OÜ General Electronics CIS (uus ärinimi OÜ General Equity CIS; registrikood: 10878424; asukoht: Tallinn Kentmanni 2218) hagi Tamara Laaneyye (isikukood: xxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxx) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind
12 000 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 02.05.2007. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tamara Laaneyye apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. aprill 2009. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant Tamara Laaneyye Vastustaja OÜ General Equity CIS, esindaja Reimo Mets
esindajad Edasikaebamise kord
Muuta Viru Maakohtu 02.05.2007 kohtuotsuse resolutsiooni ja lugeda resolutsioon sõnastatuks järgmiselt.
1.1.Rahuldada OÜ General Equity CIS hagi Tamara Laaneyye vastu.
anda nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks, asendada kostja Tamara Laaneyye kohtuotsusega
Viru
Maakohtu
kinnistusosakonna Ida Viru jaoskonna
registriosa
nr xxxxxxx Tamara
ning
muuta
tahteavaldus
II jagu järgmiselt: kustutada omanikuna Laaneyye
ning
kanda
omanikuna
kinnistusraamatusse OÜ General Equity CIS.
Mõista Tamara Laaneyye ́lt välja 420 (nelisada
kakskümmend) krooni
OÜ General Equity CIS kasuks
riigilõivu katteks.
1.6.Mõista Tamara Laaneyye ́lt välja riigituludesse 480 (nelisada kaheksakümmend) krooni riigilõivu katteks. Anda Tamara Laaneyye ́le vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 20. päeva arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole Swedbank 221023778606 või SEB Pank 10220034796011, viitenumber 2900072136, selgitus: kohtulahendiga välja mõistetud riigilõiv tsiviilasjas nr 2-04-541.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ General Electronics CIS (uus ärinimi OÜ General Equity CIS) esitas 22.04.2004 kohtule hagiavalduse Tamara Laaneyye vastu, paludes lähtudes AÕS §-dest 56 lg 3; 80 lg 1, 2; 95 lg 2 tunnustada hageja omandiõigust korterile xxxxxxx xxxxx xx- xx, nõuda korter välja kostja ebaseaduslikust valdusest ja muuta kinnistusraamatu ebaõige kanne omaniku kohta. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 06.06.2003 vallasvara avalikul kordusenampakkumisel korteri xxxxxxxxx xxxxx xx-xx. Kinnistusraamatu registriosast nr xxxxx nähtub, et Jelena Zahharova on esitanud 16.04.2003 kinnistamisavalduse, mille alusel ta on korteri omanikuna sisse kantud 20 päeva pärast enampakkumise läbiviimist, s.o 26.06.2003. Hageja ei olnud teadlik, et J. Zahharova oli esitanud kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse. Seega kanti kinnistusraamatusse omanikuna sisse isik, kellele kande tegemise kuupäeval nimetatud vara enam ei kuulunud. 02.04.2004 sõlmisid J. Zahharova ja kostja Sillamäe notari Irina Kritsuki juures kinkelepingu (notari tehingu number 2485/2004). J. Zahharova valdus oli temale kuulunud korteri avalikul enampakkumisel realiseerimisest alates ebaseaduslik. J. Zahharova valdus oli seadusevastane, kuna põhines ebaseaduslikul teel saamisel. J. Zahharova omandas valduse korteri üle hageja teadmata. AÕS § 95 lg 3 järgi heauskset omandamist ei toimu, kui vallasasi oli endise omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Seega on J. Zahharova isik, kellel korteri käsutamiseks õigus puudus. J. Zahharova kasutas pahatahtlikult ära olukorda, et hageja tegelik asukoht on Tallinnas ning tulenevalt vahemaast Sillamäe ja Tallinna vahel ei ole hagejal võimalik tihti kohapeal viibida. Hageja ei ole ühegi isikuga korteri üürilepingut sõlminud. Seega igaüks, kes xxxxx xx-xx korteris elab, teeb seda õigusliku aluseta. Hageja käis korterit kontrollimas 01.04.2004, kuid tal ei olnud võimalik korterisse pääseda, sest kohtutäituri poolt ei ole seniajani hagejale üle antud korterivõtmeid. Hageja jättis korteri nr xx elaniku kätte oma kontaktandmed edasiandmiseks kostjale, kuna korteri nr xx elanik väitis, et korteris elab naisterahvas koos kahe lapsega. Käesoleva ajani ei ole ei kostja ega J. Zahharova hagejaga ühendust võtnud. Kohe pärast hageja käimist Sillamäel kinkis J. Zahharova korteri oma emale. AÕS § 95 lg 2 järgi on kostja pahauskne omandaja. Kostja pidi J. Zahharova emana olema teadlik tütre võlgadest ja sellest, et korter müüdi kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel võlgade katteks. Järelikult pidi ta olema teadlik, et tütar ei ole korteri omanik, mistõttu tal puudus õigus ka selle kinkimiseks. Juhul, kui tegemist on pahauskse omandajaga, siis omandamist ei toimu. Kahtlusi tekitab ka kinkimise tegelik tahe ja siirus. J. Zahharova nähtub kinnistusraamatus korteri, kus ta on oma perega koos pikka aega elanud, omanikuna. Tekib küsimus, miks oli J. Zahharoval vaja kinkida korter kostjale. J. Zahharova ei ole aadressilt xxxxx xx-xx kuhugi kolinud, mis kinnitab, et J. Zahharova tegelik soov ei olnud korterit kinkida ning samuti oli kostja teadlik kinkelepingu sõlmimise tegelikest motiividest.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, paludes, juhindudes AÕS §-dest 34 lg 2; 5 lg 3 ja TMS § 647 , jätta hagi rahuldamata ning tunnistada enampakkumine kehtetuks. Kostja vastuväidete kohaselt loetakse valdus AÕS §-de 34 lg 2; 5 lg 3 järgi seaduslikuks ja heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. AÕS § 56 lg 3 on tunnistatud Riigikogu 22.04.2004 seadusega kehtetuks. Täitemenetluse seadustiku mõttes on võlgnik kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud täitedokument varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Täitemenetluse seadustiku mõttes kostja ei ole võlgnik ja kostja vara ei või olla müüdud võlgade katteks. TMS § 647 kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta ostis 1999. a xxxxxx xx-xx korteri oma tütre J. Zahharova nimele, kuna ta ise elas Eestis illegaalselt. Ta ostis korteri Natalja Štšelkunivalt krediidi teel ja maksis krediiti osade kaupa. 2000 veebruaris esitas N. Štšelkuniva kohtusse hagi J. Zahharova vastu 17 100 krooni väljamõistmiseks. Selle otsuse alusel alustas kohtutäitur täitemenetluse. Kostja ei olnud enampakkumistest teadlik. Ta oli Venemaal alates 07.02.2003 kuni 28.05.2003. 2004 mais teatas kohtutäitur talle, et korter on müüdud enampakkumisel. Kostja sai elamisloa ja passi ning vormistas 02.04.2004 korteri enda nimele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 02.05.2007 otsusega hagi ning tunnustas OÜ General Electronics CIS omandiõigust korterile xxxxxxxx xxxxx xx-xx, nõudis korteri välja T. Laaneye ebaseaduslikust valdusest ja muutis kinnistusraamatu ebaõiget kannet omaniku kohta. Kohus nõudis sisse T. Laaneyyelt OÜ General Electronics CIS kasuks riigilõivu katteks 420 krooni ja mõistis T. Laaneyyelt riigituludesse välja riigilõivu 480 krooni. Kohus leidis, et hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad AÕS §-de 34; 35; 68; 80 ja 95 lg 2 alusel rahuldamisele. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja registreeritud elukoht xxxxxxx xxxxx xx-xx alates 01.01.2001 kuni 27.04.2001 ja alates 09.05.2003 kuni 14.01.2004. See tähendab, et kostja oli 09.05.2003 Eestis. Elamisluba oli kostjale välja antud 13.07.1995. Välisriigi pass oli kostjale Vene Narva Peakonsulaadi poolt välja antud 12.11.1996. Hageja omandas vaidlusaluse korteri 06.06.2003 vallasvara kordusenampakkumisel. 16.04.2003 kinnistamisavalduse alusel on J. Zahharova 26.06.2003 sisse kantud elamumaa xxxxxxxx xxxxxx xx-xx omanikuna. Hageja tõendas, et kostja valdab tema asja. Kostja kinnitas, et ta valdab korterit xxxxxx xx-xx. Samas ei ole J. Zahharova aadressilt xxxxxx xxxx kuhugi kolinud, mis kinnitab fakti, et J. Zahharova tegelik soov ei olnud antud korterit kellelegi teisele kinkida ning samuti oli kostja teadlik kinkelepingu sõlmimise tegelikest motiividest. Seega pidi kostja olema teadlik, et J. Zahharoval puudub korteri tasuta käsutamiseks õigus, kuid sellele vaatamata sõlmis korteri osas kinkelepingu. Kohus leidis, et kostja selgitused on vastuolulised ning ei vasta tegelikkusele. Kohus leidis poolte seletuste alusel, et kostja valdus on pahauskne, kuna kostja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus. Kostja kinnitas, et ta valdab korterit ostu-müügilepingu sõlmimisest, kuna ta ostis korteri endale oma raha eest, vaatamata sellele, et korter oli vormistatud tema tütre J. Zahharova nimele. Ta oli teadlik täitemenetluse alustamisest. Korteris elab tütar J. Zahharova koos lastega.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T. Laaneyye taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja tunnistada oksjonimüük kehtetuks. Kõik kohtukulud palub apellant nõuda sisse vastustajalt. Kaebuse põhjenduste kohaselt põhineb maakohtu otsus õigusnormi rikkumisel. Kostja ostis xxxxx xx-xx korteri 1999. a oma raha eest. Kuna kostjal puudus sel ajal elamisluba, vormistas ta korteri oma tütre J. Zahharova nimele. Pärast seda, kui kostja sai elamisloa, otsustas ta korteri oma nimele ümber vormistada. 02.04.2004 sõlmisid J. Zahharova ja kostja Sillamäe notari I. Kritsuki juures kinkelepingu. Pole põhjust arvata, et sõlmitud leping ei ole seaduslik. Lepingu sõlmimise momendil ei olnud korter arestitud. Samuti ei saadud seda panna oksjonimüügile, kuna korter oli ostetud J. Zahharova ja Sergei Zahharovi abielu ajal, st korter oli nende ühisvara, millest kohtutäitur oli teadlik. Notar samuti mingisuguseid takistusi kinkelepingu sõlmimiseks ei leidnud.
5.OÜ General Equity CIS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kohtukulud, sh kulutused transpordile ja õigusabile, palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt sisaldab apellatsioonkaebus ainult esimese astme kohtus välja toodud ning tõendamist mitteleidnud või tõendamata väiteid. Apellant ei ole esile toonud uusi asjaolusid, mis võiksid anda aluse kohtuotsuse muutmiseks. Apellandi nõue tunnistada oksjonimüük kehtetuks väljub hagi raamest, kuna selle üle puudus esimese astme kohtumenetluses poolte vahel vaidlus ning seega ei kuulu antud küsimus ringkonnakohtu kompetentsi. Selles osas tuleb jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtub, et hageja omandas vallasasjana korteri xxxxxx xx-xx kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel 06.06.2003. Enampakkumise ajal kehtinud TMS § 642 lg 1 kohaselt antakse enampakkumisel ostetud vara ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja tasus ostuhinna. Ringkonnakohus leiab, et hagejal tekkis vaidlusalusele korterile omandiõigus vallasomandi üleandmiseks õigustatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel. AÕS § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Käesoleval juhul kanti 3.isik J. Zahharova kinnistusraamatusse pärast hagejal vallasasjale omandiõiguse tekkimist. Seega oli kinnistusraamatu kanne ebaõige ning J. Zahharoval puudus vaidlusaluse korteri käsutusõigus. J. Zahharova võõrandas kinnisasja 02.04.2004
kinkelepinguga kostjale. Kuna tuleb eeldada, et käsutustehing kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks oli kehtiv, kuid puudus võõrandaja käsutusõigus, siis oli võimalik kostja poolt kinnisasja heauske omandamise kaudu omanikuks saamine. Enne 1. maid 2004. a (st nii vaidlusaluste asjaõiguslepingute sõlmimise kui ka kinnisturaamatu kande tegemise ajal) reguleeris kinnisasja heauskset omandamist AÕS § 56 lg 3, mille järgi jäävad isiku heauskselt omandatud õigused kehtima, kui isik omandab kinnistusraamatu andmetele tuginedes heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse. Sama sätte järgi on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Käesolevas asjas on kostja võõrandaja J. Zahharova ema, seega on tegemist lähisugulasele kinnisasja tasuta võõrandamise tehinguga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03 välistanud kinnisasja omandamise tasuta tehinguga, mis sõlmitakse esimese ja teise järjekorra seadusjärgsete pärijatega. Maakohus on õigesti tuvastanud kostja pahausksuse kinnisasja omandamisel.
8.Hageja on hagis taotlenud kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamist ning enda kandmist kinnistusraamatusse. KRS § 341 lg 7 kohaselt ei ole kande tegemiseks puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluva kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Ringkonnakohus leiab, et käesolev kohtulahend asendab kinnistusraamatusse kantud isiku kui puudutatud isiku nõusolekut kande muutmiseks.
9.Ringkonnakohus märgib, et apellandi väited hageja poolt vaidlusaluse korteri omandamise võimalikule tühisusele ei ole asjakohased. Asjas ei ole vaidlustatud korteri enampakkumise asjaolusid ega hageja omandiõiguse tekkimist, seega ei saa ringkonnakohus arvestada apellandi sellekohaste vastuväidetega. Asjakohased ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel ka apellandi väited selle kohta, kes algselt vaidlusaluse eluruumi omandas, kelle vahenditega see omandati ning kelle võlgnevuse katteks eluruum enampakkumisel võõrandati.
10.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad apellandi enda kanda. Vastustaja taotles menetluskulude väljamõistmist, kuid ringkonnakohtuistungil märkis, et jääb maakohtus esitatud ja kohtu poolt rahuldatud taotluse juurde ja täiendavaid menetluskulude nõudeid ei soovi esitada.
Egon Konsand
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.