2-24-7739/12 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril on põhitasu saamise õigus. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab igas täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks kord (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 lg 1 esimese lause järgi, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 12). Praegusel juhul oli täitemenetlus nr 034/2020/852 ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse menetlusega TMS § 149 alusel. Kohtutäitur Elin Vilippus müüs enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning nimetatud täiteasjades rahuldati sissenõudjate nõuded enampakkumise tulemi arvelt. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22; RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu, st praegusel juhul puudub kohtutäitur põhitasu saamise õigus (vt ka RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15). Põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur, st praegusel juhul kohtutäitur Elin Vilippus, selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja müügi (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15; RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18). Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et praegusel juhul on kohtutäituril õigus saada põhitasu KTS § 41 lg 3 alusel. KTS § 41 lg 3 järgi, kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele. Praegusel juhul ei ole sissenõudja nõuet rahuldatud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega täitemenetluse väliselt (mis võimaldaks kohaldada KTS § 41 lg-t 3). Kohtutäitur Elin Vilippus müüs enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning kandis enampakkumise tulemist vaidlusaluse täiteasja sissenõudja nõude kohtutäituri ametikontole. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-13 (p 19) märkinud, et ta ei ole selles lahendis ammendavalt analüüsinud kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmist ja jaotamist mh TMS § 149 järgi sissenõudmisega ühinemise korral. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks käesoleva tsiviilasja lahendamisel lähtuda Riigikohtu tõlgendusest, mille järgi on KTS § 32 lg-t 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel) TMS §-s 149 sätestatud juhtumil

võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole (p 18). Riigikohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei ole kohtutäitur suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet, kes talle täitmisavalduse esitas (p 18). Riigikohus on ka oma varasemas praktikas selgitanud, et põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1- 108-15, p 11). Praegusel juhul rahuldati sissenõudja nõue kohtutäitur Elin Vilippuse läbi viidud enampakkumise tulemi arvelt, seega ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei olnud kohtutäitur suutnud rahuldada sissenõudja nõudeid, kes talle täitmisavaldused esitasid. Lisaks ei või Riigikohtu hinnangul mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (p 17). Kui samal perioodil ühe võlgniku vastu esitatud nõuded võivad olla jaotatud erinevate kohtutäiturite vahel ning sellise jaotuse tõttu peab võlgnik maksma kohtutäituri tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude mahaarvutamise tõttu väheneb ka sissenõudjale väljamakstav summa, ei ole selline lahendus võlgniku ja sissenõudja, vaid üksnes kohtutäituri huvides (p 19). Seega on Riigikohus vastava lahendi tegemisel arvestanud võlgniku (ja sissenõudjate) põhjendatud huvidega. Võlgnik peab tasuma põhitasu, kuid seda kohtutäitur Elin Vilippusele ning selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Selliselt on välditud võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri põhitasu mitu korda ja erinevatele täituritele. Lisaks on sellisel juhul suurem ka sissenõudjatele väljamakstav summa. Seega tuleb kohtutäituril teha avaldaja kaebuse kohta uus otsus osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu. Kohtul on avaldaja kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka põhitasu otsus. Küll ei saa kohus põhitasu otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-136-16, p 23.). Seega tuleb kohtutäituril avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS § 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Käesolev määrus ei ole TMS § 218 lg 3 alusel Riigikohtule edasikaevatav, kuivõrd täitemenetluses täidetav nõue (kohtutäituri põhitasu kokku 630 eurot) on alla 2000 euro. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega ei saa käesolevat lahendi peale edasi kaevata mitte üheski osas. (allkirjastatud digitaalselt)