Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-06-31460

Kaebaja vaidlustab TOAK’i 01.08.2006 a otsuse täies ulatuses, kuna leiab, et Patendiamet ei ole arvestanud registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määramise aluseks kaubamärgi reproduktsiooni (Kaubamärgiseadus § 5 lg 8). Sellest tulenevalt oli Patendiameti poolselt juba võimalike võrreldavate objektide (taotletav kaubamärk ning konkureeriv kaubamärk nr 35940) vastastikuse hindamise metoodika vale. Samuti on Patendiamet põhjendamatult laiendavalt kohaldanud kaubamärgi suhtelisi registreerimisest keeldumise aluseid. Konkureerivate märkide äravahetamiseni sarnasuse ja assotsieerumise tõenäosuse hindamine pelgalt oletuse baasil on põhjendamatult subjektiivne. Kaebaja arvates ei ole mõistlik, et „farmi“ ja „farmeri“ kirjastiil ja tähendus ühtiksid ning oleksid äravahetamiseni sarnased. Samuti on Patendiameti otsuses jäetud tähelepanuta kaubamärgi komponendid, mis suurendavad kaubamärgi eristusvõimet võrreldes konkureeriva märgiga ning et kaubamärke ei ole omavahel võrreldud kohaselt. Kaebaja arvates ei ole Patendiameti kasutanud ühetaoliselt diskretsiooniõigust koheldes taotlejaid ebavõrdselt sarnastel asjaoludel. Samuti on kaebaja esitanud kolme asjatundja arvamused, mis kinnitavad, et konkureerivad kaubamärgid ei ole sarnased ei foneetiliselt ega visuaalselt, vastupidiselt Patendiameti seisukohale. Kaebaja palub tühistada 01.08.2006 a TAOK’i otsus nr 790-o Patendiameti 14.04.2004 a otsuse osas „Eestimaa Farmeri + kuju“ registreerimisest keeldumise kohta kaubaklassis 29 ja saata kaebus uuesti menetlemiseks TOAK’i.

PUUDUTATUD ISIKU, AS RAKVERE PIIM, SEISUKOHT

AS RP ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning palub kaebus jätta rahuldamata, Patendiameti 14.04.2004 a otsus nr 7/M200300186 ja TOAK’i 01.08.2006 a otsus nr 790-o muutmata. AS RP on seisukohal, et nii Patendiameti otsus kui ka TOAK’i otsus on kooskõlas seadustega ning põhjendatud. Patendiameti on lähtunud kaubamärgi ekspertiisi teostamisel õigetest seisukohtadest ning vaadelnud nimetatud kaubamärki kui tervikut vastandades seda AS RP kaubamärgiga nr 35940. Kaebaja esitatud kolme asjatundja arvamused kaubamärgi äravahetamiseni sarnasuse ja assotsieerumise kohta teiste kaubamärkidega ei ole käsitletavad keskmise tarbija seisukohaga, kellele kaubamärk on suunatud. Samuti kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluste hindamisel pidigi Patendiamet lähtuma suhtelistest (subjektiivsetest) kriteeriumitest vastavalt otsuse tegemise ajal kehtinud Kaubamärgiseaduse redaktsiooni alusel (§ 8). AS RP nõustub TOAK’i otsuse resolutiivosaga, jäädes samuti seisukohale, et Patendiameti varasemale praktikale viitamine on asjakohatu, kuna igati kaubamärki tuleb käsitleda individuaalselt arvestades iga olukorraga kaasnevaid asjaolusid.

PUUDUTATUD

ISIKU,

EESTI

VABARIIK

MAJANDUSJA

KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI KAUDU, SEISUKOHT

TOAK jääb oma 01.08.2006 a otsuses nr 790-o väljatoodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning leiab, et kaebaja kaebus ei ole põhjendatud TOAK’i 01.08.2006 a otsuses nr 790-o toodud põhjenduste alusel. Kaebaja on asunud ebaõigele seisukohale viidates, et TOAK kujundab oma otsustes vastuolulist praktikat. Kaebaja ei ole arvestanud, et ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. TOAK palub jätta kaebaja kaebus rahuldamata ja tunnistada TOAK’i 01.08.2006 a otsus nr 790-o õiguspärasust. Patendiamet leiab, et ei ole õige isik esitamaks seisukohta Eesti Vabariigi eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Lk 2 (5)

2-06-31460

Kohus, tutvunud kaebuse materjalidega, kuulanud menetlusosalised ära kohtuistungil ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. TÕAS § 63 lg 1 alusel on tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsust võimalik vaidlustada 3 kuu jooksul, esitades selleks kaebus Harju maakohtule. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on kohtueelne vaidlust lahendav organ sarnaselt näiteks töövaidluskomisjonile. Kohtueelse vaidlust lahendava organi otsusega mittenõustumisel on isikul õigus pöörduda kohtusse. Sellisel õiguse kasutamise tagajärjeks on see, et kohtueelse vaidlust lahendava organi otsus ei jõustu ning kohus vaatab vaidluse läbi algusest peale. Seetõttu ei saa Harju maakohus teha otsustust, millega tühistab tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse ning saadab selle uueks arutamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjonile. Harju maakohtus ei toimu TÕAS § 63 lg 1 alusel mitte TOAK otsuse apellatsiooni korras läbivaatamine vaid vaidluse uus lahendamine st kohus annab vaidlusele omapoolse õigusliku hinnangu. Seetõttu leiab kohus, et avaldaja nõuet tühistada TOAK otsus ja saata see uueks arutamiseks TOAK-ile, ei ole kohtus võimalik läbi vaadata. Käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, seetõttu leiab kohus, et kohtul on õigus avaldaja nõue ümber kvalifitseerida. Avaldaja esindaja selgitas kohtuistungil, et kaebaja eesmärgiks on tema poolt taotletud kaubamärgi registreerimine taotletud kujul. Kohus saab tuvastada, kas kaebaja poolt taotletud kaubamärgi registreerimisel on patendiamet käitunud õiguspäraselt st kas patendiameti järeldus selle kohta, et esinevad kaubamärgi registreerimist takistavad asjaolud, on õige. Seega tuvastab kohus kas kaebaja poolt esitatud kaubamärgi registreerimise taotluse puhul esinevad asjaolud, mis takistaks kaubamärgi registreerimist. Kohtule esitatud kaubamärgi registreerimise taotlusest nähtub, et avaldaja soovis registreerida kaubamärki „Eestimaa Farmeri + kuju“ klassis 29. Patendiameti otsusest nähtub, et patendiamet keeldus kaubamärgi registreerimisest, sest avaldaja taotletud kaubamärk on äravahetamiseni sarnane registreeritud kaubamärgiga „Farmi + kuju“. Mõlema kaubamärgi puhul on tegemist kombineeritud kaubamärgiga, mis koosneb graafilisest ja sõnalisest osast. Järelikult tuleb kaubamärke võrrelda samuti kombineerituna st ei saa eraldada kaubamärgi sõnalist ja graafilist osa ning analüüsida iga osise äravahetamiseni sarnasust teise kaubamärgi vastava osisega, vaid tuleb lähtuda kaubamärgi üldisest muljest. Patendiamet tegi oma otsuse 14.04.2004, seega kuulub kohaldamisele kaubamärgiseaduse 14.04.2004 kehtinud redaktsioon. Kohus leiab, et patendiameti otsuses ja TOAK-i otsuses on ekslikult märgitud kohaldatavaks sätteks KaMS § 8 lg 1 p 2, sest nimetatud numbriga tähistatud sätet kaubamärgiseaduses ei ole. Lähtudes patendiameti 14.04.2004 otsuse sõnastusest tuleb kohaldatud sätteks lugeda KaMS § 10 lg 1 p 2, mis sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Avaldaja on kohtule esitanud tõendid erineval kujul sõna „farm” sisaldavate kaubamärkide registreerimise kohta. Nimetatud tõenditest on võrdlusmaterjalina kasutatavad vaid kombineeritud kaubamärgid „Farmland+ kuju” ja „Morning Farm +kuju”. Kohus ei saa võrrelda üksnes sõnalisi kaubamärke vaidlusaluse kaubamärgiga, sest vaidlusaluse kaubamärgi puhul on tegemist kombineeritud kaubamärgiga. Mõlema võrdluseks toodud kombineeritud kaubamärgi domineerivaks osaks on kujunduslik element, mitte kaubamärgi sõnaline osa. Avaldaja on kohtule esitanud filoloogiakandidaat JV AS D –McC -E loovdirektori RP ja reklaamiagentuuri T juhataja M P arvamuse vaidlusaluse kaubamärgi kohta. Tõendites on märgitud, et kaubamärki on hinnanud T peakunstnik ja AS D – CE graafilise disaini töögrupp. Filoloog JV on hinnanud kaubamärgi sõnalist

Lk 3 (5)

2-06-31460

osa. Nimetatud isikud on hinnanud kaubamärke professionaalsest seisukohast lähtuvalt vastavalt oma ametialastele teadmistele. Avaldaja poolt esitatud tõendid analüüsivad kaubamärgi elemente üksiti st osade kaupa, kas tähenduslikust või visuaalsest küljest lähtuvalt. Ka sellisel juhul, kui võrreldavate kaubamärkide osad eraldi võttes ei ole äravahetamiseni sarnased võib kaubamärgi üldmulje olla teise kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Kaubamärgi ekspertiisi käigus ja kohtus hindamisel tuleb aga lähtuda kaubamärgi keskmise tarbija hinnangust, arvestades asjaolu, et tarbija ei võrdle kaubamärke reeglina neid kõrvutades st kaubamärkide võrdlemine ei toimi üheaegselt kaubamärke uurides vaid ajalises nihkes ja seega tarbija mälus talletunud kujundi järgi. Kaubamärkide võrdlemisel tuleb arvestada ka tooteid. Tegemist on piimatooteid märgistavate kaubamärkidega. Piimatoodete tarbijaskond on eriti laiaulatuslik, hõlmates ka lapsi ja eakaid inimesi, kelle mälu ja tähelepanuvõime on piiratud, ning keskmise tarbija seisukoha väljaselgitamisel ei saa lähtuda kolme erialaselt ettevalmistatud täiskasvanu seisukohast. Käesolevas vaidluses ei saa kohus anda hinnangut vaidlusaluse kaubamärgi sõnalise osa „Farmi” mittekaitstavusega seotud küsimustes, kuna nimetatud asjaolu on vaidluse all teises, hagilises tsiviilasjas avaldaja ja puudutatud isiku AS RP vahel. Patendiamet on keeldunud kombineeritud kaubamärgi registreerimisest selle esitatud kujul lähtudes asjaolust, et on olemas varasem registreeritud kaubamärk, millega on taotletav kaubamärk äravahetamiseni sarnane. Kohus ei saa käesolevas lahendis lähtuda erinevatest oletustes, et kui puudutatud isiku registreeritud kaubamärgi sõnaline osa „Farmi” oleks mittekaitstav, kas siis oleks patendiameti otsus vaidlustatud kaubamärgi osas olnud erinev praegusest otsustusest. Kohus lähtub vaidluse lahendamisel konkreetsetest faktidest st olemasolevatest asjaoludest. Kohus leiab, et patendiamet ega TOAK ei ole jätnud analüüsimata vaidlusalust kaubamärki tervikuna. Õige on avaldaja väide, et patendiameti otsustus põhineb hinnangul e oletusel. Patendiamet on seda möönnud ka TOAK-ile esitatud seisukohas. KaMS § 9 ja 10 sätestavad tähise ja kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud. KaMS § 38 lg 1 järgi kontrollib patendiamet ekspertiisi käigus kaubamärki käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 ja §-s 10 sätestatu suhtes. Seega on seadusega pandud patendiametile kohustus ning antud ka pädevus anda hinnang selle kohta, kas taotletav tähis või kaubamärk vastab või ei vasta kaubamärgiseaduses kaubamärgile sätestatud tingimustele. Avaldaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mis tõendaks, et patendiameti kasutatud metoodika kaubamägi hindamisel ja võrdlemisel oleks õigusvastane. Patendiamet on oma 14.04.2004 otsuses lähtunud asjaolus, et tegemist on kombineeritud kaubamärgiga. Otsuse p 1 võrdleb kaubamärke „Farmi + kuju” ja „ Eestimaa Farmeri + kuju”, mis tähendabki, et tegemist on kombineeritud kaubamärgiga. On tavapärane, et sõnalise kaubamärgi puhul kasutatakse kirjapilti „Farmi” ja kombineeritud kaubamärgi puhul kasutatakse kirjapilti „Farmi + kuju”, kus „+ kuju” tähendabki seda, et lisaks sõnalisele osale on kaubamärgil ka kujunduslik osa. Otsuse p 1 analüüsib taotletava kaubamärgi erinevate osade sarnasust võrreldava kaubamärgi samasuguste osadega, kõrvutades kaubamärkide erinevaid elemente. Patendiamet leiab oma lõppjärelduses, et sõnaline ja kujunduslik osa koosmõjus st sõna tähendus, kirjašrift ja kujunduselemendid ning nende asetus tekitab äravahetamiseni sarnasuse ja assotsieerumise üldmulje. Avaldaja väited TOAK-i praktika kohta ja esitatud näited ei toeta kohtu arvates avaldaja seisukohta. Avaldaja on toonud välja TOAK-i otsuse vaidluses kaubamärkide Elisa v Elion üle. Telekommunikatsiooniteenuse ja piimatoodete tarbijaskond ei ole võrreldav, seega ei ole võrreldav ka keskmise tarbija arusaam kaubamärgi eristusvõimest.

Lk 4 (5)

2-06-31460

Vaidlusaluste kaubamärkide sõnaline osa on foneetiliselt sarnane. Erinevuseks on sõna „Farmeri” lõpp, kusjuures sõna lõpp ei ole hääldamisel rõhuline. Sõnade semantiline tähendus on sarnane, kuna mõlemad seonduvad taluga ning mõlemad sõnad ei ole eesti keeles tavapärases kasutuses. Kohtus leiab, et sõnalise osa sarnasuse puhul tuleb lähtuda ka asjaolust, et tegemist on võõrsõnadega, mille täpne tähendus ei pruugi kõikidele tarbijatele olla arusaadav, arvestades, et piimatoodete keskmiseks tarbijaks on lisaks täiskasvanuile ka lapsed ning eakad tarbijad. Mõlema kaubamärgi sõnaline osa on paigutatud ristkülikusse ja sõnalise osa kohal on oluline kujunduselement – päike ja karikakra õis. Nii päike koos kiirtega kui ka karikakraõis on oma geomeetriliselt ülesehituselt sarnased- kera ja sellest lähtuvad kiired. Sõnalise osa ja kujunduselementide koosmõjus järeldab kohus, et tegemist on äravahetamiseni sarnaste kaubamärkidega ning ühe kaubamärgi nägemisel võib tekkida assotsiatsioone teise kaubamärgiga ja seetõttu ei ole kaubamärk „Eestimaa Farmeri + kuju” kaubamärgina registreeritav KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja OÜ PMJ kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 on menetlusosalistel 30 päeva pärast kohtulahendi jõustumist õigus esitada kohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus. Kai Härmand Kohtunik

Lk 5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.