2-16-3342/29 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-16-3342 Hageja palub kohtul tunnistada, et hageja ja kostja vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud tööleping on lõpetatud 05. novembril 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 järgi; mõista kostjalt hageja kasuks välja kompensatsioon TLS § 100 lg 4 järgi summas 1169,91 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 610,30 eurot (bruto); mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 390 eurot (bruto) ning parandada töötajate registris andmed hagejaga töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas, näidates, et töösuhe on lõpetatud alates 05. novembrist 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 järgi. Hageja kui töötaja ja kostja kui tööandaja vahel sõlmiti 01. märtsil 2013 tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle alates 01. märtsist 2013 müüjana Sillamäe turul. Töölepingu p 5.1. kohaselt asus hageja tööle täistööajaga ja töölepingu p 4.1. kohaselt oli hageja töötasuks kokku lepitud kehtiv miinimumtöötasu. Hageja saatis 28. oktoobril 2015 kostjale tema elektronposti aadressile töölepingu ülesütlemise avalduse, milles hageja ütles TLS 91 lg 2 p 2 alusel töölepingu üles 05. novembrist 2015. Kostja sai teate lepingu ülesütlemisest kätte vähemalt 11. novembril 2015. Hageja avaldusest on selgelt ja üheselt mõistetavalt aru saada, et ülesütlemine toimub erandkorras TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja ei esitanud ei töövaidluskomisjonile ega ka kohtusse avaldust hageja poolt töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks, järelikult tuleb hageja poolt töölepingu ülesütlemine lugeda toimunuks ja poolte töösuhe lõppes 04. novembril 2015. Ülesütlemine on kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja viitab asjaolule, et 27. mai 2016 seisuga on töötajate registris märgitud, et töösuhted hagejaga on lõpetatud alates 05. novembrist 2015, kanne registrisse on tehtud 20. novembril 2015. Hageja väitel on töösuhted poolte vahel lõpetatud TLS § 91 lg 2 p 2 järgi alates 05. novembrist 2015 ja seoses sellega tuleb hageja nõuded rahuldada. Hageja leiab, et kuna töösuhted poolte vahel on lõpetatud TLS § 91 lg 2 p 2 järgi, on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitist kokku 1169,91 eurot. Hageja arvestab hüvitist lähtudes kuu keskmisest töötasust 389,97 eurot ja kolme kuu hüvitis seega 1169,91 eurot. Hageja arvab, et hüvitise vähendamiseks ei ole alust ja palub jätta kostja selline taotlus rahuldamata. Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. Hageja töötas kostja juures alates 01. märtsist 2013 kuni 05. november 2015. Hageja kasutas 2014. aastal 2013. aasta välja teenitud puhkust 28 kalendripäeva. Kuna hageja kasutas 2013. aasta puhkuse ära täies ulatuses, aga töötas kostja juures alates 01. märtsist 2013, oli hagejal õigus 2014. aasta puhkusele alates 01. märtsist 2014 kuni 31.12.2014. Ajavahemikul alates 01. märts 2014 kuni 31. detsember 2014 oli hagejal õigus saada puhkust 23,5 kalendripäeva (28/365x306). Ajavahemiku alates 01. jaanuar 2015 kuni 05. november 2015 eest oli hagejal õigus 23,7 kalendripäeva pikkusele puhkusele (28/365x309). Kokku on hagejal saamata 47,2 kalendripäeva puhkust. Hageja palub välja mõista kostjalt hagejale maksmata töötasu oktoobri kuu eest 390 eurot. Hageja ei nõustu tasaarveldusega, mida kostja pakub. Kuna hageja ei anna oma nõusolekut tasaarvelduseks, pole kostjal õigust seda teha. Hageja ei nõustu sellega, et kostja esitatud aruanne on hageja koostatud. Hageja esitas kostjale kõik aruanded käsitsi kirja panduna. Hagejal ei ole võimalik teha aruandeid trükituna. Millal ja kelle poolt on koostatud kostja esitatud aruanne, ei ole selge. 3(12)

2-16-3342 Hageja ei ole nõus sellega, et kostjal on õigus väljamakstud töötasu tagasi nõuda. Kõik summad, mis hageja sai kassast töötasuna kätte, olid näidatud iganädalastes aruannetes ja kostja ei viidanud kunagi, et hageja võtab töötasuna välja suurema summa kui tal on õigus võtta. Sellest võib teha järelduse, et kostja oli sellises suuruses töötasu väljamaksmisega nõus. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et hageja töötas turul müüjana. Kirjalikku töölepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Töötaja tööajanorm oli 40 töötundi nädalas. Töötaja põhipalgaks oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär, mis 2015. aastal moodustas 390 eurot kuus bruto. Kostja sai e-kirja, milles oli teatatud hageja ja kostja vahelise töölepingu ülesütlemisest hageja poolt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Ülesütlemise põhjuseks olid nimetatud töötasu osaline maksmata jätmine, tööajanormi ületamine ja puhkusetasu maksmata jätmine. Enne seda ei ole pooled kordagi suhelnud e-posti teel. Tööandja ei teadnud töötaja e-posti aadressi ja seetõttu ei olnud e-posti teel suhtlemise pooltele tavaline. Kuna kostja juhatus, kontor ja ladu asuvad Tallinnas, siis kostjal puudus võimalus vahetult juhtida ja kontrollida hageja tööd. Kostja autojuht viis kauba hageja müügikohale keskmiselt kaks korda nädalas. Pärast ülalnimetatud e-kirja saamist andis kostja autojuhile ülesande välja selgitada, kas tegemist on hageja reaalse avaldusega ning juhul, kui jah, siis võtta hagejalt vastu vastav kirjalik ja allkirjastatud avaldus. Autojuht käis hageja töökohal kahel korral 30. oktoobril 2015 ja 02. novembril 2015. Mõlemal korral oli töökoht suletud. Müügikohal ei olnud ei kostja kaupa ega hagejat. Pärast seda võttis kostja hagejaga telefoni teel ühendust. Hageja vastas, et nimetatud päevadel viibis ta puhkusel. Samas ei ole kostja hagejalt vastavat puhkuse avaldust saanud. Ühtlasi kinnitas hageja, et tegemist oli tema töölepingu ülesütlemisavaldusega ning et tema enam kostja juures ei tööta. Kuna kostja ei olnud oma kohustusi rikkunud, siis ei olnud kostja ka töölepingu ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel nõus ning 11. novembril 2015 saatis kostja hagejale vastuse, millega teatas, et kuna töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole alust, siis TLS § 85 lg 4 alusel loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Eeltoodust tulenevalt loetakse tööleping korraliselt ülesöelduks alates 27. novembrist 2015. Kuna hageja ei ole kostja 11. novembri 2015 avaldusele vastanud, siis kostja tegi sellest järelduse, et hageja oli avalduses tooduga nõustunud. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 lausel puudus alus. Vastavalt hageja enda kinnitustele maksti temale töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Seejuures ei ole hageja suurema töötasu kokkuleppe olemasolu ega ületunnitöö tegemist tõendanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemine oleks olnud erakorraline. Seetõttu loetakse ülesütlemine korraliseks. Kostja ei pidanud ülesütlemist vaidlustama, kuna erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus ja TLS § 85 lg 4 alusel loetakse selline ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Korralise ülesütlemise suhtes ei ole kostjal mingeid vastuväiteid. Tööleping on korraliselt kehtivalt ülesöeldud TLS § 98 lg 1 järgi, millest peab hageja kostjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Sellel alusel luges kostja töölepingu korraliselt üles öelduks alates 27. novembrist 2015. Kostja edastas hagejale 11. novembril 2015 avalduse, millega teatas TLS § 90 lg 2 p 2 järgi ülesütlemise aluse puudumisest ja töölepingu korraliselt ülesöelduks lugemisest alates 27. novembrist 2015. Hageja sellele teatele ei reageerinud ja kostja järeldas, et hageja oli sellega nõus. Seetõttu puudus kostjal alus hagejapoolse ülesütlemise eraldi vaidlustamiseks. Hageja 4(12)

2-16-3342 ülesütlemisavalduse vaidlustamise vajadus selgus alles toovaidluskomisjoni dokumentide saamisel. Kuni selle ajani luges kostja TLS § 85 lg 4 alusel töölepingu korraliselt ülesöelduks. Juhul, kui kirjeldatud olukorras ei ole TLS § 85 lg 4 kohaldatav ja töölepingu ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks pidi tööandja ülesütlemise vaidlustama, siis tähtaja möödalaskmiseks oli kostjal mõjuv põhjus, so. „raskesti mõistetavad“ ja eksitavad seadusesätted, mida on võimalik erinevalt tõlgendada. Mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg kuulub ennistamisele. Kostja märgib, et töölepingu ülesütlemise väidetavaks põhjuseks oli töötasu maksmata jätmine või töötasu maksmisega oluline viivitamine tööandja poolt. Kostja rõhutab veel kord, et hageja töötas müüjana kostja müügikohal. Hageja valduses oli kogu kostja kaup ja müügikoha kassa. Üks kord nädalas võttis hageja ise töötasu müügikoha kassast, esitades kostjale vastavasisulise aruande. Kostja arvestas hagejale palka alati vastavalt lepingule, so. summas 390 eurot kuus bruto. Hageja pidi võtma endale töötasu just selles ulatuses. Juhul, kui hageja on võtnud töötasu suuremas ulatuses, siis tegemist võis olla hagejale välja makstud avanssiga, mitte töötasu suurendamise kokkuleppega. Järgmistel kuudel oleks hageja saanud väiksema töötasu (teatus osa oleks arvestatud varasema avansi katteks). Hageja märgitud töötunnid ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole kordagi nõudnud hagejalt tööajanormi (so. 40 töötundi nädalas) ületamist. Eeltoodust tuleneb, et tõendamist ei ole leidnud ükski hageja väide töötasu tasumata jätmise või töötasu maksmisega viivitamise osas. Seetõttu puudus alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 90 lg 2 p 2 järgi. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks aluse puudumist ja mõlema poole huvisid, tuleb TLS § 100 l-ga 4 ettenähtud hüvitis vähendada minimaalse suuruseni. Puhkuse aegumise kohta käivat regulatsiooni arvesse võttes (TLS § 68 lg 6) kuulub hüvitamisele maksimaalselt kahe kalendriaasta jooksul väljateenitud põhipuhkus, so. 28×2=56 päeva. Vastavalt hageja enda avaldusetele viibis hageja puhkusel 28 kalendripäeva alates 07. juulist 2014. Seega hagejal oleks õigus puhkusehüvitisele 56 – 28 = 28 päeva eest. Ühe päeva tasu 12,72 eurot päevas bruto. Hagejale kuulub hüvitamisele 356,16 eurot bruto. Lisaks eeltoodule soovib kostja märkida, et poolte vahel ei olnud kirjalikku töölepingut sõlmitud. Poolte suuline kokkuleppe seisnes sellest, et hageja töötab kostja müügikohal töötundi nädalas ja saab selle eest töötasu seadusega ettenähtud palga alammäära ulatuses. Kostja ei tunnista hageja keskmise töötasu arvestust ega hüvitiste arvestust. Hageja ei ole ületunnitöö kunagi teinud. Ületunnitöö tegemise kokkulepet ei ole pooled kunagi sõlminud. Hageja kokkulepitud töötasuks 2015. aastal oli EVV poolt kinnitatud töötasu alammäär 390 eurot kuus bruto. Keskmise töötasu arvestus kohaselt oli hageja keskmine töötasu kuus 378 eurot kuus bruto Kostja viitab, et hageja poolt kostjale esitatud aruannete kohaselt võttis hageja endale kassast töötasu alates 27. juulit 2015 vähemalt 105 eurot nädalas. Kuid seaduse ja pooltevahelise suulise lepingu kohaselt oli hageja õigustatud saama töötasu summas 390 eurot kuus bruto. Seega võttis hageja kassast kokkulepitust suurema töötasu ja seetõttu peab ta enammakstud töötasu tagastama. Käesolevaga teatab kostja tema nõude tasaarvestamisest hageja töötasu ja puhkusetasu nõudega. Kohtule esitatud hageja aruannetest ajavahemikust august – oktoober 2015 tuleneb, et hageja võttis endale kostja müügikoha kassast kolme kuu eest sularaha summas 1285 eurot neto, sealhulgas kassa jäägi summas 320 eurot. Hageja tegelik töötasu oli 390 eurot kuus bruto, so. 334,77 eurot neto. Ajavahemiku eest august – oktoober 2015 pidi hageja saama neto töötasu 334,77 × 3 kuud = 1004,31 eurot. Seega hageja sai ettenähtust rohkem 1285 – 1004,31 = 280,69 eurot neto, so. 319,88 eurot bruto. Sellest tuleneb, et palga osas ei ole kostja hageja ees võlgu. Hageja sai töötasu 319,88 eurot bruto ettenähtust suuremas ulatuses. Enammakstud töötasu summas 319,88 eurot bruto tasaarvestab kostja hageja puhkusehüvitise nõudega summas 356,16 5(12)

2-16-3342 eurot bruto. Kostja peab hüvitama hagejale kasutamata jäänud puhkuse summas 356,16 – 319,88 = 36,28 eurot bruto. Kostja märgib, et koheselt pärast kostjaga töölepingu lõpetamist asus hageja tööle samal müügikohal, kuid juba teise tööandja juures. Kogu selle vaidluse tegelikuks kannatanuks jäi just kostja, mitte hageja. Hageja ütles töölepingu üles ilma selleks tegelikku põhjust omamata, vahetas tööandjat ja jäi samal töökohal edasi töötama. Kostja aga jäi töötajast ja müügikohast ilma. Seetõttu tuleb TLS § 100 lg 4 ettenähtud hüvitis minimaalse suuruseni vähendada. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja väitel kostja eksib kinnitades, et hageja keeldus töölepingust ainult töötasu väljamaksmisega viivitamise tõttu. Töölepingu ülesütlemise avalduses oli ära toodud mitu põhjust, teiste hulgas ka töötasu väljamaksmisega viivitamine ja töötasu välja maksmata jätmine. Samuti eksib kostja selles, et tal ei olnud täitmata kohustusi töötasu välja maksmise osas. Kostja eksib oma väites, et peale kostjaga töösuhte lõpetamist jätkas hageja koheselt töösuhteid teise tööandja juures. Selle väite kummutab väljavõte Maksu- ja tolliameti töötajate registrist ja töötukassa otsus. Hageja arvab, et antud asjas ei ole alust vähendada TLS § 100 lg 4 alusel välja makstavat hüvitist. Ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades palub hageja jätta hüvitise suurus muutmata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 1169,91 eurot. Kohtuistung Kohtuistungil 17. novembril 2016 määras kohus jätta läbivaatamata hageja nõue (t.l.-40 pöördel, p 5.) parandada töötajate registris andmed hageja töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas, näidates, et töösuhe on lõpetatud alates 05. novembrist 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 järgi ning menetleda hagi hageja järgmiste nõuete alusel: tunnistada, et hageja ja kostja vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud tööleping on lõpetatud 05. novembril 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 järgi; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon TLS § 100 lg 4 järgi summas 1169,91 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 610,30 eurot (bruto); mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 390 eurot (bruto). Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ja teatas, et soovib tsiviilasja läbivaatamist ilma kostja osavõtuta, määras kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 lg 1 alusel lahendada asi sisuliselt.

2-16-3342 Kohus leiab, et kohtul puudub pädevus töötamise registris kande tegemiseks. Lähtuvalt TsMS § 423 lg 1 p 13 jätab kohus hageja nõude parandada töötajate registris andmed hagejaga töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas läbivaatamata. Hagi Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on tuvastada, et hageja ja kostja vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud tööleping on lõpetatud 05. novembril 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 järgi, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 järgi summas 1169,91 eurot, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest summas 610,30 eurot (bruto) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 390 eurot (bruto). Pooled ei vaidle, et peale töölepingu sõlmimist oli hageja töötasuks täiendavalt kokku lepitud 390 eurot (bruto) kuus. Töölepingu lõpetamine Hageja väitel ütles hageja poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 05. novembrist 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel kostja poolt töölepingu rikkumise tõttu, kuna kostja ei maksnud hagejale töötasu nõutavas suuruses. Hageja saatis 28. oktoobril 2015 kostjale ülesütlemisavalduse. Kostja sai teate lepingu ülesütlemisest kätte. Kostja ülesütlemist ei vaidlustanud. Ülesütlemine on kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohus nõustub hageja väitega. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Lähtuvalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus tuvastas, et hageja on saatnud kostjale 28. oktoobril 2015 e-maili (TVK t.l.-6), milles avaldab, et ütleb kostjaga 01. märtsil 2013 sõlmitud töölepingu üles 05. novembrist 2015. Ülesütlemisavalduses on hageja märkinud ülesütlemise põhjuseks asjaolud, et kostja ei ole maksnud hagejale töötasu kokku lepitud määras ja hageja nõuab kostjalt täiendavalt töötasu väljamaksmist 2013 kuni 2015 aastate eest. Samuti nõuab hageja täiendavat töötasu septembri kuu 2015 ja oktoobri kuu 2015 eest. Kirjas on märgitud hageja nimi ja isikukood, töökoht Sillamäe turg ja arveldusarve number ning telefoni number. Töötamise registri väljavõtte (TVK t.l.-10) kohaselt on hageja kohta tehtud viimane kanne 20. novembril 2015, kande olek – lõpetatud, töötamise lõpu aeg 05. november 2015. vastuses TVK avaldusele (TVK t.l.-17) märgib kostja, et kostja sai 27. oktoobril 2015 hagejalt allkirjastamata e-kirja, milles hageja soovib lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja saatis peale kirja saamist autojuhi hagejat kontrollima. Autojuht käis hageja töökohal 30. oktoobril 2015 ja 02. novembril 2015 (TVK t.l.-32,33). Kohus loeb tõendatuks, et hageja on töölepingu erakorralisest ülesütlemisest kostjat teavitanud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Poolte vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud tööleping (TVK t.l.-4-5) teadete esitamise korda ette ei näe. Ülesütlemise avalduses on märgitud erakorralise 7(12)

29.oktoobril 2015, kuna hageja on e-kirja saatnud 28. oktoobril 2015 kell 21.55, mis ei ole tööaeg ning 30. oktoobril 2015 suundus autojuht hagejat kontrollima. Kostja enda märgitud e-kirja kättesaamise kuupäev 27. oktoober 2015 on enne hageja poolt kirja saatmist ja seega võib olla kostja poolne eksitus kuupäeva märkimisel. Kohus märgib, et lepingu erakorraline ülesütlemine on ühepoolne tahteavalduse tegemine lepingu teisele poolele ning lepingu lõpetamiseks ülesütlemisega piisab tahteavalduse teisele lepingupoolele kättetoimetamisest kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 ja lg 2. Kuna kostja on hageja ülesütlemisavalduse kätte saanud 29. oktoobril 2015, tuleb lugeda poolte vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud tööleping lõppenuks ülesütlemisavalduses märgitud tähtajal ja alusel, s.o 05. novembrist 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja esitas vastuväite, et lepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt on kehtetu, kuna puudusid materiaalsed alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja väitel ei ole ta töölepingut rikkunud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Lähtuvalt TLS § 105 lg 1 peab hagi kohtule või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 kohaselt, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud 29. oktoobrist 2015 arvates 30 kalendripäeva jooksul hagi esitamisega kohtule või avaldusega töövaidluskomisjonile. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule avaldust seaduses sätestatud tähtaja ennistamiseks kooskõlas TsMS § 67 ja § 68. Ilma kostja vastava hagita ei saa kohus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust ega ka sellega seotud ülesütlemise materiaalseid aluseid. Asjaolu, kas kostja maksis hagejale töötasu nõuetekohaselt või mitte, ei oma asjas töölepingu lõpetamise osas tähendust, kuna kostja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud. Kohus järeldab, et kostja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist tähtaegselt vaidlustanud ega taotlenud ka tähtaja ennistamist ning seetõttu on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja poolte vahel

2-16-3342 Ajavahemiku eest august – oktoober 2015 pidi hageja saama neto töötasu 334,77 × 3 kuud = 1004,31 eurot. Seega hageja sai ettenähtust rohkem 1285 – 1004,31 = 280,69 eurot neto, so. 319,88 eurot bruto. Sellest tuleneb, et palga osas ei ole kostja hageja ees võlgu. Hageja sai töötasu 319,88 eurot bruto ettenähtust suuremas ulatuses. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Kostja arvutusi tõendavad aruanded (TVK t.l.-24-31), mille kohaselt on hageja võtnud kassast sularahas 105 eurot 03. augustil 2015, 105 eurot 10. augustil 2015, 105 eurot 17. augustil 2015, 105 eurot 24. augustil 2015, 60 eurot 31. augustil 2015, 45 eurot 07. septembril 2015, 440 eurot 01. oktoobril 2015 ja kogu kassa jäägi summas 320 eurot 30. oktoobril 2015, kokku 1285 eurot. Kohus loeb kostja poolt tõendatuks, et hageja on 2015. aasta oktoobri kuu töötasu kätte saanud ning hageja nõue välja mõista kostjalt hagejale maksmata töötasu oktoobri kuu eest 390 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hüvitis töötaja poolt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel Kohus tuvastas, et poolte vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud tööleping on hageja poolt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles öeldud põhjusel, et kostja kui tööandja rikkus oluliselt töölepingut. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 järgi summas 1169,91 eurot. TLS § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja on avaldanud, et kohus peaks hüvitist vähendama minimaalse suuruseni. Vaidlust ei ole, et hageja ühe kuu töötasu oli 2015. aastal 390 eurot (bruto). Kohus nõustub hageja arvestustega (t.l.-38 pöödel,39) hageja keskmise kuutöötasu osas, kuna see vastab Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 ja lg 2 ning § 3 lg 1, lg 3 ja lg 6 toodud arvutuskorrale. Seega on ka hageja keskmiseks kuutöötasuks 389,97 eurot (bruto) ning TLS § 100 lg 4 alusel on hagejal õigus saada hüvitist maksimaalselt 3x389,97=1169,91 eurot (bruto). Kohus, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid, leiab, et hageja hüvitist tuleb vähendada alla TLS § 100 lg 4 sätestatud maksimaalset määra. Kohus tuvastas, et hageja sai enne töölepingu erakorralist ülesütlemist ajavahemikul august – oktoober 2015 endale kostja müügikoha kassast kolme kuu eest sularaha summas 1285 eurot neto. Hageja tegelik töötasu oli 390 eurot kuus bruto. Hageja sai seega ettenähtust rohkem töötasu 319,88 eurot bruto. Hageja esitas 28. oktoobril 2015 kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse viitega kostja poolt töölepingu olulisele rikkumisele, mis seisnes töötasu maksmata jätmises kogu lepingu perioodil aastatel 2013 kuni 2015, kuigi viimased kolm kuud sai hageja töötasu rohkem kui seda oli lepingus ette nähtud. Hageja vähendas menetluse kestel oma saamata jäänud töötasu nõuet ja nõuab kostjalt vaid oktoobri 2015 töötasu. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

2-16-3342 Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja oktoobri 2015 töötasu maksmata jätnud. Hageja ei ole eelnevatel perioodidel kasutanud oma õigust tööleping erakorraliselt üles öelda, kuigi ülesütlemisavalduses märgib hageja, et kostja ei ole maksnud hagejale töötasu alates 2013. aastast. Seega võib järeldada, et hageja oli nõus selliste tingimustega töötama. Kohus järeldab ülesütlemise asjaoludest ja poolte lepingulisest käitumisest, et kuni 2015. aasta novembrini ei olnud pooltel etteheiteid lepingu täitmise osas. Samas ei tuvastanud kohus ka seda, et hagejal oleks olnud põhjus leping erakorraliselt üles öelda seetõttu, et kostja on jätnud hagejale maksmata oktoobri 2015 töötasu. Kohus vähendab hageja hüvitist kuni ühe kuu keskmisse palga määrani. Kohus leob põhjendatuks määrata hagejale hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses, kuna hageja on tõendanud, et ta ei ole saanud töökohta peale töölepingu ülesütlemist 05. novembril 2015 (t.l.-92). Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise 389,97 eurot (bruto). Hüvitis saamata jäänud puhkuse eest Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest summas 610,30 eurot (bruto). Hageja väitel töötas ta kostja juures alates 01. märtsist 2013 kuni 05. november 2015. Hageja kasutas 2014. aastal 2013. aasta välja teenitud puhkust 28 kalendripäeva. Kuna hageja kasutas 2013. aasta puhkuse ära täies ulatuses, aga töötas kostja juures alates 01. märtsist 2013, oli hagejal õigus 2014. aasta puhkusele alates 01. märtsist 2014 kuni 31.12.2014. Ajavahemikul alates 01. märts 2014 kuni 31. detsember 2014 oli hagejal õigus saada puhkust 23,5 kalendripäeva (28/365x306). Ajavahemiku alates 01. jaanuar 2015 kuni 05. november 2015 eest oli hagejal õigus 23,7 kalendripäeva pikkusele puhkusele (28/365x309). Kokku on hagejal saamata 47,2 kalendripäeva puhkust. Vaidlust ei ole, et hageja asus tööle 01. märtsil 2013. Kohus tuvastas, et tööleping lõppes 05. novembril 2015. Kohus nõustub hageja arvestustega, et hagejal on saamata 47,2 päeva puhkust. Vastavalt TLS § 71 on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus järeldab, et kostja peab hüvitama hagejale kasutamata jäänud puhkuse 47,2 päeva ulatuses. Hageja arvestuste kohaselt (t.l.-39 pöördel) moodustab hageja keskmine päevatasu 12,93 eurot. Kohus nõustub hageja päevatasu arvestusega, kuna see vastab Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4 ja lg 5 toodud arvutuskorrale. Kohus leiab, et kostjal tuleb hüvitada hagejale saamata jäänud 47,2 puhkuse päeva eest 610,30 eurot. Tasaarvestus Kostja avaldas, et tasaarvestab oma enammakstud töötasu nõude hageja vastu hageja puhkusetasu nõudega. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse 10(12)

2-16-3342 pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Lähtuvalt VÕS § 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus tuvastas, et kostjal on hageja vastu nõue enammakstud töötasu tagastamiseks summas 319,88 eurot ning hagejal on kostja vastu nõue saamata jäänud puhkuse hüvitamiseks summas 610,30 eurot. Kostja on teinud kohtumenetluses tasaarvestamise avalduse hagejale. Kohus viitab, et kohtumenetluses ei kehti TLS § 78 lg 1 sätestatud erisused töötajaga tasaarvestuse tegemise kohta. Kohus tasaarvestab kostja enammakstud töötasu nõude summas 319,88 eurot hageja vastu hageja puhkusehüvitise nõudega summas 610,30 eurot kostja vastu. Kostja peab hüvitama hagejale kasutamata jäänud puhkuse summas 610,30 – 319,88 = 290,42 eurot bruto. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus loeb hageja ja kostja vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud töölepingu hageja poolt erakorraliselt üles öelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 05. novembrist 2015. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 389,97 eurot. Kohus tasaarvestada kostja enammakstud töötasu nõue hageja vastu summas 319,88 eurot hageja saamata jäänud puhkusetasu nõudega kostja vastu summas 610,30 eurot ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud puhkusetasu hüvitis brutosummas 290,42 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu oktoobri 2015 eest summas 390 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on tuvastada, et hageja ja kostja vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud tööleping on lõpetatud 05. novembril 2015 TLS § 91 lg 2 p 2 järgi; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon TLS § 100 lg 4 järgi summas 1709,19 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 889,08 eurot (bruto); mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 1956,35 eurot (bruto). Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 ja lg 3 on hagihind 4554,62 eurot (1709,19 + 889,08 + 1956,35). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 11(12)