Tallinna linna avaldus täisealisele isikule LBle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.12.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu; Puudutatud isik I: LB (isikukood xxxxxxxx), esindajad riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev; advokaat Anna Solomko Puudutatud isik II: MS (isikukood: xxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.12.2016 määrus ja jätta Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitatud avaldus LBle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks rahuldamata.
2.Rahuldada MS määruskaebus.
3.Jätta MS ja Tallinna linna menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
4.Jätta LBle ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu menetluskulud Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kanda.
5.Rahuldada vandeadvokaadi abi Anna Solomko 23.05.2017 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
6.Määrata Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ-le ringkonnakohtus LBle osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 144 eurot (sh käibemaks).
7.Rahuldada vandeadvokaadi Ilja Santaševi 23.05.2017 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
8.Määrata Advokaadibüroole CLARUS ringkonnakohtus LBle osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 120 eurot (sh käibemaks).
9.Saata määrus punktide 6 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ-le.
10.Saata määrus punkti 8 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Advokaadibüroole CLARUS.
11.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile (Rahandusministeeriumi kaudu). Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruse resolutsiooni ülejäänud punktide peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 23 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2). Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (avaldaja) esitas 02.02.2016 Harju Maakohtule avalduse LBle (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja temale eestkostja määramiseks (tsiviilasi nr 2-16-1270). Harju Maakohus jättis oma 07.03.2016 kohtumäärusega avalduse rahuldamata. 24.10.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtule uue avalduse puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku I tervislik seisund võrreldes varasemaga halvenenud. Puudutatud isik I on raske puudega vanaduspensionär, kellel on diagnoositud xxxxxxxxx. Ta on viibinud viimaste aastate jooksul korduvalt hooldusraviteenusel, mille eest tasumiseks tal aga rahalised vahendid puuduvad. Puudutatud isik I viibib hooldusravil, kuna tema alajäsemetel on haavandid, mille hooldamisega ta hakkama ei saa, kuid mis pärsivad tema toimetulekut igapäevaelu tegevustes ja toimingutes, st tal on liikumisraskused ja ta kukub korteris liikudes. Võrreldes poole aasta taguse olukorraga on puudutatud isiku I tervislik seisund halvenenud, ta ei saa iseseisvalt kodus hakkama, kuid ta keeldub püsivast hoolekandeteenusest haiguskriitika puudumise tõttu. Viimasel ajal ei suuda puudutatud isik I valmistada endale enam talle toodud toiduainetest süüa, ta kukub ja tal on püstisaamisega tõsised raskused. Korterivõtmeid ta hooldustöötajatele ei usalda. Liikumiseks vajab ta ratastooli. Tal diagnoositi xxxxxx, mis võib olla tingitud puudulikust toitumisest. Nimelt unustab puudutatud isik I ära, et ta peab sööma ja jooma. Toa soojendamiseks kasutab ta gaasipliidi lahtist tuld. Gaasipliidi lähedal on kergesti süttivaid materjale, mida eemaldada ei tohi. Eestkosteasutusele teadaolevalt puudutatud isikul I lähisugulasi ei ole. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isik I võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ning huve, kuna tal puudub haiguskriitika. Samuti ohustab puudutatud isiku I oma käitumisega teiste isikute elu ja vara. Kuivõrd puudutatud isikul I lähedasi ei ole, palus avaldaja määrata end puudutatud isiku I eestkostjaks.
2.Kohus määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ja tema vaimse seisundi tuvastamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi (kd I tl 24-25). Samuti kuulas kohus vahetult ära 23.11.2016 puudutatud isiku I tema kodus. Kohus märkis, et puudutatud isik I elab äärmiselt antisanitaarses olukorras ja hoiab pidevalt põlemas gaasipliidi tuld, ohustades sellega teiste isikute elu ja vara. Puudutatud isik I teadis oma sünniaastat ja sünnipäeva, kuid ei teadnud oma
pensioni suurust. Seejuures puudutatud isik I kinnitas, et ise ta oma arveid maksta ei saa, sest ta ei saa toast välja. Puudutatud isiku I sõnul ei hoolitse tema eest keegi. Tema ainukeseks sõbraks on televiisor, kuid ka sealt tuleb liiga palju poliitikat, mis teda ei huvita. Eestkostjat puudutatud isik I enda hinnangul ei vaja, sest ta on kindel, et temasse puutuvaid olulisi otsuseid on ta suuteline ise tegema.
3.Kohtupsühhiaatria eksperdi hinnangul vajab puudutatud isik eestkostet vähemalt viieks aastaks.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja Ilja Santašev on seisukohal, et täidetud on eestkoste seadmise eeldused puudutatud isikule I. Esindaja külastas puudutatud isikut I koos hooldustöötajaga puudutatud isiku I elukohas. Esindaja on seisukohal, et puudutatud isik I ei ole võimeline toime tulema eluga ja vajab eestkostet oma halva tervise tõttu. Esindaja arvates on alust järeldada, et puudutatud isik I ei suuda kaitsta oma isiklike ja varalisi õigusi ja huvi vastaval määral. Samuti ei ole ta suuteline lahendama sotsiaalseid ja tervisega seotud probleeme. Eestkoste seadmine võimaldab eestkostjale täita eestkostja ülesandeid ja tegelda eestkostetava kõigi asja ajamisega. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohtu 01.12.2016 määrusega seati puudutatud isikule I eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrati tema eestkostjaks avaldaja.
6.Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
7.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 620 (tl 17-20) on tõendatud, et puudutatud isikul I on xxxxxxxxx (RHK 10 järgi – F20.5) ja xxxxxxx (RHK 10 järgi – F60.2). Seejuures on ekspert märkinud, et võrreldes 2016. aasta kevadega on puudutatud isiku I vaimne seisund halvenenud. Nimetatud seisukohale asus ka avaldaja ja puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja. Kohus, kuulanud puudutatud isiku I isiklikult ära, on veendunud, et puudutatud isik I, kellel puudub haiguskriitika ja kes seab oma käitumisega ohtu ka teiste isikute elu ja vara, on käesoleval ajal TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik puudutatud isiku I huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
8.Vastavalt PKS § 205 lõikele 3 võib, juhul kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, määrata eestkostjaks täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse. Seejuures määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistri-järgne elukoht. Kuivõrd kohtule teadaolevalt eestkostjaks sobivaid füüsilisi isikuid käesoleval ajal ei ole, samuti ei ole käesolevaks ajaks leitud eestkostjaks sobivat juriidilist isikut, tuleb puudutatud isiku I eestkostjaks määrata tema elukohajärgne linnavalitsus, s.o Tallinna linn
Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
9.Kohus asus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta puudutatud isiku I esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti puudutatud isiku I esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isikule I tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada puudutatud isik I ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isik I ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
10.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asus kohus seisukohale, et puudutatud isikule I tuleb eestkostja määrata 5 (viieks) aastaks, s.o kuni 01.12.2021.
11.Kohus jättis TsMS § 172 lõige 3 alusel avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule I riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja puudutatud isiku I ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus
12.Maakohus määrusele esitas 22.03.2017 määruskaebuse MS, kes on puudutatud isiku I naaber ja lähedane isik (usaldusisik). Kaebusele on lisatud 10.03.2017 puudutatud isiku I allkirjastatud teade, mille kohaselt on puudutatud isik I nõus, et MS on tema usaldusisik. Määruskaebuses palub usaldusisik tühistada maakohtu 01.12.2016 määruse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme, sest ei ole edastanud puudutatud isikule I ühtegi menetlusdokumenti, sh kohtumäärust. Juba ainuüksi seetõttu tuleks määrus tühistada. Kaebaja arvates on ebaõige ja ekslik maakohtu seisukoht, et puudutatud isik I on xxxxxx ega ole võimeline iseseisvalt tegema otsustusi ja ajama oma asju. Puudutatud isik I on täie mõistuse juures, saab kõikidest asjaoludest aru ja on võimeline ise ajama oma asju, mida tõendab mh puudutatud isiku I 01.03.2017 avaldus. Eeltoodut võib tõendada ka kaebaja, kes regulaarselt külastas puudutatud isikut I tema korteris ja Kose hooldekodus. Lisaks saab seda kinnitada ka puudutatud isiku I esindaja advokaat Anna Solomko, kes külastas 10.03.2017 puudutatud isikut I Kose Kodus. Esindaja vestles puudutatud isikuga I pikalt ja jõudis järeldusele, et puudutatud isik I orienteerub hästi ajas, kohas, enda isikus ja situatsioonis. Puudutatud isik I mäletab, kes ta on (teab oma nime, vanust, elukoha aadressi, endist töökohta, oma minevikku, tänast kuupäeva jne), saab aru, kus ta asub, kes olid ja on tema lähedased inimesed. Puudutatud isik I oli depressioonis pärast oma ema ja õe surma. Puudutatud isik I valdab hästi nii eesti kui ka
vene keelt. Puudutatud isik I väljendas selgelt ja arusaadavalt oma tahet, sai täiel määral kõigest aru ja vastas kõikidele küsimustele. Eeltoodut saab tõendada ka Kose Kodu personal. Eksperdi ja avaldaja hinnang, et puudutatud isik I on xxxxxx ega ole võimeline iseseisvalt ajama oma asju, on arusaamatu. Ekspertarvamus ei ole usaldusväärne. Ekspert on Tallinna psühhiaatriakliiniku arst ja võib-olla on huvitatud sellest, et puudutatud isik I tunnistatakse vaimuhaigeks ja suunatakse psühhiaatriahaiglasse ravile, kuna selles haiglas viibimise hind on ülikõrge. Lisaks käis ekspert puudutatud isikul I kodus koos sotsiaaltöötajaga ja varjas tema eest asjaolu, et teostab kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi. Kaebaja soovib esitada veel hiljem täiendevaid asjaolusid, kuidas tegelikkuses toimus eksperdi poolt puudutatud isiku I külastamine ja kuidas Tallinna linn viis detsembris 2016. a puudutatud isiku I hooldekodusse, võttis temal ära isiklikult asjad ja ei luba lahkuda hooldekodust ja minna õue. Puudutatud isik I on hooldekodus vastu tahtmist ja sisuliselt viibib kinnises asutuses. Vastused määruskaebusele
13.Avaldaja leiab oma 04.04.2017 vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja märkis, et puudutatud isik I ei ole kunagi maininud MSt kui oma usaldusisikut. Puudutatud isikut I on mõjutatud ja survestatud soovitud ütluste andmiseks ja kirjutamiseks. Kuna MSt ei ole usaldusisikuks loetud, siis ei ole temal kaebeõigust. MS ilmus välja ootamatult pärast puudutatud isiku I paigutamist hooldekodusse. Määruse edastas kohus puudutatud isikule I Kose Koju, kus hooldekodu juhi sõnul luges ta ise määruse puudutatud isikule I ette. Kohtul on kahel korral olnud võimalik hinnata puudutatud isiku I toimetulekut.
14.Puudutatud isiku I esindajana esitas 04.04.2017 seisukoha määruskaebuse suhtes advokaat Anna Solomko, kes on esindaja riigi õigusabi korras seoses avaldusega nõusoleku andmiseks puudutatud isiku I korteri võõrandamiseks. Vastusele on lisatud e-kirja väljatrükk, mille kohaselt on vandeadvokaat Ilja Santašev nõus sellega, et Anna Solomko esindab edaspidi puudutatud isikut I. Vastuses nõustub puudutatud isik I määruskaebusega. Puudutatud isik I leiab, et eestkoste on seatud ilma seadusliku aluseta, samuti puudub alus puudutatud isiku I paigutamiseks hooldekodusse.
15.MS on edastanud kohtule ka väidetavalt puudutatud isiku I enda kirjutatud 30.04.2017 avalduse, mille kohaselt palub puudutatud isik I teda uskuda, et ta on täie mõistuse juures ja saab täielikult aru, et teda on pettuse teel toodud Kose Koju. Puudutatud isik I palub aidata teda pöörduda tagasi koju.
16.Puudutatud isiku I esindajana esitas 08.05.2017 seisukoha määruskaebuse suhtes ka vandeadvokaat Ilja Santašev, kes on esindaja riigi õigusabi korras seoses eestkoste määramisega. Esindaja märkis, et talle on tulnud üllatusena, et MS on puudutatud isiku I usaldusisik, sest puudutatud isik I ise seda ei maininud. MS kaebeõigus on küsitav, sest puudutatud isik I nimetas ta enda usaldusisikuks siis, kui ta ei olnud enam otsusevõimeline. Lisaks on vaidlustatud kohtumäärus jõustunud 17.01.2017. Vandeadvokaat Ilja Santašev on jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isik I vajab eestkostet. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, ringkonnakohus saab teha uue määruse asja maakohtule tagasi saatmata (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659).
19.Ringkonnakohus märgib, et usaldusisiku kaebeõigus tuleneb TsMS § 532 lg-st 1, mille kohaselt võib eestkostja määramise määrusele esitada määruskaebuse ka isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik). Tähendust ei oma asjaolu, et usaldusisiku olemasolu selgus alles pärast kohtumääruse tegemist. Usaldusisik saab astuda menetlusse ka määruskaebuse esitamisega maakohtu määrusele. Määruskaebuse esitamise viiekuuline tähtaeg ei ole käesolevaks ajaks möödunud (TsMS § 532 lg 3).
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei takista määruskaebuse lahendamist ka asjaolu, et puudutatud isiku I riigi õigusabi korras esindajad on jäänud määruskaebuse osas erinevatele arvamustele. Puudutatud isiku I esindajatena saab käesolevas menetluses käsitleda nii advokaat Anna Solomkod, kes on määratud puudutatud isiku I esindajaks riigi õigusabi korras vastavalt Harju Maakohtu 02.02.2017 määrusele seoses avaldusega nõusoleku saamiseks puudutatud isiku I korteri võõrandamiseks, kui ka vandeadvokaat Ilja Santaševit, kes on määratud puudutatud isiku I esindajaks riigi õigusabi korras vastavalt Harju Maakohtu 08.11.2017 määrusele seoses eestkoste määramisega. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega, et puudutatud isikule I ei ole kätte toimetatud kohtumäärust. Kohus on seaduspäraselt enne lahendi tegemist puudutatud isiku I ära kuulanud ning toimetanud puudutatud isikule I määruse Kose Koju. Ei ole alust arvata, et Kose Kodu personal on puudutatud isiku I eest määrust varjanud.
21.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega ja leiab, et avaldus puudutatud isiku I üle eestkoste seadmiseks ja talle eestkostja määramiseks ei ole põhjendatud ja ei vasta puudutatud isiku I huvidele. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et antud juhul esinevad PKS § 203 lgs 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused.
22.PKS § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus täisealisele isikule eestkostja üksnes siis, kui isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Kaebaja ja puudutatud isiku esindaja advokaat Anna Solomko on väitnud, et nende arvates on puudutatud isik I täie mõistuse juures ja on võimeline ise oma asju ajama. Nimetatu annab alust kahelda kohtu hinnangus puudutatud isiku I seisundile. Kohus on küll puudutatud isiku I vahetult ära kuulanud, kuid ärakuulamise protokollist (tl 22) ei nähtu, et isik ei suudaks oma tegudest aru saada või neid juhtida. Protokollist nähtuvalt oli puudutatud isiku tuba koristamata, põles gaasipliit (mis põlevat pidevalt), isikul esines negativistlik hoiak teiste inimeste suhtes, ta leidis, et temast ei hoolita. Isik teadis oma sünni aastat ja päeva, aga pensioni suurust kohtunikule ei avaldanud, kuna ei teadvat. Samuti on ta avaldanud, et ei saa arveid ise maksta, kuna ei saa korterist välja minna, seetõttu maksab korteri eest hooldaja. Tema ainukeseks sõbraks on televiisor, kuid sealt tuleb liiga palju poliitikat, mis teda ei huvita. Nimetatud ärakuulamisel ilmnenud asjaolud viitavad ringkonnakohtu hinnangul sellele, et isik on haiguse (jalgade haavandid) tõttu võimetu oma tuba koristama ja väljas käima, ta ei tunne huvi ühiskondliku elu vastu, kütab gaasiga korterit, kuid nendest pole võimalik järeldada tema suutmatust oma tegusid juhtida ja neist aru saada. Ekspertarvamuse kohaselt on puudutatud isik I emotsionaalselt tuimenenud ja isoleerunud, sotsiaalsest elust välja langenud ja ei kohane sellega. Ta on ümbritseva maailma suhtes
vaenulikult meelestatud, negativistlik ja kriitikata, ei taha temale pakutud abi vastu võtta. Mille osas on uuritav kriitiline ja millist abi ta vastu võtta ei taha, ei ole võimalik arvamusest järeldada. Ekspert on veel täheldanud, et tema isiksuses on suured vastuolud sotsiaalsete normide osas, ilma väidet täiendavalt põhjendamata. Millel põhineb eksperdi arvamus, et uuritav iseseisva elu-oluga toime ei tule ja milliste ülesannete täitmisega ta hakkama ei saaks, ei ole arvamusest arusaadav, kuna seda ei ole põhjendatud. Ekspertarvamuse kohaselt ei esine uuritava intellektis olulisi häireid. Kokkuvõtlikult ei ole võimalik ringkonnakohtu arvates teha ekspertarvamusest järeldust, et isik vajab eestkostet. Asjaolu, et isik on kaotanud sidemed ühiskonnaga, et ta on negativistlik ja ei täida kõiki sotsiaalseid norme, et ta ei soovi vastu võtta abi, ei tähenda eestkostevajadust.
23.Puudutatud isikul I on tuvastatud xxxxxxx. Ka asjaolu, et isikul on diagnoositud xxxxxxxx nagu käesoleval juhul, tingib eestkoste määramise üksnes juhul, kui isik ei suuda seetõttu oma tegudest aru saada või neid juhtida (PKS § 203 lg 1).
24.Avaldaja on tuginenud asjaolule, et puudutatud isik I ei tule toime enda ravimisega (alajäsemetel olevad haavandid), endale toidu valmistamisega (oskuste kadumine haiguse tõttu), ta ei suuda liikuda (on ratastoolis), tal on tugevad tasakaaluhäired (kukub toas liikudes) ja xxxxxx. Nimetatud asjaolud viitavad sotsiaalabi vajadusele, isikule vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuste osutamise vajadusele, mitte asjaolule, et isik ise oma tegudest aru ei saa ja neid ei juhi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja teeb asjas menetlust lõpetava määruse, tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi määrata kindlaks ka apellatsioonimenetluse menetluskulude jaotus. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mh võib kohus TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi jätta hagita perekonnaasja menetluskulud täielikult või osaliselt riigi kanda.
26.Arvestades, et määruse tühistamise tingib alles apellatsioonimenetluses määruskaebusega menetlusse astunud usaldusisiku poolt esitatud määruskaebus, jääb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (10 eurot) usaldusisiku kanda, puudutatud isikule I riigi õigusabi korras osutanud esindajate kulud Eesti Vabariigi kanda. Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsusel menetluskulud määruskaebemenetluses jäävad tema enda kanda.
27.Alates 01.08.2016 kehtiva Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 10 lg 3 näeb ette, et tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes.
28.Määruskaebuse lahendamise menetluses on riigi õigusabi osutatud vandeadvokaadi abi Anna Solomko poolt 22.03.2017-04.04.2017 ja vandeadvokaat Ilja Santaševi poolt 08.05.201723.05.2017.
29.Vandeadvokaadi abi Anna Solomko 23.05.2017 avalduse kohaselt kulus temal õigusabi osutamiseks kokku 3 tundi, sh 1 tund määruskaebuse ja muude seisukohtadega tutvumisele ja analüüsile ning 2 tundi vastuse koostamisele määruskaebusele. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu RÕS § 23 lg 1 ja alates 01.08.2016 jõustunud korra § 10 lg 3 alusel kindlaks määrata. Arvestades esitatud määruskaebuse ja sellele koostatud vastuse sisu ja mahtu saab taotluses märgitud ajakulu 6 pooltundi pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Seega tuleb taotlus kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning RÕS §-dega 22 ja 23 rahuldada ja lähtudes pooltunni hinnast 20 eurot, määrata advokaaditasu suuruseks 144 eurot (sh käibemaks vastavalt määruse § 1 lg-le 10), mis tuleb välja mõista Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ-le. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
30.Vandeadvokaat Ilja Santaševi 23.05.2017 avalduse kohaselt kulus temal õigusabi osutamiseks kokku 2,5 tundi, sh 2 tundi määruskaebusega, lisade ja kohaliku omavalitsuse arvamuse tutvumiseks ja arvamuse koostamiseks ning 0,5 tundi 23.05.2017 esialgse õiguskaitse määrusega tutvumisele. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu RÕS § 23 lg 1 ja alates 01.08.2016 jõustunud korra § 10 lg 3 alusel kindlaks määrata. Arvestades esitatud määruskaebuse ja sellele koostatud vastuse sisu ja mahtu saab taotluses märgitud ajakulu 5 pooltundi pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Seega tuleb taotlus kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning RÕS §-dega 22 ja 23 rahuldada ja lähtudes pooltunni hinnast 20 eurot, määrata advokaaditasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks vastavalt määruse § 1 lg-le 10), mis tuleb välja mõista Advokaadibüroole CLARUS. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
31.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.