lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-7739/12

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-7739/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number

2-24-7739

Tsiviilasi

P.A (P.A) kaebus kohtutäitur Kristina Feinmani (Feinman) otsuste peale täiteasjas nr 034/2020/852

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäituri Kristina Feinmani määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) P.A (isikukood XXX) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur

XXXXXXXXXXX)

Kristina

Feinman

(isikukood

Sissenõudja X.Q (isikukood: XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 01.08.2024 määrus muutmata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Tallinna kohtutäituri Kristina Feinmani kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.
P.A (avaldaja/võlgnik) esitas kaebuse kohtutäituri Kristina Feinmani (kohtutäitur) otsuste peale täiteasjas nr 034/2020/852. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 09.04.2024 tasuotsuse, kohtutäituri 13.05.2024 otsuse kaebuse peale ja kohustada täiturit tagastama õigusvastaselt sisse nõutud põhitasu 630 eurot.
2.Vaidluse asjaolud olid järgmised: 

kohtutäitur menetluses oli täiteasi nr 034/2020/852, mis algatati 25.05.2020 X.Q (sissenõudja) täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 23.05.2019 otsuse tsiviilasjas 2-1817060 alusel;



kohtutäitur koostas 28.05.2020 võlgniku suhtes kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 ja § 35 alusel tasu väljamõistmise otsuse, millega mõisteti võlgnikul välja menetluse alustamise tasu 60 eurot, millele lisandus käibemaks (kokku 72 eurot) ning kohtutäituri põhitasu 540 eurot, millele lisandus käibemaks (kokku 648 eurot);



kohtutäitur esitas 12.06.2020 menetlusega ühinemise avalduse kohtutäiturile Elin Vilippus, kes arestis võlgnikule kuuluva kinnisasja. Kohtutäitur Elin Vilippus müüs 14.11.2023 lõppenud enampakkumisel võlgnikule kuuluva kinnisasja ning kandis 24.11.2023 enampakkumise tulemist täiteasja nr 034/2020/852 põhinõude 3 505 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu summas 72 eurot;



võlgnik esitas 04.12.2023 täiteasjas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis 28.12.2023 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. 06.01.2024 esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 28.12.2023 otsuse peale. Harju Maakohus rahuldas kohtuasjas nr 2-24-238 võlgniku kaebuse ning kohustas kohtutäiturit võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama kohtutäituri põhitasu osas, arvestades määruses esitatud kohtu selgitusi ning kohustas tegema uue otsuse;



kohtutäitur vaatas võlgniku kaebuse uuesti läbi 09.04.2024 ning koostas uue põhitasu väljamõistmise otsuse. Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustunud ja ta vaidlustas selle. Kohtutäitur jättis 13.05.2024 võlgniku kaebuse rahuldama.

2.Avaldaja hinnangul tegi kohtutäitur uue põhitasu otsuse eirates maakohtu lahendist tulenevat kohustust arvestada, et täituril puudus põhitasu saamise õigus. Ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril polnud põhitasu saamise õigust, kuigi kohtutäitur tegi tööd. Ühinemisavalduse esitamise hetkeks polnud kohtutäitur suutnud rahuldada sissenõudja nõuet. Samuti sai täitur täitemenetluse alustamise tasu. Puudutatud isikute seisukohad
3.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu. Olukorras, kus nõue tasutakse sissenõudjale kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus saada tehtud töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud. Kohtutäitur menetles asja kokku 3,5 aastat, mille jooksul tegi igapäevaseid päringuid, vastas võlgniku päringutele ja taotlustele ning tegi ka muid toiminguid. Kokku oli täitetoimiku sisukorras 57 rida. Lähtuvalt täiteasjas teostatud toimingute mahust tegi täitur uue põhitasu otsuse, millega mõisteti võlgnikult välja osaline kohtutäituri põhitasu. Põhitasu otsuse tegemisel arvestas kohtutäitur nõude rahuldamiseks tehtud toimingute mahtu. Avaldaja ja kohtu poolt viidatud Riigikohtu 29.01.2014 lahendi 3-2-1-164-13 p-s 19 leidis kohus mh, et asjakohane regulatsioon oli puudulik. Lisaks märgiti lahendis, et polnud ammendavalt analüüsitud kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmist ja jaotamist mh sissenõudmisega ühinemise korral. Peale nimetatud lahendi tegemist muudeti kohtutäituri seaduses tasu võtmise sätteid korduvalt, millest tulenevalt polnud viidatud lahendis toodud seisukohad enam üle toodavad ning seadusandja on õiguskorda selles valguses täiendanud. Kohtutäituri seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas lähtuti asjaolust, et kohtutäitur peab saama oma tasust kaetud kõik täitemenetlusega seonduvad kulud ja saama ka mõistlikku kasu. Ei saanud tekkida olukorda, kus võlgnik täitemenetlusega seonduvaid kulusid ei peagi tasuma. Kohtutäitur tõi välja, et võlgnik maksab kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele, kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta.
4.Sissenõudja avalduse osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15, § 477 lg-te 1,2, 5 ja 7, § 457, § 463 lg 2 ning TMS § 218 lg 1, 149 ja § 37 lg 1 alusel. Kohus kohustas kohtutäiturit tegema uue otsuse kaebuse kohta osas, mis puudutas kohtutäituri põhitasu. Avaldaja menetluskulud jäid kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kohus mõistis täiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot. Kohus tuvastas, et kaebus esitati õigele maakohtule tähtaegselt. Kohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et käesoleval juhul ei saanud tugineda Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-2-1-164-13. Asjaolu, et pärast nimetatud lahendit muudeti kohtutäituri tasu võtmise sätteid korduvalt, ei andnud alust asuda seisukohale, et nimetatud seisukohad polnud enam asjakohased. Nimetatud lahendis käsitletud põhimõtteid oli võimalik rakendada ka praegu. Harju Maakohus tõi kohtuasjas nr 2-24-238 sõnaselgelt esile, et põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril polnud. Jõustunud kohtulahend oli täitmiseks kohustuslik. Kohtutäitur tegi aga uue otsuse, millega ignoreeris kohtupoolseid suuniseid ja mõistis võlgnikult välja osalise menetluse põhitasu summas 516,39 eurot, millele lisandus käibemaks 113,61 eurot (kokku 630 eurot). Kehtiva põhimõtte kohaselt tuli vältida kohtutäituri tasu mitmekordset maksmist. Põhitasu sai nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur. Ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei olnud põhitasu saamise õigust isegi kui kohtutäitur tegi oma tööd. Täitemenetlusega ühinemise tõttu kohtutäituri töömahu väidetav suurenemine sai omada tähendust vaid lisatasu määramisel, mitte aga põhitasu kontekstis. Kohtutäituri määruskaebus
6.Kohtutäitur palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus rahuldas võlgniku avalduse ja palus teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palus kaebaja jätta avaldaja kanda. Kaebaja hinnangul kohtuasja nr 2-24-238 lahendis kohus ei avaldanud, et täituril puudub alus tasu saamiseks Kohus andis juhise, et kohtutäituril tuleb kaebus uuesti läbi vaadata põhitasu osas ja vajadusel tuleb teha uus kohtutäituri tasu otsus. Tasu suurus selgub täitemenetluse lõpus ja kohtutäituri tasu suurus võib täitemenetluse kestel muutuda. Maakohus tõlgendas vääralt Riigikohtu lahendist tulenevaid seisukohti ega andnud sisulist hinnangut asjaolu kohta, kas vastav seisukoht oli kehtiv ka käesoleval ajal. Seda eelkõige KTS § 41 lg 3 koostoimes. Kohus jättis tähelepanuta, et kohtutäitur tegi kohtutäituri tasu otsuse KTS § 41 lg 3 alusel. Vaidlustatud määrusega tugines kohus tasu õiguspärasuse hindamisel üksnes KTS § 32 lg 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4. Alates 19.04.2021 jõustunud KTS § 41 lg 3 annab kohtutäiturile aluse nõuda võlgnikult sätestatud alustel kohtutäituri tasu tasumist olukorras, kus sissenõudja nõue on täidetud kohtutäituri otsese vahenduseta. Kohus jättis põhjendamatult selles osas õigusliku hinnangu andmata. Kaebaja hinnangul polnud võlgnike kohtlemine lähtudes neile kuuluva vara liigist põhjendatud. Lisaks peab seadusandja võimalikuks kohtutäituri õigust põhitasule sõltumata sellest, kas täitemenetluses on üldse toiminguid tehtud. Menetluse edasine käik
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.
8.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril on põhitasu saamise õigus. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab igas täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks kord (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 lg 1 esimese lause järgi, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 12). Praegusel juhul oli täitemenetlus nr 034/2020/852 ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse menetlusega TMS § 149 alusel. Kohtutäitur Elin Vilippus müüs enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning nimetatud täiteasjades rahuldati sissenõudjate nõuded enampakkumise tulemi arvelt. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22; RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu, st praegusel juhul puudub kohtutäitur põhitasu saamise õigus (vt ka RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15). Põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur, st praegusel juhul kohtutäitur Elin Vilippus, selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja müügi (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15; RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18). Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et praegusel juhul on kohtutäituril õigus saada põhitasu KTS § 41 lg 3 alusel. KTS § 41 lg 3 järgi, kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele. Praegusel juhul ei ole sissenõudja nõuet rahuldatud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega täitemenetluse väliselt (mis võimaldaks kohaldada KTS § 41 lg-t 3). Kohtutäitur Elin Vilippus müüs enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning kandis enampakkumise tulemist vaidlusaluse täiteasja sissenõudja nõude kohtutäituri ametikontole. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-13 (p 19) märkinud, et ta ei ole selles lahendis ammendavalt analüüsinud kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmist ja jaotamist mh TMS § 149 järgi sissenõudmisega ühinemise korral. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks käesoleva tsiviilasja lahendamisel lähtuda Riigikohtu tõlgendusest, mille järgi on KTS § 32 lg-t 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel) TMS §-s 149 sätestatud juhtumil

võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole (p 18). Riigikohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei ole kohtutäitur suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet, kes talle täitmisavalduse esitas (p 18). Riigikohus on ka oma varasemas praktikas selgitanud, et põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1- 108-15, p 11). Praegusel juhul rahuldati sissenõudja nõue kohtutäitur Elin Vilippuse läbi viidud enampakkumise tulemi arvelt, seega ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei olnud kohtutäitur suutnud rahuldada sissenõudja nõudeid, kes talle täitmisavaldused esitasid. Lisaks ei või Riigikohtu hinnangul mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (p 17). Kui samal perioodil ühe võlgniku vastu esitatud nõuded võivad olla jaotatud erinevate kohtutäiturite vahel ning sellise jaotuse tõttu peab võlgnik maksma kohtutäituri tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude mahaarvutamise tõttu väheneb ka sissenõudjale väljamakstav summa, ei ole selline lahendus võlgniku ja sissenõudja, vaid üksnes kohtutäituri huvides (p 19). Seega on Riigikohus vastava lahendi tegemisel arvestanud võlgniku (ja sissenõudjate) põhjendatud huvidega. Võlgnik peab tasuma põhitasu, kuid seda kohtutäitur Elin Vilippusele ning selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Selliselt on välditud võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri põhitasu mitu korda ja erinevatele täituritele. Lisaks on sellisel juhul suurem ka sissenõudjatele väljamakstav summa. Seega tuleb kohtutäituril teha avaldaja kaebuse kohta uus otsus osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu. Kohtul on avaldaja kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka põhitasu otsus. Küll ei saa kohus põhitasu otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-136-16, p 23.). Seega tuleb kohtutäituril avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS § 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Käesolev määrus ei ole TMS § 218 lg 3 alusel Riigikohtule edasikaevatav, kuivõrd täitemenetluses täidetav nõue (kohtutäituri põhitasu kokku 630 eurot) on alla 2000 euro. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega ei saa käesolevat lahendi peale edasi kaevata mitte üheski osas. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium