põhjendatult kostjalt välja mõistnud hageja kasuks hüvitise ühe kuu keskmise palga ulatuses. Põhjendamatu on hageja väide, et kostjapoolse rikkumise tõttu jäi ta pikaks ajaks ilma sissetulekuta. Öeldes töölepingu erakorraliselt üles võttis hageja endale riski, et ta ei pruugi leida teist töökohta ja seega jääb ilma sissetulekuta.
11.Kuigi maakohus ei ole vaidlustatud otsuse resolutsioonis selgesõnaliselt seisukohta võtnud kostjalt hageja kasuks saamata jäänud puhkuse hüvitise 610 eurot 30 senti väljamõistmise kohta, on see asjaolu tuletatav otsuse resolutsiooni punktist 5, milles kohus tasaarvestas saamata jäänud puhkuse hüvitise 610 eurot 30 senti kostja nõudega hageja vastu summas 319 eurot 88 senti.
Kaebuses ei ole vaidlustatud saamata jäänud puhkuse hüvitise 610 eurot 30 senti väljamõistmist kostjalt hageja kasuks, küll aga vaidlustab hageja väidetava enammakstud töötasu 319 eurot 88 senti tasaarvestamist saamata jäänud puhkuse hüvitisega, s.o hageja vaidlustab kostja õigust tasaarvestada enammakstud töötasu. Kostja esitas 10.06.2016 menetluses tasaarvestuse vastuväite ja palus tasaarvestada hageja poolt ajavahemikul august – oktoober 2015 enamsaadud töötasu 319 eurot 88 senti hageja nõudega kostja vastu (tl 54). Ebaõige on hageja väide, et kostjal ei ole õigust nõuda tagasi enammakstud töötasu. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Tööleping poolte vahel lõppes 5. novembrist 2015 ning sellest ajast muutus ka enammakstud töötasunõue sissenõutavaks. Pooled on maakohtus olnud seisukohal, et töötasu suuruseks kuus oli 2015. aastal 390 eurot. Lähtudes TVK toimikus olevatest aruannetest, nähtub, et kostja on tasunud hagejale ajavahemikul august – oktoober 2015 töötasu 319 eurot 88 senti enam poolte kokkulepitud töötasust. Hageja ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, millisel alusel tal oli õigus suuremale tasule, kui oli poolte vahel kokku lepitud. Ainuüksi see, et hageja võttis kassast sularahana rohkem, kui oli kokkulepitud palk, ning kostja seda ei vaidlustanud, ei muuda enamsaadud töötasu seaduslikuks. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti tasaarvestanud kostja nõude summas 319 eurot 88 senti hageja vastu hageja nõudega kostja vastu. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda hageja väide, et kostjapoolne tasaarvestus ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Kostja nõue tekkis perioodil august – oktoober 2015, tasaarvestuse vastuväite esitas kostja 10.06.2016. Tasaarvestuse vastuväite esitamise ajaks ei olnud kostja nõue aegunud ning see on esitatud õigeaegselt.
12.Kuna apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, siis jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldas 1. märtsi 2017 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel Viru Maakohtu 22. detsembri 2016 otsuse peale summas 75 eurot. Arvestades hageja majanduslikku olukorda leiab ringkonnakohus, et TsMS § 190 lg 7 kohaselt tuleb hageja vabastada riigilõivu 75 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Lisaks märgib ringkonnakohus, et riigilõivu tasumise kohustuse tõi kaasa see, et hageja soovis vaidlustada apellatsioonkaebuses saamata jäänud puhkuse hüvitise suurust, kuid tegelikult on maakohus puhkuse hüvitise nõude rahuldanud hageja poolt soovitud suuruses (ning selle tasaarvestanud enammakstud töötasuga), s.o apellatsioonkaebus on esitatud puhkuse hüvitise osas seetõttu, et maakohtu resolutsioon on ebaselge.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.