Harju Maakohus
Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Mai Grauberg 2-06-9737 25.04.2007, tsiviilkantselei
Tallinn,
Kentmanni
Kohtumaja,
Tsiviilasi
VShagi OÜ vastu töölepingu lõpetamise seaduslikkuse tunnustamine TLS § 82 alusel, 2 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise nõudes, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 04.04.2007, Tallinn Kentmanni Kohtumaja ja koht Menetlusosalised ja nende Hageja: VS, esindaja TV Kostja: OÜ (registrikood: XXX, asukohtXXX) esindajad Kostja lepinguline esindaja: TL (XXX)
Resolutsioon
Jätta rahuldamata VShagi vastu tunnistada töölepingu lõpetamise seaduslikkust TLS § 82 alusel, hüvitise väljamõistmiseks 2 kuu keskmise plaga ulatuses ja lõpparve väljamaksmisega viviitamise eest hüvitise nõudes
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud kannab hageja.
Edasikaebamise tähtaeg
kord
ja Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Varasem menetlus. XXX esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamise õiguspärasust TLS 82 lg 1 alusel, mõista välja lõpparve 9211,66 krooni, sh kompensatsioon 2 kuu keskmise palga ulatuses summas 7991,90 krooni, töötasu veebruarikuu kahe päeva eest summas 380,60 krooni, hüvitis 6 kasutamata puhkuse päeva eest 839,16 krooni. Samuti palus välja mõista lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest 190,28
krooni kuni lõpparve maksmiseni ning iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest 190,28 krooni kuni tööraamatu väljastamiseni /TVK toimik, lk 2-3/. Töövaidluskomisjon tunnistas töölepingu lõppenuks XXX TLS § 82 alusel seoses tööandjapoolse töölepingu rikkumisega, mõistis välja töölepingu lõpetamise eest hüvitise 9335,80 krooni, tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise 1283 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 4667,90 krooni. Komisjon lõpetas menetluse nõudes veebruarikuupalga ja puhkusekompensatsiooni nõudes. Tööandja sai otsuse kätte XXX, otsusega ei nõustunud ning postitas kohtule avalduse XXX. Tööandja palus vaadata kohtus hagimenetluse korras läbi V. S XXX.a töövaidluskomisjonile esitatud avaldus osas, millega töötaja avaldus rahuldati. Hageja nõue, põhjendused. VS asus OÜ-sse tööle XXX monteerija ametikohale ja temaga sõlmiti tööleping nr XXX. XXX esitas tööandja teatise ajutise üleviimise kohta ning selle järgi tuli hageja viia TLS § 66 alusel XXX-XXX ajutiselt üle seoses tööseisakuga AS-i XXX maanteele. Hageja leiab, et üleviimine teise tööandja juurde tööle oli ebaseaduslik ja selle tõttu esitas ta üleviimisteatise saamise päeval tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel seose tööandjapoolse töölepingu tingimuste rikkumisega. Kostjal ei olnud mingit tööseisakut. Saades teada, et hagejal oli XXX viimane tööpäev keeldus tööandja talle üldse tööd andmast. Ei ole õige, et üleviimisel oleks jäänud samaks tööandjaks kostja, sest oleks pidanud alluma Elcoteq korraldustele; ei ole teada, et kostja oleks oma käskkirja annulleerinud. Tööandja registreeris avalduse XXX. XXX sai hageja teatise selle kohta, et töölepingut ei lõpetata, viide oli TLS § 69. XXX oleks pidanud olema hageja viimane tööpäev, sellel päeval tööandja lõpparvet välja ei maksnud, töölepingu lõpetamist ei vormistanud, ei andnud tööraamatut. Samas märkis hageja, et pooltevaheline tööleping lõppes TLS § 82 alusel XXX hagejapoolse XXX esitatud avalduse alusel ning seetõttu ei saanud tööandja enam töölepingut XXX lõpetada. Hageja leiab, et kostja ei lubanud teda tööle XXX XXX. Kohtumenetluse käigus tõi esile, et töölepingu lõpetamine oli on tühine, sest tööleping lõppes töötaja algatusel. Hageja palub: tunnistada töölepingu lõpetamise õiguspärasust TLS 82 lg 1 alusel, mõista välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses välja mõista lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest 190,28 krooni kuni lõpparve maksmiseni Hageja loobus nõudest välja mõista hüvitis tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, milles kohus lõpetas menetluse määrusega XXX. Tõendid: töötasu tõend, tööleping, teade XXX üleviimise kohta, töötaja avaldus tööleping lõpetamiseks /XXX, registreeritud tööandja polt XXX/, tööandja teatis XXX XXX, Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista (vastus hagile lk 24-25, lk 61-63, tsiviiltoimik nr 2-06-9737)
Hageja asus kostja juurde tööle monteerijana XXX ning pooltevaheline tööleping nr XXX lõpetati XXX a TLS § 86 p 6 alusel tööandja algatusel. Töötaja esitas XXX avalduse töölepingu lõpetamiseks ning avalduse kohaselt oli tema viimane tööpäev XXX. XXX alguses tekkis kostjal tööseisak tellimuste ajutisest vähenemisest ning vastavalt käskkirja XXX teatas tööandja hagejale, et seoses tekkinud tööseisakuga ja juhindudes TLS §st 66, suunas kostja hageja ajutiselt teisele töötegemise kohale XXX tehasesse alates XXXa. Nimetatud käskkiri tehti hagejale teatavaks XXX ja seega pidi töötaja teadma, et alates XXX tuleb tal asuda tööle XXX tehase territooriumil XXX. XXX ilmus hageja kl 8.00 tööle XXX, kuid keeldus seal tööd tegemast. Kell 10.00 tuli hageja tagasi XXX ja tal tuli kirjutada seletuskiri, miks ta ei jäänud tööle XXXX.XXX kell 13.00 andis hageja seletuskirja ja direktori korraldusel annulleeriti XXX käskkiri hageja saatmiseks teisele töö tegemise kohale ning hagejale anti korraldus ilmuda tööle XXX kostja tehasesse XXX.XXX ei ilmunud hageja tööle XXX kell 6.20 nagu ta pidi ilmuma, vaid tuli alles 13.00 pearaamatupidaja juurde, et saada kätte palgatõend. Personalijuht palus kirjutada seletuskiri selle kohta, miks ta ei ilmunud XXX tööle, kuid hageja seletuskirja ei kirjutanud. Kostja leiab, et kuivõrd töötaja ei asunud XXX tööle ega teinud tööd, siis rikkus ta TLS § 50 p1 ja 3 sätestatud töötaja kohustusi e. ei teinud kokkulepitud tööd ja ei täitnud tööandja seaduslikke korralduse ja pani toime distsiplinaarsüüteo, mille eest määras kostja hagejale käskkirjaga karistuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p6 alusel. XXX saadeti teade hagejale, et temaga on töösuhe lõpetatud ja paluti tulla järgi tööraamatule, lõpparve masti välja XXX. Kostja arvamuse kohaselt oli tal tööseisak TLS § 66 lg 1 mõttes, kuna tellimused olid ajutiselt ära langenud. TLS § 66 lg 2 lubab tööandjal töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Antud juhul ei toonud hageja üleviimine teisele töötegemise kohale kaasa suuremat materiaalset vastutust ega olnud vastunäidustatud hageja tervisele. Kuna kostja ei rikkunud töölepingu tingimusi, siis puudus hagejal alus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist tööandja algatusel ja kuivõrd seda ei ole töötaja vaidlustanud, siis ei ole tal õigust nõuda ka TLS § 82 alusel hüvitist ning kostjal ei ole kohustust seda välja maksta, mistõttu puudub alus ka viivise väljamõistmiseks. Leping lõpetati XXX ning samal päeval sai töötaja ka lõpparve, mis kanti talle üle. Tõendid: käskkiri XXX nr XXX, kiri töötajale XXX nr XXX, töölepingu lisa XXX, maksekorraldus XXX, töötasu arvestused.
Kohtuotsuse põhjendused. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmiti tööleping nr XXX ja VS asus OÜ-sse tööle XXX monteerija ametikohale ja temaga sõlmiti tööleping nr XXX. Kohtuistungil ei vaielnud pooled enam selle üle, et V. S esitas kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel 16.02.2006 (protokoll lk 89), mitte XXX või XXX. Nimetatu
on kinnitust leidnud ka hageja poolt esitatud omakäelise avaldusega ehkki tööandja registreeris selle XXX Avalduses töövaidluskomisjonile on V. S viidanud sellele, et töölepingu lõpetamise ajendiks TLS § 82 lg 1 järgi oli eelkõige see, et tööandja viib ta üle teisele tööle teise tööandja juurde seoses tööseisakuga TLS § 66 järgi, milleks tal puudus õigus. Kohtuistungil ei vaielnud pooled enam selle üle, et avaldus töölepingu lõpetamiseks oli ajendatud eelpoolt märgitust. TLS § 82 lg 1 järgi on töötajal õigus teatada tööandjale töölepingu lõpetamisest ette vähemalt 5 kalendripäeva, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste halvendamine TLS § -s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- ja töökorralduses. Nendel juhtudel (§ 64,68) lõpetatakse leping niisuguste korralduste rakendamise päevast. Tööandja soovis viia töötaja üle teisele tööle TLS § 66 alusel, millest on kostja ka vastava teatega XXX hagejat informeerinud. Seega juhul kui hageja leidis, et tööandja rikkus töölepingut, oli tal õigus nõuda TLS § 82 lg 1 alusel töölepingu lõpetamist teatades sellest vähemalt 5 kalendripäeva ette, mis aga tähendanuks seda, et TLS § 83 lg 1 järgi võinuks ta pärast etteteatamistähtaja möödumist lahkuda töölt. Arvestades asjaolu, et hageja pidas tema teisele tööle üleviimist TLS § 66 alusel ebaõigeks ning et ta esitas XXX avalduse lepingu lõpetamiseks, ei olnud tal varem kui pärast etteteatamistähtaja möödumist õigust töölt ära jääda e. hageja pidi täitma tema töölepingust tulenevaid kohustusi ka viimasel tööpäeval, sest lepingulised suhted on pooltele siduvad TLS § 1 järgi. Esitanud avalduse XXX, lõppes tähtaeg XXX, mitte XXX nagu väitis hageja e. hageja oleks pidanud tööle ilmuma veel XXX. Seega ei saanud ka tööleping lõppeda XXX nagu väitis hageja, kuivõrd TLS § 82 lg 1 märgitud 5-päevane etteteatamistähtaeg ei olnud möödunud. Hageja ei ilmunud tööle XXX. Kohtule esitatud kostja käskkirjast nähtub, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu XXX selle eest, et XXX keeldus tööd tegemast XXX. XXX tehases ja et hageja ei ilmunud XXX tööle ning kostja leidis tööandjana, et hageja rikkus süülise käitumisega tööprotsessi ja leidis, et töötaja puudus omavoliliselt töölt, mis oli jäme töökohustuste rikkumine. Hageja leidis, et XXX käskkiri on õigustühine, kuna töösuhe oli lõppenud ja et see lõppes XXX. Kohus leidis eelnevalt, et tegelikult töösuhe XXX ei lõppenud ning hageja pidi arvestades lepingu lõpetamise etteteatamistähtaega olema veel XXX tööl. Hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamiste faktilisi asjaolusid tööandja algatusel, vaid leidis, et lepingu lõpetamise aluseks oli tema avaldus ning hilisemal lepingu lõpetamisel ei olnud seega mingit tagajärge. Selle tõttu peab kohus andma hinnangu hageja väitele sellest, kas XXX sai tööandja lepingut lõpetada. Kuivõrd vaidlus puudus selles, et XXX hageja tööle ei ilmunud ja kostja karistas hagejat omavolilise töölt puudumise eest töölepingu lõpetamisega, siis kooskõlas TLS § 73 lg 3 lõpetab tööandja töötajaga töölepingu päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja töölt omavoliliselt lahkus. Hageja lahkus töölt XXX, tööandaja karistas töötajat selle eest ja lõpetas töölepingu XXX so kooskõlas TLS § 73 lg 3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooltevaheline tööleping lõppes tööandja algatusel TLS 86 p 6 alusel, mitte hageja e. töötaja algatusel TLS § 82 alusel ning kohus ei nõustu hageja väitega, et tegemist oli õiguslikult tühise toiminguga tööandja poolt, mis pole justkui hagejale enam siduv. Eeltoodu tõttu tuleb jätta hageja nõue tunnustada töölepingu lõpetamise seaduspärasust TLS 82 alusel rahuldamata ja selle tõttu ei pea kohus andma hinnangut asjaolule, kas hagejal oli üldse õigus töölepingu lõpetamist nõuda TLS § 82 alusel võimaliku tööandja - poolse lepingu rikkumise tõttu ja kas tööandja sai hagejat üle viia teisele tööle TLS § 66 järgi ning vastavatele poolte väidetele ja vastuväidetele ning ka tõenditele. Eeltoodu tõttu ei ole õigustatud ka hageja nõue kostja vastu välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses TLS § 82 lg 2 järgi.
TLS § 74 lg 2 ja PaS § 32 lg 1 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval töötajale kätte andma tööraamatu ja välja maksma kõik tööandjale saada olevad summad. TLS § 119 lg 2 järgi peab tööandja maksma lõpparve kinnipidamisel töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kostja poolt esitatud maksekorraldusest XXX XXXX (TVK toimik lk 17) nähtub, et tööandja kandis lõpparve üle hageja kontole XXX so samal päeval kui lõpetati tööleping, seega kooskõlas TLS § 74 lg 2 ja § 32 lg 1 ning kohtu arvates ei ole kostja olnud viivituses lõpparve maksmisega, mistõttu nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse menetluskulud, so kostja poolt tasutud riigilõivu ning õigusabikulud hageja, kuna hagi jääb rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.