Kohtuasi XX kaebus kohtutäituri Mati Roodese 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsustele täiteasjas nr 026/2012/1541 Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse
Harju Maakohtu 25.02.2019 määrus XX määruskaebus
liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja
(võlgnik)
XX
(isikukood
esindajad XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Puudutatud isik (sissenõudja) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), esindaja Ülle Ilves Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.02.2019 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri otsusele jätkata täitemenetlust laekumata kohtuäituri tasu 3951 euro ja 88 sendi nõudes. Kohustada kohtutäiturit nimetatud osas uuesti läbi vaatama XX 04.01.2018 kaebus kohtutäituri 27.12.2018 otsuse peale täiteasjas nr 026/2012/1541. Tühistada määrus ka menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta määrus muutmata.
Kohtumääruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-1854
1.Rahuldada XX kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsuste peale täiteasjas nr 026/2012/1541 osaliselt ja tühistada Tallinna kohtutäituri Mati Roodese 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsused täiteasjas nr 026/2012/1541 osas, milles kohtutäitur jätkas täiteasjas nr 026/2012/1541 täitemenetlust laekumata kohtutäituri tasu 3951 euro ja 88 sendi nõudes ning kohustada nimetatud osas Tallinna kohtutäiturit Mati Roodest vaatama uuesti läbi XX 04.01.2018 kaebust kohtutäituri 27.12.2018 otsuse peale täiteasjas nr 026/2012/1541. Kohtutäituri otsus tuleb jätta muutmata osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 27.12.2018 otsusele tunnistada aegunuks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 30.07.2010 vastutusotsus haldusasjas 13-7/5-7 määratud solidaarse maksuvõla osas ja lõpetas selle sissenõudmise.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtu ja apellatsioonimenetluses nende endi kanda. Seoses sellega menetluskulude kindlaksmääramist ei toimu.
3.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (täitemenetluse seadustik (TMS) § 218 lg 3). Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU
1.XX (võlgnik) esitas 04.02.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Roodese (kohtutäitur) 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsustele täiteasjas nr 026/2012/1541. Võlgnik taotles 04.02.2019 kaebuses, et kohus tühistaks kohtutäituri 27.12.2018 otsuse ja 25.01.2019 otsuse. Samuti palus võlgnik kohustada kohtutäiturit tegema uut otsust, millega vähendatakse kohtutäituri tasu täiteasjas nr 026/2012/1541 proportsionaalselt täitemenetluses sissenõutud summadega ning jäetakse õigustatud kohtutäituri tasu TMS § 48 lg 1 p 1 alusel sissenõudja kanda. Võlgnik põhjendas kaebust järgmiselt. Kohtutäitur ei selgitanud oma 25.01.2019 otsuses, millisel õiguslikul alusel on täitemenetlus täiteasjas nr 026/2012/1541 põhinõude osas lõpetatud. Kohtutäitur on välja toonud, et sissenõudja esitas kohtutäiturile taotluse selgitusega, et põhinõue on aegumise tõttu lõppenud ning palus nõude osas täitemenetluse osaotsusega lõpetada. Võlgniku hinnangul on täitemenetluse lõpetamise alused ammendavalt loetletud TMS § 48 lg-s 1. Kohtutäituri selgitustest nähtus, et avalduse täitemenetluse lõpetamiseks osaotsusega esitas menetluses sissenõudja. Eelnevast tulenevalt on täitemenetluse lõpetamise aluseks käesolevas asjas TMS § 48 lg 1 p 1, s.o. täitemenetluse lõpetamine sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur jättis põhjendamatult kohaldamata kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2, mis sätestab, et olukorras, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-1854 nõude täielikku sissenõudmist, on sissenõudja kohustatud kohtutäiturile tasuma menetluse alustamise tasu ning pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summast. Eelnevast tulenevalt on põhjendamata ja ebaseaduslik kohtutäituri 27.12.2018 otsus osas, millega kohtutäitur jätkas võlgniku suhtes täitemenetlust laekumata kohtutäituri tasu nõudes. Vastavalt KTS § 41 lg-le 2 on vastava tasu maksmise kohustus sissenõudjal.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
2.Kohtutäitur palus jätta kaebused rahuldamata. Kohtutäitur jäi vaidlustatud otsustes toodud seisukohtade juurde. Sissenõudja rõhutas sõnaselgelt, et ta ei ole täiteasjas nr 026/2012/1541 esitanud KTS § 41 lg-s 2 kirjeldatud taotlust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid luges aegumise tõttu sissenõudmise lõppenuks ning kustutas sissenõudmisel olevad maksukohustused. Seega puudus kohtutäituril alus mõista sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamise avaldusena TMS § 48 lg 1 p 1 tähenduses ning ühtlasi kui sissenõudja taotlust täitemenetluse lõpetamiseks enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt KTS § 41 lg 2 tähenduses. Samuti ei ole kohtutäitur lõpetanud täitemenetlust täiteasjas, vaid kohtutäitur tegi sissenõudja avalduse alusel osaotsuse põhinõude sissenõudmise lõpetamiseks seoses aegumisega. Täitemenetlus selles täiteasjas jätkub täitemenetluse kulude nõude osas.
3.Sissenõudja palus jätta kaebused rahuldamata. Sissenõudja ei ole täiteasjas nr 026/2012/1541 esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 mõttes. Sissenõudja teavitas kohtutäiturit 29.10.2018 e-kirjaga vastutusotsusega nõutud maksuvõla sundtäitmise aegumisest ja palus 21.12.2018 e-kirjaga saata vastutusotsuse sissenõudmise lõpetamise kohta osaotsus, kui see on tehtud. Sissenõudja ei nõustunud tasuotsuse tegemisega sissenõudja vastu. TMS § 48 lg-s 1 on lahtine loetelu täitemenetluse lõpetamise alustest ning täitemenetlus on võimalik lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel. Maksuvõla täitemenetlust (sh kohtutäituri poolt läbiviidavat) reguleerib peale TMSi ka maksukorralduse seadus (MKS) ning MKS § 31 lg 3 p-st 4, § 128 lg 2 p-st 4 ja § 132 lg-st 8 tuleneb, et maksuvõlg lõppeb sundtäitmise aegumisega ja lõppenud maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus jättis 25.02.2019 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsuste peale täiteasjas nr 026/2012/1541 rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Täitetoimikust nähtuvalt esitas sissenõudja 22.05.2012 kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetluses oli täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 30.07.2010.a vastutusotsus. Vastutusotsus on tehtud MKS § 96 alusel. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument. Selles osas on sissenõudjaks kohtutäitur. 27.12.2018 otsusega lõpetas kohtutäitur põhinõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega. Täitemenetlus jätkus kohtutäituri tasu nõude osas. Võlgniku nõude aluseks olev KTS § 41 lg 2 kohaldub ainult juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja avalduse alusel ehk vastavalt TMS § 48 lg 1 p 1. Maakohus
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-1854 nõustus sissenõudja ja kohtutäituri seisukohaga, et käesoleval juhul täitemenetlust sellel alusel ei lõpetatud. Võlgnik esitas vaidlusaluses täiteasjas (026/2012/1541) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Tsiviilasjas nr 2-17-12525 Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määrusest järeldus, et sundtäitmisel olnud maksuvõlg on aegunud. Võlgnik ja sissenõudja sõlmisid 22.01.2019 kompromissi, milles kinnitasid vastastikku nõuete puudumist. Kompromissi preambulast nähtuvalt sõlmiti see sundtäitmisel olnud maksuvõla aegumise tõttu. Kompromiss kinnitati Harju Maakohtu 22.01.2019 määrusega tsiviilasi nr 2-17-12525. Sissenõudja ei ole esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. 29.12.2018 avalduses teavitas sissenõudja kohtutäiturit Riigikohtu 10.10.2018 lahendist kohtuasjas 2-1712525, milles kohaselt on sundtäitmisel olnud nõue aegunud. Sissenõudja teatas, et loeb sissenõudmise lõppenuks ja kustutab sissenõudmisel olevad maksukohustused. Kohtutäitur lõpetas põhinõude sissenõudmise 27.12.2018 otsusega nõude aegumise tõttu. Otsusest ei nähtu, et see oleks tehtud TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Täitemenetluse formaliseeritusse printsiibist tulenevalt puudus kohtutäituril õigus ise tuvastada aegumist (tunnistada sundtäitmisel olevat nõuet aegunuks), mis aga ei oma võlgniku kaebuse lahendamisel tähendust. Kohtutäitur oleks pidanud ootama ära tsiviilasja 2-17-12525 lahendi esitamise, kuid see poleks toonud kaasa kaebaja soovitud tagajärge. Arvestades Riigikohtu seisukohta täitmisel olnud maksunõude aegumise tõttu oli selge, et sundtäitmise jätkamine on sisuliselt välistatud. Tsiviilasjas 2-17-12525 sõlmitud kompromiss oli suunatud sissenõudjale (kostjale) perspektiivituks muutunud kohtumenetluse kiiremale lõpetamisele. Hagejast võlgnik saavutas kompromissi kaudu sisuliselt sama tulemuse, mille ta oleks saavutanud hagi rahuldamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kaudu. Hagi rahuldamise korral oleks tekkinud TMS § 48 lg 1 p 4 ettenähtud eeldus täitemenetluse lõpetamiseks. Olemuslikult on käesolevas vaidluses käsitletav juhtum TMS § 48 lg 1 sätestatud täitemenetluse lõpetamise alustest kõige sarnasem just sellele olukorrale. Täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 4 alusel ei too aga kaasa võimalust KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks, millele kaebaja käesolevas vaidluses tugineb. Täitemenetluse lõpetamise alusena võib käesolevas asjas käsitleda ka TMS § 48 lg 1 ps 8 sätestatut, mille kohaselt võib täitemenetluse lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel. Maksunõude aegumine ja aegunud maksunõude sundtäitmise lubamatus tuleneb seadusest. 29.10.2018 teatas sissenõudja kohtutäiturile, et nõue on aegunud. Seega sai kohtutäiturile teatavaks, et täitmisel olev sissenõudja nõue on aegunud. Juhul, kui kohtutäiturile saab teatavaks MKS § 96 alusel tehtud vastutusotsuse nõude aegumise asjaolu, siis tuleb kohtutäituril tulenevalt TMS §-st 48 lg 1 p 8 ja MKS §-st 132 lg 8 koostoimes MKS §dega MKS § 31 lg 3 p 4 ja § 128 lg 2 p 4 lõpetada vastutusotsusest tuleneva nõude sissenõudmine. See on seadusest tulenev alus, mille puhul ei ole vajalik sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti ei ole see sissenõudjast tulenev täitemenetluse lõpetamine. Tegemist ei ole olukorraga, kus sissenõudja on nõudest loobunud. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase tasumata
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-1854 maksuvõlga, kuid sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lakkab maksuvõlg õiguslikult olemast. Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele KTS § 41 lg 2. Täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb jätta võlgniku kanda hoolimata MKS § 96 alusel tehtud vastutusotsuse nõude aegumisest.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 25.02.2019 määruse ning teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 27.12.2018 ja 25.01.2019 otsused täiteasjas nr 026/2012/1541 ning rahuldada võlgniku kaebus kohtutäituri suhtes. Samuti palub võlgnik, et kohustada kohtutäiturit tegema uut otsust, millega vähendatakse kohtutäituri tasu täiteasjas nr 026/2012/1541 proportsionaalselt täitemenetluses sissenõutud summadega ning jätta õigustatud kohtutäituri tasu TMS § 48 lg 1 p 1 või TMS § 221 lg 4 alusel sissenõudja kanda. Avalduse rahuldamisel jätta võlgniku menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus on määruse andmisel kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Samuti on maakohus rikkunud menetlusõigust, jättes võlgniku kaebuses esitatud taotlused osaliselt tähelepanuta ja lahendamata. Sisuliselt on maakohus käsitlenud täitemenetluse lõpetamise alusena olukorda, kus võlgniku esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamis hagi on rahuldatud. Maakohus jättis tähelepanuta, et vastavalt TMS § 221 lg-s 4 sätestatule jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral täitekulud sissenõudja kanda. Tuginedes täitemenetluse lõpetamise alusena analoogia korras TMS § 48 lg 1 p-le 4, pidi kohus täitekulude kandmiseks kohustatud isiku määramisel paratamatult lähtuma TMS § 221 lg-s 4 sätestatust ning rahuldama võlgniku taotluse, millega võlgnik palus jätta täitekulud sissenõudja kanda. TMS § 48 lg 1 p 8 ei ole käesoleval juhul kohane alus täitemenetluse lõpetamiseks. Viidatud normatiivse aluse mõtteks on kehtestada erinormiga olukorrad, mille korral tuleb kohtutäituri läbiviidav täitemenetlus lõpetada (näiteks TMS § 51). Selliseks seaduses sisalduvaks aluseks ei ole MKS § 128 lg 2 p 4, mis seab üksnes piirangud maksuhalduri poolsele tegevusele maksunõude sissenõudmisel, ei ole aga iseseisvaks kohustavaks normiks kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimisel või lõpetamisel. Lähtudes formaliseerituse printsiibist, ei saa kohtutäitur ise MKS § 128 alusel tuvastada maksuvõla sundtäitmise lubatavust. Eelnevast tulenevalt on kohus vaidlustatava määruse andmisel vääralt kohaldanud materiaalõigust jättes põhjendamatult kohaldamata TMS § 221 lg 4 ning kohaldades vääralt TMS § 48 lg 1 p-s 8 ja MKS § 128 lg 2 p-s 4 sätestatut. Maakohus jättis võlgniku kaebuses esitatud taotluse osaliselt lahendamata. Kohus ei ole taotlust vaidlustatava määruse põhjendavas osas ega ka resolutiivosas käsitlenud. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ei ole ta pidanud vastavat taotlust põhjendatuks või ei pea vajalikuks seda käesolevas menetluses tehtud lahendis käsitleda. Maakohus rikkus menetlusõigust, jättes esitatud kaebuse osaliselt lahendamata. Kohus ei ole vaidlustavas määruses andnud hinnangut võlgniku seisukohale, mille kohaselt puudub kohtutäituril 5(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-1854 seadusest tulenev võimalus teha täitemenetluse lõpetamise osaotsus. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse printsiibist on kohtutäituri pädevus piiratud TMS-is ja KTS-is sätestatuga, mis ei näe ette osaotsuse instituuti. Kohtutäituri tasuotsus on oma sisult aktsessoorne ja sissenõutava võlgnevuse lõppemisel ei saa sama täitemenetlus üldjuhul jätkuda üksnes kohtutäituri tasu sissenõudmise eesmärgil.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Sissenõudja ja kohtutäitur leiavad, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt kohtutäituri tasu nõudes menetluse jätkamise osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ja teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega kaebuse osaliselt rahuldab (TsMS § 667 lg 2). Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 22 ja §-ga 659 esitab ringkonnakohus resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Esmalt analüüsib ringkonnakohus määruskaebuse väidet, mille kohaselt maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, jättes põhjendamatult kohaldamata TMS § 221 lg 1 ning kohaldas vääralt TMS § 48 lg 1 p 8 ja MKS § 128 lg 2 p 4.
9.1.TMS § 48 lg 1 p 8 osas on maakohus õigesti leidnud, et tegemist on käesolevas asjas täitemenetluse lõpetamise alusega. Nimetatud säte ei täpsusta, millisest muust seadusest peab alus tulema. Sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lakkab maksuvõlg õiguslikult olemast. Tulenevalt MKS § 132 lg 8 lõpeb sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused. MKS § 128 lg 2 p-s 4 sätestatu kohaselt on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui maksuvõlg ei ole aegunud, kustunud või muul alusel lõppenud. Seega ei ole seadusest tulenevalt võimalik täita aegunud maksuvõlga. MKS § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused lõpevad MKS § 31 lg 3 p 4 kohaselt aegumisega. Seega on praegusel juhul maakohus õigesti leidnud, et täitemenetluse lõpetamse aluseks on TMS § 48 lg 1 p 8 koosmõjus MKS § 132 lg 8, MKS § 31 lg 3 p 4 ning MKS § 128 lg 2 p 4. Tegemist ei ole mitme erineva lõpetamise alusega, kuivõrd kõik nimetatud sätted käsitlevad maksuvõla aegumist.
9.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Kuivõrd TMS § 48 lg 1 p 8 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse muul seaduses sätestatud alusel ning käesolev alus on eelpool öeldust tulenevalt täitemenetluse lõpetamise aluseks, ei ole alust kohaldada Tallinna Ringkonnakohtu arvates analoogia korras TMS § 221 lg-s 4 sätestatut. 6(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-1854
10.Teiseks käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse väidet seoses kohtutäituri tasu vähendamisega. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus on osaliselt jätnud võlgniku taotluse lahendamata. 10.1.Seadusest ei tulene otseselt kohtutäituri tasude regulatsiooni olukorras, kus täidetav nõue on vahepeal menetluse kestel aegunud. Vaadata tuleks õiguslähedasi suhteid. 10.2.Kohtutäituri ametitoiming on tasuline (KTS § 28 lg 1) ning sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras (KTS § 28 lg 2 esimene lause). Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). KTS § 32 lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. 10.3.KTS § 32 lg 1 kohaselt menetluse alustamise tasu muutub sisse nõutavaks menetluse alustamisega. KTS § 32 lg 2 esimese lause kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. 10.4.Riigikohus on 14.06.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17 p 13.2 selgitanud, et kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (vt KTS § 32 lg 5), millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümisel enampakkumisel) või n-ö väljaspool täitemenetlust (nt võlgnik maksab pärast täitemenetluse alustamist võla otse sissenõudjale, vt KTS § 41 lg 2). 10.5.Eeltoodud seisukohast saab järeldada, et kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine olenemata sellest, et põhitasu otsus on tehtud täitemenetluse algatamisel. Kuivõrd praegusel juhul ei ole kohtutäituril õnnestunud maksuvõlga enne selle aegumist täita, ei saa kohtutäituril olla tekkinud õigust ka põhitasule. 10.6.KTS § 41 lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Riigikohus on selgitanud KTS § 41 lg 2 tõlgendamise osas, et KTS § 41 lg 2 reguleerib kohtutäituri tasu vähendatud suuruses arvutamist olukorras, mil kohtutäitur on jõudnud täitemenetluses teha täitetoiminguid, kuid täitemenetlus sissenõudja nõude osas tuleks lõpetada kas selle nõude rahuldamise tõttu võla sissenõudjale otse tasumise järel või kui sissenõudja soovib muul põhjusel täitemenetlusest loobuda (vt RKTKm nr 3-2-1-36-16, p 10). 10.7.KTS § 41 lg 2 kohaselt võib kohustatud subjektiks olla nii sissenõudja kui ka võlgnik. Riigikohtu selgituste kohaselt on sissenõudja kohustatud subjektiks vaid erandlikel juhtudel ja vähemalt üldjuhul võib põhitasu vähendatud ulatuses sisse nõuda võlgnikult (RKTKm nr 3-2-1-36-16, p-d 19-21). Samuti tuleb viidatud sätte kohaldamisel arvestada, et kui võlg tasutakse otse sissenõudjale, ei ole KTS § 41 lg 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-1854 2 kohaldamiseks vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks (RKTKm, p 13), vaid piisab teatest võla tasumise kohta (RKTKm nr 3-2-1-32-16, p 14). 10.8.Käesolevas olukorras, kus sissenõudja on esitanud teate maksuvõla aegumise kohta (tl 61) ja seadusest tulenevalt ei ole maksuvõla sissenõudmine lubatud (MKS § 128 lg 2 p 4, § 132 lg 8), ei ole nõude varasem lõppemine käsitletav nõude lõppemisena KTS § 41 lg 2 alusel. Selline tõlgendus oleks vastuolus KTS § 41 lg 2 eesmärgiga ja kohtutäituri põhitasu arvestamise põhimõttega, mis tuleneb KTS § 32 lg-st 5. Seega ei ole käesoleval juhul kohaldatav KTS § 41 lg 2. 10.9.KTS § 30 lg 1 teine lause sätestab, et täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätte järgi tuleb kohtutäituri menetluse alustamise tasu tasuda üldjuhul võlgnikul.
11.Eespool märgitud põhjendustel rahuldab kolleegium määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus ei saa tasu suuruse kohta kohtutäituri asemel uut otsust ise teha (Riigikohtu 01.06.2016 määruse nr 3-2-1-36-16 p 23). Kohtutäituril tuleb kaebuse uuel läbivaatamisel ja tasu suuruse määramisel arvestada käesolevas määruses toodud seisukohti.
12.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Seoses sellega ei määrata kindlaks menetlusosaliste menetluskulude suurust.
13.Käesoleva määruse peale on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus tulenevalt TMS § 218 lg-st 3. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.