T.O. hagi AB Kreditex AS vastu täiteasjas nr 066/2015/859 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.O. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): T.O. (ik: XXX), esindaja advokaat Aleksei Vassiljev Vastustaja (kostja): AB Kreditex AS (rk: 12041659), esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko
esindajad
Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.O. (hageja) esitas 10.11.2015 maakohtule hagi AB Kreditex AS (kostja) vastu täiteasjas nr 066/2015/859 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja kohtutäitur Andrei Krekile täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on Narva notar Sergei Nikonovi 25.06.2014 tõestatud notariaalne dokument nr 2690. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud solidaarne nõue, mille suurus oli 07.05.2015 seisuga 32 125,94 eurot. Nõude summale lisandub viivis 96,93 eurot päevas alates 07.05.2015 kuni nõude rahuldamiseni. Kostja sõlmis 25.06.2014 O.K. laenulepingu summas 19 400 eurot. O. K pidi laenu tagastama graafiku alusel 15 aasta jooksul, viimane makse 15.06.2029. Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmisid hageja, O. K, N.S. ja kostja 25.06.2014 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati korterile Narvas XXX hüpoteek summas 24 000 eurot. Kostja ütles 21.04.2015 laenulepingu üles ja nõudis O. K lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja leidis, et hüpoteegi seadmise leping on tühine, kuna hageja on psüühikahäirega isik, kes ei suutnud lepingu sõlmimise ajal õigesti hinnata, kuidas tehing mõjutab tema huve. Tehing on tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja pidi lepingu sõlmimisel nägema, et hageja on psüühikahäirega isik. Leping on sõlmitud hageja jaoks ilmselgelt ebasoodsatel tingimustel, kuivõrd hageja võttis endale vastutuse kolmanda isiku kohustuste eest. Kuna tehing on tühine, siis ei ole kostjal hageja suhtes täitedokumenti. Kostjal ei ole hageja vastu ka sissenõutavaks muutunud nõuet. Kostja ei ole hagejale ega O. K laenulepingu ülesütlemise avaldust kätte toimetanud, mistõttu ülesütlemine on tühine. Samuti ei ole kostja andnud laenuvõtjale täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Rikkumisega tekitatud kahju tuleb tasaarvestada kostja laenulepingust tulenevate nõuetega. Laenulepingu leppetrahvi ja võla sissenõudmise kulude hüvitamise sätted (p-d 7.7, 9.2, 7.9) on tühised. Lisaks on kostja leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud, kuna kostja ei ole esitanud vastavat nõuet mõistliku aja jooksul. Kostja viivise arvestamise metoodika ei ole selge. Sundtäitmine on lubamatu ka põhjusel, et täitmisteadet ei ole võlgnikule kätte toimetatud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oli seisukohal, et hageja oli lepingu sõlmimisel teovõimeline. Notar kontrollis hageja teovõimet ja selgitas tehingu tagajärgi. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et tehing oleks vastuolus heade kommetega. Kostja edastas nii põhivõlgnikule kui hagejale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagejal ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kuna tema ei ole laenusaaja. Võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise lepingupunkt ei ole tühine, kuna lepingu sõlmimisel vastav võlaõigusseaduse säte ei kehtinud. Hageja oli kursis täitemenetluse algatamisega, kuna hageja viibis arestimise juures.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2017 otsusega hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täitemenetluses nr 066/2015/859 lubamatuks summas 29 797,94 eurot. Sundtäitmine on lubatud summas 2328 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega isik ja, et leping on seetõttu tühine. Eestkoste seadmine 21.09.2016 ei tõenda, et hageja oli piiratud teovõimega tehingu tegemise ajal, s.o 25.06.2014. Ka sellest, et hageja on alates 1982. aastast psühhiaatri arvel, ei saa järeldada, et hageja ei olnud tehingu ajal võimeline oma tegudest aru saama. Psühhiaatri arvel olek ei tähenda iseenesest, et isikul on vaimuhaigus või selline psüühikahäire, mis ei võimalda tal tehingutest aru saada. 2010. aastal Narva linnale esitatud taotlustes on hageja ja tema vend palunud määrata hagejale eestkostja. Kui taotluste alusel isikule eestkostet ei määratud, siis ilmselt ei olnud selleks vajadust. Psüühiliste häiretega inimeste puhul ei ole alati võimalik visuaalselt aru saada, et inimene on haige. Seega ei saa kostjale ette heita, et ta tegi teadvalt kahjuliku tehingu psüühikahäirega isikuga. Kohus ei tuvastanud ka seda, et tehing oleks heade kommetega vastuolus. On tavapärane, kui tehinguid käendatakse ilma selle eest midagi saamata. Antud juhul aga sai hageja Narvas XXXX poole korteri omanikuks sisuliselt tasuta. Kuna hageja on korteris elanud, O. K aga mitte, ei saa väita, et hageja ei ole tehingu tulemusel midagi saanud. Müügilepingust ei nähtu, et müügihind oleks ebamõistlikult kõrge või muud ilmselgelt hagejat kahjustavad tingimused. Seega ei saa väita, et tehing tehti hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et lepingu poolte kohustuste väärtused oleksid ebamõistlikult erinevad. Kuna leping on kehtiv, on täitemenetlus alustatud kehtiva täitedokumendi alusel. Riigikohus on leidnud (3-2-1-190-13, p 14), et hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks. O. K tehtud ülesütlemine ei ole materiaalse eelduse puudumise tõttu kehtiv. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõuab tarbijakrediidilepingu puhul täiendava tähtaja andmist võlgnikule. Kohus ei loe lihtkirjana saadetud hoiatust O. K kättetoimetatuks. Hagejale edastati nii ülesütlemine kui ka hoiatus lihtkirjana, mis ei tähenda kirjade kättesaamist. Seega ei olnud hagejale antud täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks, ülesütlemisavaldus ei olnud nõuetekohaselt kätte toimetatud ning ülesütlemine ei olnud kehtiv. Kuna täitemenetluse alustamise hetkel oli põhivõlgnikul ja hagejal kostja ees võlgnevus, siis lähtudes Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-19013 (p-d 15–16), oli kostjal õigus alustada täitemenetlust ning nõuda kinnisvara realiseerimist tasumata osas. Kuna pärast täitemenetluse alustamist ei ole hageja ega põhivõlgnik võlgnevust tasunud, tuleb lugeda ülesütlemisavaldus kohtumenetluses hagejale kättetoimetatuks ja praeguseks on laenuleping kehtivalt ülesöeldud. Seega täitemenetluse alguses oli sundtäitmine lubatud nõuete osa suhtes, praeguseks on see lubatud kogu laenulepingust tuleneva võlgnevuse suhtes. Lepingu ülesütlemine ei toimu aga tagasiulatuvalt (3-2-1-139-12, p 16) ning kohus teeb otsuse asjaolude toimumise aja seisuga. Seega tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks osas, mis tekkis tühise ülesütlemise tõttu. See tähendab, et sundtäitmine on lubatud summas 2328 eurot (tl 175), vastavalt hoiatusele ei sisalda nimetatud summa viiviseid ega leppetrahve. Kuna sundtäitmine on lubatud osas, mis oli sissenõutav ülesütlemise hoiatuse seisuga, ning kostja sel hetkel viiviseid ja leppetrahve ei nõudnud, on nende osas sundtäitmine lubamatu. Kohus leidis, et lepingu p 7.7 ei ole tühine. Nimetatud punktis ei leppinud pooled kokku leppetrahvi tasumises viivise asemel, vaid on ette näinud kahju hüvitamise võimaluse, mis on VÕS § 415 lg 1 järgi lubatud. Kuna kostja ei ole tõendanud kahju olemasolu ja selle suurust ning vajadust kahju hüvitamiseks viivist ületavas osas, ei saa selles osas, s.o summas 698,40 eurot, nõuet sundtäita. Samal põhjusel ei ole tühine lepingu p 9.2. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud kahju 5815,61 eurot, sundtäitmine on ka selles osas lubamatu.
Õige on kostja väide, et VÕS § 1132 lg-d 1 ja 6 ei kehtinud lepingu sõlmimise ajal. Kohus nõustus aga hagejaga, et kostja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi laenulepingu p 6.7 alusel. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on leppetrahvi õigel ajal nõudnud, samuti seda, et tal oleks seoses vara kindlustamata jätmisega kahju tekkinud. Laenulepingu p 7.5 järgi on viivise määr 0,5% päevas. Tegemist ei ole tüüptingimusega, seega on tingimus kehtiv. Arvestades viivise määra ja hageja isikut, võiks kõne alla tulla viivise vähendamine, kuid hageja ei ole vastavat taotlust esitanud ning kostja ei ole hoiatuses viivist nõudnud, mistõttu kohus ei analüüsinud viivise vähendamise võimalusi. Isegi kui kostja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei annaks see alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuna hageja ei ole esitanud rikkumisest tuleneda võivat kahju hüvitamise nõuet kostja rahalise nõudega tasaarvestamiseks ega muid vastunõudeid. Sundtäitmine ei ole lubamatu põhjusel, et täitmisteadet ei ole võlgnikule kätte toimetatud. Täitemenetlus tuleb lugeda alanuks, kuna hageja oli täitemenetlusest teadlik. Nii põhivõlgnik kui hageja on viibinud korteri arestimise juures. Lisaks ei oma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude puhul täitmisteate kättetoimetamise fakt tähtsust, seda oleks võimalik vaidlustada, esitades kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Täitmisteate kätte toimetamata jätmine ei mõjuta nõude sisu, selle olemasolu ja võimalust seda täitemenetluses sisse nõuda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T.O. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis sundtäitmise 2328 euro ulatuses lubamatuks tunnistamata, ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada täitemenetlus nr 066/2015/859 lubamatuks täies ulatuses. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 ja/või § 11 lg 1. Hüpoteegi seadmise leping on tühine, sest hageja ei saanud selgelt aru tehingu sisust ega tagajärgedest, muuhulgas sellest, et tehinguga võtab ta kohustuse vastutada kolmanda isiku laenukohustuste eest. Hagejale määrati Viru Maakohtu 21.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-5874 eestkostja. Kohus on tsiviilasjas nr 2-16-5874 tuvastanud, et eestkoste seadmise põhjuseks olev psüühikahäire (epilepsiast tingitud mälu ja intellekti tunduv alanemine) diagnoositi hagejal 1982. aastal ning nimetatud psüühikahäire ei ole mööduva iseloomuga. Sellest järeldub, et hageja psüühiline seisund oli ühesugune alates vaimuhaiguse diagnoosimisest kuni eestkoste seadmiseni. Hageja ja tema venna Narva Sotsiaalabiametile esitatud taotlustest tuleneb, et juba enne 25.06.2014 teatati ametiasutustele, et hageja vajab vaimuhaiguse tõttu oma huvide kaitseks abi. Asjaolust, et taotluste alusel isikule eestkostet ei määratud, ei järeldu, et selleks ei olnud vajadust. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi seatakse eestkoste kohtule esitatud avalduse alusel, mistõttu kõnealuste avalduste alusel ei saanudki eeskostet seada; 2) on hüpoteegi seadmise leping tühine ka TsÜS § 86 lg 1 järgi. Hageja vaimuhaigusest tulenevad tegutsemisraskused on silmaga nähtavad ja kostja esindajad pidid seda märkama. Kohus jättis käsitlemata hageja väited, et hoolimata hageja sundolukorrast ja lepingu soorituste väärtustest (TsÜS § 86 lg 2 kohaldamiseks vajalikud asjaolud) võib hüpoteegi seadmise leping olla vastuolus heade kommetega ainuüksi põhjusel, et see sõlmiti silmnähtavate tegutsemisraskustega ja psüühikahäiretega isikuga; 3) jättis maakohus ekslikult kohaldamata täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-45-09, p 19), et täitmisteate kättetoimetamata jätmise õiguslikuks
tagajärjeks on muude täitetoimingute tühisus. Kohus peab omal algatusel kontrollima, kas võlgnikule toimetati kätte täitmisteade, hoolimata eelnevast kaebuse esitamisest kohtutäituri tegevuse peale (3-2-1-45-09, p 19). Samuti on Riigikohus leidnud (3-2-1-142-15, p 17), et kuigi vaidlus täitedokumendi puudumise üle lahendatakse üldjuhul TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, saab erandkorras sellist vaidlust lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas oleks lahendada kõik hageja vastuväited sundtäitmise osas korraga ja ühes menetluses; 4) on põhjendamatu kohtu järeldus, et isegi kui kostja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei anna see alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuna hageja ei ole esitanud rikkumisest tuleneda võivat kahju hüvitamise nõuet kostja rahalise nõudega tasaarvestamiseks ega muid vastunõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu põhivõlgnikule tekkinud kahju hüvitamise nõue on esitatud hagiavalduse p-s 2.4.
5.AB Kreditex AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et ta oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega isik või otsusevõimetu ja et lepingu oleks seetõttu tühine. Tsiviilasjas nr 2-16-5874 tehtud ekspertiisist järeldub vaid see, et ekspertiisi tegemise ajal (2016. a suvi) oli hageja piiratud teovõimega; 2) puuduvad TsÜS §-s 86 kirjeldatud asjaolud, mis annaksid alust pidada hüpoteegi seadmise lepingut heade kommete vastaseks; 3) ei esitanud hageja kaebust täituri tegevuse peale ja on seetõttu kaotanud õiguse tugineda täitmisteate kättetoimetamata jätmisele. Hageja oli täitemenetluse alustamisest teadlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping ja tagatiskokkulepe tühised ning sellest tulenevalt puudus kostjal hageja vastu täitedokument, mida sundkorras täita. Tühisuse alusena tugines hageja muu hulgas TsÜS §-dele 11 ja 13 ning põhjendas seda sellega, et hagejal diagnoositi psühhiaatriahäire 1982. a ning Viru Maakohtu 21.09.2016 määrusega määrati hagejale eestkostja. Narva Linnavalitsuse poolt maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt on hageja 80% ulatuses töövõime kaotanud vaimupuudega isik ning tal esineb epilepsiast tingitud mälu ja intellekti alanemine. Eelneva alusel leidis hageja, et ta oli piiratud teovõimega juba 25.06.2014, mil sõlmiti täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping ja tagatiskokkulepe. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis muu hulgas, et Viru Maakohtu 21.09.2016 määrus hagejale eestkostja määramisest ei tõenda seda, et hageja oleks vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta oli 25.06.2014 piiratud teovõimega isik ning et täitedokumendiks olev leping oleks seetõttu tühine.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud selgitamiskohustust, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki poolt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul tugines hageja lepingu tühisusele ja sellest tulenevalt oli hageja kohustuseks tõendada tühisuse aluseks olevat asjaolu, st seda, et ta oli 25.06.2014 lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega (või otsusevõimetu). Kuivõrd maakohus leidis, et hageja esitatud tõenditest ei piisa 25.06.2014 lepingu tühisuse tuvastamiseks, oli maakohtul TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustusest tulenevalt kohustus selgitada hagejale täiendavate tõendite esitamise võimalust. Asja materjalidest nähtuvalt maakohus seda teinud ei ole. TsÜS § 8 lg-st 2 tuleneb, et alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Nimetatud säte kohaselt täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Ulatuses, milles isik oma tegudest aru saab ja suudab neid juhtida, tema teovõime piiratud ei ole. Seega tuleb tehingute puhul, mille osas on tekkinud kahtlus, kas inimene on nende tegemisel teovõimeline või mitte, selgitada välja, kas konkreetse tehingu osas on teovõime olemas või mitte. Eelnevast järelduvalt on ebaõige hageja seisukoht, et 21.09.2016 määrusest, millega hagejale määrati eestkostja, piisab hageja teovõimele hinnangu andmisest 25.06.2014, mil sõlmiti hüpoteegi seadmise leping ja tagatiskokkuleppe. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluse selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2, § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama hagejale tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning andma hagejale võimaluse taotleda täiendavate tõendite esitamist, mille alusel on võimalik tuvastada vaidlusaluse tehingu tühisus (TsÜS § 11 või § 13). Põhjendatud võib olla kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramine. Juhul, kui hageja oli 25.06.2014 teo- ja otsusevõimeline, peab maakohus hindama hageja ülejäänud väiteid, mh seda, kas kinnisasja arestimine võis olla tühine TMS § 55 lg 2 järgi.
8.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja muudele apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.