Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon

Menetluskulud Edasikaebamise kord

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on 01. märts 2007.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 26.05.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt (I köide, tl 1-2) töötas hageja alates 01.04.1998 kostja juures juuksurina 01.04.1998 sõlmitud töölepingu nr 0017 alusel. 2002.aasta aprilli lõpus

Tsiviilasi nr 2-05-2147

läks hageja rasedus- ja sünnituspuhkusele. 05.05.2002 sündis hagejal laps. 2002.aasta augusti keskpaigas katkestas hageja lapsehoolduspuhkuse ning jätkas tööd. Kogu töötamisaja eest 2002.aasta augustist alates maksis kostja hagejale igakuiselt vaid 500 krooni. Hageja nõudis korduvalt palga maksmist vastavalt töölepingule ning kostja lubas seda, kuid lubadused olidki tegelikult jäänud lubadusteks. 11.04.2005 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel. Etteteatamise tähtaja lõppedes tuli hageja kostja juurde lõpetamaks töölepingut ning saamaks tööraamatut ja lõpparvet. Kostja keeldus töölepingu lõpetamast ning nõudis hagejalt avalduse esitamist töölepingu lõpetamise kohta TLS § 79 alusel, ähvardades vastasel juhul vallandamisega usalduse kaotamise tõttu. 20.04.2005 esitas hageja kostjale posti teel nõude vormistada töölepingu lõpetamine, välja maksta maksmata jäetud palk, viivis palga maksmisega viivitamise eest ja lõpparve ning välja anda tööraamat. Kostja eiras esitatud nõuet. Hageja järgnevat isiklikku pöördumist eiras kostja samuti. Oma õiguste kaitseks oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Käesoleva hagiavalduse koostamise ajal, s.t 12.05.2005 sai hageja posti teel 07.05.2005 käskkirja nr 3 distsiplinaarkaristuse määramisest. Käskkirjast võib järeldada, et hagejale on distsiplinaarkaristus määratud töölepingu lõpetamisena TLS § 86 punkti 6 alusel. Hageja on seisukohal, et käskkiri on ebaseaduslik nii sisult kui ka distsiplinaarkaristuste määramise protseduuride rikkumise tõttu. Põhjendades oma nõuet PalS §-dega 34 ja 35, ITVS § 6 lg 3, TLS §-dega 74, 82 ja 119 hageja palub: • tunnistada hageja tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel alates 16.04.2005 • sisse nõuda kostjalt TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses ehk summas 5389 krooni • sisse nõuda kostjalt 2002.a septembrist hagejale maksmata jäetud palk summas 55650 krooni • sisse nõuda kostjalt viivis palga maksmisega viivitamise eest 2002.a septembrist summas 117223,40 krooni • sisse nõuda kostjalt hüvitis tööraamatu väljastamisega viivitamise eest alates 20.04.2005 hageja päevakeskmise palga ulatuses ehk 127,20 krooni iga viivitatud päeva eest • sisse nõuda kostjalt hüvitis lõpparve maksmisega viivitamise eest hageja kuue keskmise palga ulatuses ehk 2690 krooni • tunnistada 07.05.2005 käskkiri nr 3 ebaseaduslikuks ning kaotada määratud distsiplinaarkaristus • sisse nõuda tööandjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis töötaja kuue kuukeskmise palga ulatuses • sisse nõuda kostjalt hageja kohtukulud, mille loetelu esitab hageja kohtuistungil.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja poolt 22.09.2005 kohtule esitatud vastuse kohaselt (I köide, tl 29) ta hagi ei tunnista. Tõepoolest töötas hageja kostja juures juuksurina töölepingu alusel alates 01.04.1998. Peale lapse sündi esitas hageja 12.07.2002 avalduse, et võimaldada talle lapse hoolduspuhkust kuni lapse 3aastaseks saamiseni alates 16.07.2002 kuni 16.07.2005.

2(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

Vastavalt Puhkuseseaduse § 29 oli kostja kohustatud sellist puhkust võimaldama ja seepärast andis välja käskkirja nr 1 hagejale puhkuse andmisest 16.07.2002 kuni 05.05.2005, s.t kuni lapse 3aastaseks saamiseni, samuti korralduse raamatupidajale vormistada nimetatud puhkus. Puhkuse seaduse § 29 lg 5 alusel peatatakse töötajaga sõlmitud töölepingu töötaja lapsehoolduspuhkusel viibimise ajaks ning töötajale mastakse selle perioodi eest hüvitist seoses lapsehooldusega vastavalt Perekondadele riiklike toetuste seadusele. Seda, et hageja oli nimetatud puhkusel ja oli kindlustatud sel alusel, tõendab Haigekassa 15.09.2005 tõend. Maksuameti 19.09.2005 tõend kinnitab, et hageja eest ei makstud makse. Seda fakti, et hageja viibis sel ajavahemikul puhkusel, võivad kinnitada kõik kostja töötajad, teda ei lülitatud töögraafikusse. Kostja kui tööandja ei lubanud hagejat tööle, kuid peale intsidenti temaga tunnistasid töötajad üles, et kostja äraolekul ta käis mõnikord koos oma tuttavatega, et neile soenguid teha ja töötajad teda ei takistanud. See tähendab, faktiliselt kuritarvitades nende usaldust, kasutas juuksuritöökoja ruume ja seadmeid ilma tööandja loata isiklikul eesmärgil. Kostja on nõus, et vormistas ebakorrektselt töölepingu lõpetamise, kuid hageja kinnitas oma tegevuse ja kirjadega, et ei soovi enam kostja juures töötada. Puhkuse eest palga ja väljamaksmisega viivitamise eest viivise väljamaksmise nõue on absurdne ja pole millegagi kinnitatud. Nõue töölepingu tingimuste rikkumise eest hüvitise väljamaksmisest on samuti põhjendamatu, kuna hageja ei tulnud peale puhkust tööle ja kostja ei saanud millegagi neid lepingu tingimusi rikkuda. Kostja leiab hageja nõudeid põhjendamatuteks, palub jätta hagi rahuldamata ja kuulata tunnistajatena üle E.K ja G.M.

HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUSE KOHTA

Tsiviilasi nr 2-05-2147

vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg 1 on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Mis puudutab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust, siis on see küsimus veelgi enam tõenäoline, sest kostja tunnistab isegi töölepingu lõpetamise ebakorrektsust, selgitades seda hageja soovimatusega töötada tema juures. ”Töölepingu lõpetamise ebakorrektsus” on kostja tõlgendus, õiguse seisukohalt on see ” kehtestatud protseduurireeglite oluline rikkumine”. Käskkiri hageja vallandamise kohta ei vasta Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-le 11. Veelgi enam, hagejale inkrimineeritakse tööle mitteilmumist 06.05.2006, kuid juba 11.04.2006 esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamise kohta alates 16.04.2006 ning 06.05.2006 oligi töösuhe lõpetatud ja hageja ei pidanud enam minema tööle. Seega puudub asjaolu, mille olemasolu võiks seaduse kohaselt olla põhjus töölepingu lõpetamiseks. Silmas pidades Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Hüvitise väljamaksmise õiguslikuks aluseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 117 lg 2.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungitel hageja loobus osaliselt oma nõuetest ja nimelt: sisse nõuda kostjalt viivis palga maksmisega viivitamise eest 2002.a septembrist summas 117223,40 krooni ja sisse nõuda kostjalt hüvitis tööraamatu väljastamisega viivitamise eest alates 20.04.2005 hageja keskmise päevapalga ulatuses ehk 127,20 krooni iga viivitatud päeva eest. Ülejäänud osas jäi ta oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et esitas kostjale avalduse lapsehoolduspuhkuse katkestamisest ühes eksemplaris, mistõttu ei saa esitada selle ärakirja, kostja eitab selle avalduse esitamise fakti. Hageja seletas kohtule, et ta hakkas töötama juuksurina kostja juures, kui salong asus veel Narvas, hiljem salong kolis Tallinna maanteele. Esimene vahetus oli kella 7.30st kella 14.00ni ja teine vahetus kella 14.00st kella 20.00ni. Töövahendeid juuksurid ostsid ise, töölaud ja tool oli antud kostja poolt. Kostja ei hüvitanud raha, mida juuksurid kulutasid töövahendite ostmiseks. Palk oli minimaalne. Kogu raha, mida juuksur sai klientidelt, andis ta üle kostja kätte ja kuu lõpus maksis kostja välja palga. Kostja tegeles kõigega, kuna administraatorit juuksuris polnud. Klient helistas juuksurisse ja igaüks võis teda raamatusse kirja panna meistri juurde, kelle juurde klient soovis tulla. Mõnikord kostja ise ka teenindas kliente. Kui keegi juuksuritest jäi haigeks, korraldas tööd kostja. Kostja oli kogu aeg kohal. Hageja küsimusele, miks kostja ei maksa talle töölepingus ettenähtud palka, vastas kostja, et olid mingid finantsprobleemid, aga mõnikord oli mingi lisatasu. Hageja tuli 4(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

lapsepuhkuselt välja 2005.a augustis, kuna tööandja palus seda ja hagejal oli vaja raha. Hageja tuli tööandja palvel tööle välja, üks nädal käis vaatamas ja kuna sai hakkama, kirjutas avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamisest. Käskkirja selle kohta tehtud ei ole. Kostja töötas hagejaga ühes vahetuses. Palgalipikut hagejale ei antud, hageja nagu ka teised töötajad kirjutasid alla mingile paberile, kuhu olid pandud perekonnanimi ja summa. Enne hageja lapsehoolduspuhkust olid ka viivitused palga täies ulatuses väljamaksmisega, kuid pärast kõik maksti välja, seetõttu hageja ootas mõni aeg ka pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist. Kostja lubas, et pärast Ameerikas töötamist ta tuleb tagasi ja maksab raha välja, kuid seda ei tehtud. Ühel hetkel, kui hageja esitas töövõimetuslehe Haigekassale, avastas ta, et tema eest kostja ei maksa makse. Peale seda esitas hageja kostjale lahkumisavalduse. Sellele kostja vastas, et raha maksta ei saa ja ei taha. Hageja oli töövõimetuslehel 10.-11.04.2005. 2005.a jaanuaris hageja murdis jala, kuid ikkagi peaks tööl käima. Hageja pärast täpsustas, et kipsi tal ei olnud, oli sõrme nihestanud, kuid see oli väga valulik. Hageja seletas, et peale lapsehoolduspuhkusest naasmist oli puhkusel 1 kord, kui keegi oli puhkusel 2 nädalat, teine töötas ka tema eest. Hagejale ei ole arusaadav, milleks tööandja pärast distsiplinaarkaristust määramist kirjutas talle 12.05.2005 kirja sellest, et kas ta tuleb tööle välja või kirjutab lahkumisavalduse. Hageja leiab, et käskkiri distsiplinaarkaristuse määramisest on ebaseaduslik, kuna selleks ajaks poolte töösuhted olid juba lõppenud. Ei ole selge käskkirjast, mis ajast on tööleping lõpetatud, puudub konkreetne distsiplinaarkaristus, seega võib ainult aimata, et karistus on määratud töölepingu lõpetamise näol. Kostja ei tunnistanud hagi täies ulatuses ja toetas oma vastuväidet, mis on kajastatud vastuses hagile. Kostja väidab, et lapsehoolduspuhkuse ajal hageja ei tulnud välja tööle ja ei saanud kostja käest mingit palka, seda enam, et selle kohta ei ole ühtegi raamatupidamisdokumenti. Kui hageja töötas nagu teised juuksurid, miks ta sai palka ainult 500 krooni? Miks hageja 2,5 aasta jooksul ei pöördunud kuskile selle pärast, et tööandja maksab talle alles 500 krooni. Mis puudutab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust. Hageja lapsehoolduspuhkus lõppes 05.05.2005 ja 06.05.2005 ta peaks olema tööl. 07.05.2005 tehtud käskkirjaga nr 3 oli hagejaga tööleping lõpetatud TLS § 86 lg 6 alusel. Mis puudutab seda, et kostja ei saanud hageja kirjasid kuritahtlikult kätte, see ei ole tõendatud, kostja lihtsalt ei saanud neid kätte, võib olla ta oli sel ajal välismaal. Vastuses hagile on kirjutatud, et tööleping oli lõpetatud ebakorrektselt. Käskkirjas on kõik korrektselt väljakirjutatud, lähtudes puhkuseseaduse § 29 lg 1, et hageja ei tulnud välja tööle 06.05.2005 pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist ilma mõjuva põhjuseta, seega otsustas tööandja määrata talle distsiplinaarkaristuse TLS § 86 lg 6 alusel. Kostja arvab, et hageja mitteilmumine tööle esimesel päeval pärast 3-aastast lapsehoolduspuhkust ilma mõjuva põhjuseta on piisavalt raske distsipliinarsüütegu töölepingu lõpetamiseks. Kostja arvates ta määras hagejale distsiplinaarkaristuse seaduse nõuetega kooskõlas ja käskkiri vastab ka seaduse nõuetele. Kostja valis distsiplinaarkaristusena just töölepingu lõpetamise hageja käitumise ja ultimaatumi pärast. Käskkirjas nr 3 on aasta 20005, see on trükiviga, see on arusaadav. Kostja leiab põhjendamatuteks hageja väite sellest, et ta oli sunnitud töötama 500 krooni eest, kuna tal on väike laps ja keegi ei võta teda tööle. Tööhõiveametis kogu aeg nõutakse juuksureid. Kostja sõnade järgi alates 01.11.2004 oli tööle võetud administraatorina A ja alates 02.01.2005 J.H, seega hageja väidet, et ta andis oma tulemi üle kostjale peale lapsehoolduspuhkuselt väljumist on paljasõnalised. Üks kord, olles lapsehoolduspuhkusel, pöördus hageja kostja poole palvega teenindada ühte inimest, kes väga aitas teda haiglas viibimise ajal noorema lapsega. Kostja lubas, kuid ainult üks kord. See oli 2002.a detsembris. Kostja töötaja G.I ütles kostjale, et 2003.a lõpus hageja käis juuksuris oma kliendiga. Olid jutud, et hageja mõnikord käib juuksuris oma tuttavatega, teenindab neid ja lahkub nendega koos. Kostja ei lubanud seda peale ühe korra, hageja kasutas seda, et kostjat ei olnud kohal ja teised töötajad ei rääkinud sellest kohe peale juhtumit. Kostja rääkis sellest hagejaga ja palus, et ta ei teeks seda enam, kuna kui tuleb kontroll, siis võivad olla pahandused. Hageja vastas, et ”hästi, mina näitan veel sulle”. 2005.a märtsis, kui kostja tuli tagasi välismaalt, sai ta teada, et V. Š teenindab kliente oma kodus rõdul 50% eest. Hageja käis kostja juuksuri juures ja selle ümbruses, andis inimestele oma visiitkaarte, kus oli kirjutatud, et ta teenindab kliente 50% eest, ta võttis kostja kliente ära. Kostja juuksuris tol ajal lõikus maksis 30-55 krooni, hageja pakkus oma teenindust 50% odavamalt. Kostja kutsus hagejat enda juurde, palus lõpetada see tegevus ja kutsus 5(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

teda tööle. Hageja vastas, et oma rõdul ta saab 3 korda rohkem kui kostjal, kostja kohta on tal juba olemas avaldus kohtus ja pooled kohtuvad ainult kohtus. 12.04.2005 tuli hageja juuksurisse kostja vahetuses, kõik juuksurid olid kohal, ja nõudis tööraamatu väljaandmist. Kostja vastas, et töökohal tal tööraamatuid ei ole ja palus hagejat tulla järgmisel päeval. Hageja vastas, et kõik, kohtume kohtus. 17.05.2005 tuli kostja koos teiste töötajatega hageja juurde koju, tahtis anda üle tööraamatu ja palus anda selle kohta allkirja. Hageja pani ukse kinni. Hageja palus 12.04.2005 anda välja tööraamatut, kostja ei arva, et tööleping hagejaga oli lõpetatud 13.04.2005.a. Kostja ootas hagejalt avaldust, mille põhjal ta annab tööraamatu välja. Kostja juures töötab 6 inimest, nendest 2 administraatorit ja 4 juuksurit. Seda asjaolu, et pärast distsiplinnarkaristuse määramist kostja saatis hagejale kirja, et kas ta tuleb tööle või esitab lahkumisavalduse, seletab kostja sellega, et 07.05.2005 ta ei kirjutanud veel hageja tööraamatusse midagi ja tahtis lahendada olukorda inimlikul viisil, kuid hageja ei reageerinud sellele. Kostja töötab FIE-na 15 aastat ja tal ei ole kunagi probleeme olnud. Hageja taotlusel tunnistajana ülekuulatud: • V.B andis ütlusi selle kohta, et alates 01.08.2002-04.2005.a ta käis kogu aeg V. Š juures, vähemalt üks kord kuus. Alguses firma asus Tiimani tänaval ja pärast uues kohas – Tallinna mnt 56. Kui nad kolisid uude kohta, oli tunnistaja jaoks palju uusi juuksureid ja ta ei alustanud kohe juuste lõikamist V juures. Üks kord oli naine, kes ütles, et tema ei saa tunnistajat teenindada ja V pakkus oma teenust. Tunnistaja oli nõus ja talle väga meeldis tema töö. Pärast seda tunnistaja telefoni teel pani ennast kirja vastuvõtule. Esimest korda tunnistaja helistas salongi aga, pärast V andis oma mobiiltelefoni numbri ja tunnistaja hakkas helistama otseselt talle. Kui töötas V, nägi tunnistaja ka kostjat, ta oli tema vahetuses, tunnistaja nägi teda kui istus ja ootas järjekorras. Oli niimoodi, et oli, näiteks, järjekord ja ta ootas, et V teda teenindaks. Oli ka nii, et tunnistaja istub tugitoolis, V teenindab teda ja keegi ootab oma järjekorda tema juurde. Temal oli järjekord. 1 kord kuus tunnistaja käis V juures. V praegu töötab teises salongis ja tunnistaja käib just V juures. Raha tunnistaja andis juuksurile. Firmas oli olukord vist normaalne. Mingeid pingutusi ei olnud. Alguses tunnistaja lõikas juukseid kostja juures. Pärast hakkas käima ainult V juures. 2005.a märtsist tunnistaja lõikas juukseid kuidas kunagi, mitte V juures. Aga praegu kuskil paar kuud tagasi hakkas jälle V juures juukseid lõikama. Tunnistaja helistas temale ja sai teada, et ta töötab uues salongis. Enne ta töötas Tiimani tn 20 salongis, just seal tunnistaja nägi teda. Tunnistaja elab Narvas 20 aastat. 2 aasta pärast seda, kui hakkas elama Narvas nägi V salongis. Mis ajast täpselt, ei mäleta. Tunnistaja ei teadnud, et V oli lapsehoolduspuhkusel, ta ainult jutustab kogu aeg pojast. Vist oli, et ta töötas murtud jalaga, ta natuke lonkas, aga küsida oli ebaviisakas, täpselt mis juhtus tunnistaja ei tea. Kui tunnistaja helistas V-le mobiili peale, ei saa ta öelda, kus ta oli helistamise momendil, aga kuulis vist fööni töötamist. Vist oli salongis tööl. Eelnevalt tunnistaja helistas ja küsis, millal tal on mugavam teda vastu võtta. Oli ka niimoodi, et tunnistaja helistas hagejale, kuid temal oli aeg kinni ja tunnistaja pidi tulema teisel päeval. •

S.G andis ütlusi selle kohta, et alates 2002.a augustist – 2005.a aprillini V teenindas teda umbes 1 kord kuus. Tunnistaja pani ennast kirja telefoni teel, helistades just V-le mobiili peale. Salongi tunnistaja ei helistanud. Tunnistaja ei saa öelda, kas V töötas tol ajal kostjaga ühes vahetuses, ei pööranud sellele tähelepanu. Tunnistaja tuleku ajas leppisid kokku temaga (V), kuidas oli mugavam tunnistajale ja temale. Oli niimoodi, et tunnistaja tuli salongi ja V-l oli veel klient enne teda. Oli ka niimoodi, et V teenindab tunnistajat aga keegi ootab. Tunnistaja ei tea, kas V töötas murtud jalaga, sellest juttu ei olnud, ei tea. Tunnistaja tunneb V ajast, kui ta hakkas töötama juuksurina, tutvusid juuksuris. See oli vist pärast 2000.a. Tunnistaja esialgselt ei käinud ainult V juures, käis ka teiste juuksurite juures, kostja juures ka. Praegu tunnistaja käib ainult V juures. Tunnistaja tihti on lähetuses ja võis juukseid lõigata ka seal. Rõdul, Daumani tn-l V teenindas teda ka. 6(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

Tunnistaja on V klient ja kõik, mingit teist suhet ei ole, nad ei sõbrusta. V teenindas tunnistajat rõdul kuskil aasta tagasi. Tunnistajat see ei pannud imestama, ta ei pööra sellele tähelepanu, V meeldis talle nagu meister. Tunnistaja helistas V-le, kui oli vaja juuksurisse minna. •

S.K andis ütlusi sellest, et 2002.a augustist 2005.a aprillini ta käis V juures. Peaaegu kord kuus. Tema juures käib veel tema ema ja tütar, käivad ka kord kuus alati. Nad panevad ennast kirja telefoni teel. Mõnikord ta tuli nende juurde salongi ja pani enda nimekirja. Tunnistaja nägi V peaaegu iga päev, kuna elab selles majas, kus salong asub. Tunnistaja töötab kohvikus, töötab kuidas kunagi, sel aastal alates kella 12, aga enne oli kella 10 hommikul ja kella 04 hommikuni. Tunnistaja tegeles ja tegeleb ka praegu sööginõudega Tupperware. V oli varem tunnistaja klient. Kostja rääkis tunnistajale sellest, et V esitas avalduse kohtusse. Tunnistaja ei saanud öelda seda, et V teenindab rõdul, see on vale jutt. Kui V tuli tööle tagasi, hakkas tunnistaja jälle tema juures juukseid lõikama. Tunnistaja helistas telefoni teel. Administraatoritena olid salongis kostja abikaasa ja poeg, telefoni võis võtta ja klienti kirja panna ka koristaja.

•

L.G andis ütlusi selle kohta, et ajavahemikul 2002.a augustist 2005.a aprillini käis ta kord kuus regulaarselt V juures teenindamas. See on tema pere meister. Tunnistaja mees on ka tema klient. Tunnistaja miniale ei meeldinud V töö, aga kõik ülejäänud käivad tema juures regulaarselt. Tunnistaja helistas salongi ette ja pani ennast kirja. Kostjat tunnistaja nägi, ta oli tunnistaja esimene juuksur. Tunnistaja abikaasa ka käis kostja juures. V ja kostja olid vist ühes vahetuses. Tunnistaja tunneb V sellest ajast, kui avati salong. Tiimani tn tunnistaja ei näinud V. Aga kui salong oli juba uues kohas, tunnistaja tuli sinna ja just kostja ütles, et meil on uus juuksur ja soovitas minna tema juurde. Varem tunnistaja helistas salongi, aga nüüd helistab just V-le. Raha teenindamise eest tunnistaja andis V-le. Alates 2005.a märtsist lõikas tunnistaja juukseid vist Tallinna mnt asuvas salongis, kuna V tol ajal ei töötanud. Tunnistaja ei tea sellest, et V töötas murtud jalaga, ei pööranud sellele tähelepanu. Tunnistaja ei tea, võib olla oli V-l puhkus, ei küsinud sellest. Nende lapsed – tunnistaja lapselaps ja V noorem laps on ühes vanuses ja nad rääkisid nendest. Tunnistaja ei tea, kas nende salongis oli üldse puhkus. Tunnistaja ei saanud vastata, kas käis 2002.a augustist. V ei rääkinud, et tal on väike palk. Jutt oli ainult lapsest. V ei rääkinud kunagi sellest, kuidas temale meeldib töötada kollektiivis. Tunnistaja ei tea, kas oli ta haiguslehel, kust tema võib sellest teada. Oli, et tunnistajal tuli oodata, kui V teenindas eelmist klienti, oli järjekord peale tunistajat, keegi ootas teda. Tunnistaja käis Tallinna mnt asuvas salongis. Tunnistaja mäletab, et V tuli tagasi tööle lapsehoolduspuhkuselt, kui see ei olnud veel lõppenud, laps oli väike aga tema oli juba tööl. Tunnistaja ei küsinud, miks ta tuli tööle nii vara. Võib olla ta oli lapsehoolduspuhkusel kuskil 7 kuud. Kas ja kuidas V ostis töövahendeid, tunnistaja ei küsinud ja V ei rääkinud. Tunnistaja juures ei olnud, et temal puudus mingi töövahend. Kogu aeg kõik vahendeid olid. Tunnistaja ainult lõikas juukseid V juures, värvib juukseid ta ise kodus.

•

Ž.T andis ütlusi selle kohta, et ta tuli Narva 2002.aastal. 2 aastat käis tunnistaja teise juuksuri juures. Ja pärast, kui kolis rajooni, kus töötas V, hakkas kasutama V teenuseid. Tunnistaja tuli sinna 9 korruselisse majja. Ei teadnud kelle juurde. Tunnistaja nägi kostjat ja ta pakkus V teenust. Ütles, et tema on hea meister. See oli tunnistaja esimene kord V juures. Ta väga meeldis tunnistajale ja nüüd ta käib tema juures ja tema pere ka. See oli 2002.a õppeaasta alguses, kuskil septembris. See oli just niimoodi, tunnistaja vestles kostjaga ja ta soovitas minna V juurde. Pärast seda oli V juurde raske tulla, kuna temal oli suur järjekord. Ja kord kuus tunnistaja kasutas V teenuseid. Tunnistaja nägi, et kostja oli tööl hagejaga ühes vahetuses, kuid T ei töötanud nagu meister, ta oli seal nagu 7(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

administraator, klientide vastuvõtul. Salongis oli veel meister G, perekonnanime tunnistaja ei mäleta. Käesoleva ajani töötab mingi neiu musta värvi juustega. Kostja pakkus tunnistajale V teenuseid 2002.a sügise alguses, september oli. Tunnistaja tunneb kõiki meistreid nime järgi, kuna kui tuleb juuksurisse, siis lõikab juukseid, värvib neid, teeb soengut, see võtab aega umbes 1,5 tundi. Tüdrukud rääkivad omavahel, nimetades teine teist, nende nimesid teada saada ei ole raske. Tunnistaja kasutas ka maniküüri ja pediküüri teenuseid, samuti käis kosmeetiku juures. Alates 2005.a märtsist tunnistaja kasutas salongi I, mis asub Peetri pl, teenuseid. Seal ta kasutas L teenuseid ja aeg ajalt erinevate tüdrukute teenuseid. See oli kuskil 3 kuud. Pärast tunnistaja oli Tallinnas, kuna tema abikaasa töötab seal. Umbes 1,5 kuud tagasi hakkas taas käima V juures. V ei rääkinud talle, et temale ei maksta juurde palka ja temal on raske majanduslik olukord. Tunnistaja ei tea kas ta oli puhkusel või haiguslehel. Tunnistaja enne helistas ja pani ennast kirja juuksuri juurde, võib olla kui ta oli puhkusel või haiguslehel, pani tunnistajat kirja hilisemale ajale. Tunnistaja kasutas üks kord E teenused. Rõdule V ei kutsunud tunnistajat. Tunnistaja tegi kõik V juures, tuli juba enda värviga. Kostja taotlusel tunnistajana ülekuulatud: • E.K andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb pooli. Hagejat tunneb endise töötajana, aga kostja on tunnistaja tööandja. Poolte vahel on tööalased suhted, mingit vaenu ei ole. Vastastikused suhted on normaalsed. Tunnistaja töötab praeguse tööandja juures alates 2004.a jaanuarist. Kui ta tööle tuli, oli V. Š lapsehoolduspuhkusel. Mõnikord tunnistaja nägi teda. Nägi teda, kuna hageja mõnikord teenindas kliente. Tunnistaja teadis, et hageja oli lapsehoolduspuhkusel. Tunnistaja töötas ametlikult. Tunnistaja vahetuses hageja töötas harva. Hageja tulemi kohta tunnistaja ei tea. Tunnistaja ei mäleta seda, kuidas hageja teenindas kliente, ta töötas oma kliendiga ja temasse see ei puutunud. V. Š käis tunnistaja vahetuses umbes 2 korda kuus, täpselt ei tea, harva. Iga päev ei töötanud. Juuksurid töötavad hinnakirja alusel. Klient maksab juuksurile ja päeva lõpus juuksurid annavad tulemi administraatorile. Palka sai tunnistaja nagu kõik, kuu lõpus. Konflikt oli kui nad said kokku, kuupäeva tunnistaja ei mäleta, T kutsus juuksureid 12.04.2005.a koosolekule ja ütles, et V läks ära. Võib olla oli mingi teine päev. Koosolek oli tööl. Tekkis konflikt T ja V vahel. V tegi vist midagi. See ei puutu tunnistajasse, ta ei oska öelda, kas hageja üldse töötas. Tunnistaja ei mäleta, kas kliendid kunagi helistasid palvega kirjutada neid üles V juurde. Kui tunnistaja vastas telefonile, rääkis, et V.Š on lapsehoolduspuhkusel. Keegi helistas, et kirjutada ennast Š juurde. Tunnistaja ei oska vastata kui tihti see oli, tunnistaja ei fikseerinud neid kõnesid ja ei saa öelda, mingi helinad olid, aga kui palju ei mäleta. Tunnistaja nägi, et mõnikord kliendid tulid koos Š-ga. 1 klient oli täpselt. See oli tunnistaja vahetuses. On võimalik, et olid 2 inimest. Peale kliente teenindamist ta lahkus, mõnikord ta oli kohal ja ootas, aga mõnikord lahkus. Esimene vahetus hommikune on 8.00-14.00 ja teine vahetus 14.00-20.00. Varem töötasid poole kaheksast. Salongis on 3 juuksuritooli. Juuksur saab minna oma kohalt teisele kohale üle. Sellest, et V. Šutina oli lapsehoolduspuhkusel, oli juttu tööl. Tunnistaja ei tea mis juhtus pärast koosolekut, millest võttis osa V. Š. Tunnistaja ei osalenud sellel. Juttu konkreetselt ei olnud. Tunnistaja nägi, et Š oli teise juristiga ja nad vestlesid T. See oli umbes aasta tagasi. Kohus näitas tunnistajale I köite toimikulehel 64 asuvat avaldust. Tunnistaja kinnitas, et sellel avaldusel on tema allkiri. See avaldus oli kirjutatud pärast koosolekut. Initsiaatoriks oli M ja selle avalduse kirjutas G.M. Tunnistaja ei teinud V pärast midagi ümber. G.M tegi ümber V tööd. •

G.M andis ütlusi selle kohta, et ta hakkas töötama kostja juures alates 1991.a-st. Ja 2006.aastast tunnistaja on ise FIE, kuid rentib kohta kostjalt. Tunnistaja tunneb V alates 1998.a-st, ta teab, et hageja oli lapsehoolduspuhkusel alates 2002-aastast. Ta ei töötanud tunnistaja vahetuses. Töötasu välja maksmises kinnipidamisi ei olnud. Tunnistaja võttis 8(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

täispuhkuse, 28 päeva. Juuksurid said võtta täispuhkused. Kunagi ei olnud, et juuksurid said osalist palka ja et tööandja ütleks, et raha temal ei ole. Olid viivitused, kuid 1.-5. päeva jooksul ikka tuli palk. Tunnistaja kirjutas avalduse, et ei taha rohkem V järgi teha ümber tema tööd. Kui V oli lapsehoolduspuhkusel, tunnistaja teda ei näinud. See avaldus oli kirjutatud kevadel, kui V pidi välja tulema lapsehoolduspuhkuselt, oli vist konflikt tööandja ja V vahel. Tüdrukud ütlesid, et kui V lahkus, tegi ta seda skandaaliga. Ei olnud kunagi, et palk maksti välja ositi. E.K-ga töötab tunnistaja praegu erinevas vahetuses. Keskmine vahetus on see kui inimesed käivad nagu sobib nt alates 10.00-17.00, kellast 11.00, 12.00. E võis jääda tööle natuke kauem, kui tema vahetus. Kõikidel on olemas mingid probleemid ja palutakse, näiteks, viivitada pärast tööd. E teadis sellest, et on olemas keskmised vahetused. Kõik teavad, et on olemas niisugune vahetus. Tunnistaja ei mäleta, millal see jutt oli, lihtsalt kuulis, et kui V lahkub töölt, siis ta lahkub skandaaliga. V-l olid skandaalid tema paarilisega G.I-ga. V-l oli skandaal tööandjaga aprilli kuus, millal oli skandaal tunnistaja ei mäleta. Palju aega on juba möödas. Tunnistaja ei tea, kas pärast skandaali V kirjutas lahkumisavalduse või mitte. Skandaal tekkis sellest, et V mõnikord tuleb tööle oma tuttavatega, vist selle pärast. Tunnistaja ei töötanud V-ga kunagi ühes vahetuses, kuid peaks ümber tegema tema tööd. Temal, näiteks, oli tunnistaja klient ja tema tegi soengu halvasti. Ja oli skandaal. Ja tunnistaja tegi ümber V tööd. Tunnistaja ei mäleta, millal toimus koosolek ja mis toimus koosolekul. Tunnistaja ei mäleta, kas V töötas 2005.a esimesel poolel. Juuksuris olid koosolekud, aga harva, 1-2 korda aastas. Kas oli koosolek V kohta, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja kirjutas avalduse, et V on väga halb töötaja. Mitte kellelegi ei ole vaja seda konfliktset situatsiooni. Kollektiiv otsustas, et ei taha töötada selle inimesega. Tunnistaja ei mäleta, kes otsustas kirjutada selle avalduse. Tööandjal ei olnud rolli selle avalduse kirjutamisel. Millal see oli, vist kevadel, aprillis võib olla. Selle avalduse kirjutamiseks sundis juuksureid see, et nad teadsid, et V pidi tulema välja lapsehoolduspuhkuselt. Tunnistaja ei teadnud, millal peab V puhkuselt välja minema. Avaldus oli kirjutatud ühes eksemplaris. Tööandja käskkirju ei anna allkirja vastu. V suunati tööle tööhõiveametist. Õpetasid teda tunnistaja, G.I ja veel M salongis. V oli kollektiivis väga ahne just raha tõttu. See väljendus selles, et ta kogu aeg vaidles kes võtab kliente, olid juhud, kui ta võttis endale teiste meistrite kliente. Ei või olla, et V sai palgaks 500 krooni. V ei sõbrustanud mitte kellegagi. Tunnistaja ütles, et nii palju kui ta tunneb V, V ei töötaks selle raha eest, 500 krooni eest. Tunnistaja ei ole pahane V peale selle üle, mida ta rääkis tema kohta selja taga. Tunnistaja ei kirjutanud avaldust tööraamatu kohta. 17.05.2005 hommikul tunnistaja, H, V sõitsid autoga Š maja juurde, et anda talle tööraamatut kätte, see oli hommikul. Tunnistaja V ei näinud, temaga rääkis kostja, tunnistaja kuulis juttu. Jutt käis sellest, et kostja palus hagejat võtta tööraamatut kätte, kuid viimane keeldus. Tunnistaja ei näinud hagejat tööl ajavahemikul 2002-2005.a, nad töötasin erinevates vahetuses. Tunnistaja töötas ühises vahetuses J.M-ga. Kohtu initsiatiivil tunnistajana ülekuulatud J.M andis ütluse selle kohta, et ta töötas varem kostja juures ja tunneb hagejat. Täpselt tunnistaja ei mäleta kui kaua töötas kostja juures, võib olla 4-5 aastat. Hagejaga koos ühes vahetuses ta ei töötanud, töötas tunnistaja M-ga ühes vahetuses. Tunnistaja ei saanud öelda, kas Š töötas 2002-2005.a. Tunnistaja ei mäleta, kas Š oli lapsehoolduspuhkusel. Momente, mis on seotud Š-ga, tunnistaja ei mäleta. Töötades kostja juures tunnistaja kogu aeg käis puhkusel, kirjutas avalduse ja läks puhkusele, probleeme polnud, võttis täispuhkuse. Tunnistaja kirjutas alla I. köite tl-l 64 asuvale avaldsele Š suhtes usaldamatusest, tegi nii, nagu kollektiiv tegi. Neil oli kollektiiv ja tunnistaja ka kuulis jutte. Oma 22.01.2007 kohtule esitatud avalduses, kui ta ei tulnud kohtuistungile, fraasi sellest, et ta ei oma pretensioone endise tööandja vastu, ta kirjutas niisama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt 9(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel 01.04.1998 oli sõlmitud tööleping nr 0017 (I köide tl 3, 74). Töölepingu kohaselt hageja hakkas töötama kostja juures juuksurina alates 01.04.1998, tööleping lõpetati 07.05.2005 töölepingu seaduse § 86 p 6 järgi. Töölepingu punktide 4 ja 8 kohaselt alates 01.04.1998 kuni 01.03.2000 hagejal oli miinimumpalk; alates 01.03.2000 kuni 01.01.2004 – 8,25 krooni tunnis; ajavahemikul 01.01.2004 kuni 01.01.2005 – 14,60 krooni tunnis ning alates 01.01.2005 – 15,90 krooni tunnis. Töölepingu punktide 3 ja 8 järgi ajavahemikul 01.04.199801.03.2000 hageja tööaja kestus oli 40 tundi nädalas, alates 01.03.2000 – 35 tundi nädalas. Kohus on ka tuvastanud, et kostja 16.07.2002 käskkirjaga nr 1 hagejale võimaldati kuni lapse 3aastase saamiseni lapsehoolduspuhkust alates 16.07.2002 kuni 05.05.2005. Seega pidi hageja tulema lapsehoolduspuhkuselt tööle 06.05.2005. Poolte vahel käib vaidlus selle üle:
kas hageja väljus tööle 2002.a augustis, katkestades lapsehoolduspuhkuse
kas hageja töötas kostja juures ajavahemikul 2002.a septembrist kuni 2005.a aprillini
kas kostja tasus hagejale palka summas 500 krooni igakuiselt, mis on vähem, kui töölepinguga ettenähtud. Hageja väidab, et kostja palvel katkestas ta lapsehoolduspuhkuse, tehes selle kohta avalduse kostjale ja väljus tööle 2002.a augustis. Hageja sõnul koostas ta avalduse ühes eksemplaris, mis oli üle antud kostjale. Kostja ei andnud hagejale kätte käskkirja lapsehoolduspuhkuse katkestamisest. Kostja eirab ülalmainitud avalduse esitamist ja hageja 2002.a augustis tööle väljumist. Kohus loeb tõendamatuks hageja lapsehoolduspuhkuse 2002.a septembris katkestamise ja tema tööle ilmumise. Hageja väidab, et töötas kostja juures peale lapsehoolduspuhkuse katkestamist alates 2002.a augustist 2005.a aprillini, dokumentaalsed tõendid selle kohta hagejal puuduvad, kuid hageja töötamist, nagu väidab hageja, kinnitavad tunnistajate ütlused. Kohus tegi hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, nimelt Maksu- ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsioonide esitamiseks. Hageja esitas need kohtule, kuid peale kohtu poolt määratud tähtaega, tõendite esitamise tähtaega ennistamist hageja ei nõudnud, mistõttu kohus tagastas dokumendid hagejale. Kostja eitab hageja töötamise fakti ajavahemikul 2002.a augustist 2005.a aprillini ja on selle tõenduseks esitanud Maksu- ja Tolliameti, Eesti Haigekassa tõendid, palga väljamaksmise maksearuanded, palga arvestamise maksearuanded, Maksu- ja Tolliametile esitatud aruanded maksude tasumise kohta, arved töövahendite ostmise eest, töötajate puhkuseavaldused, tööajaarvestuse graafikud. Samuti loeb kostja hageja mittetöötamise fakti tõendatuks tunnistajate ütlustega. Töösuhete olemasolu tunnused tulenevad töölepingu mõiste määrangust ning on järgmised: töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud aja jooksul; töötegemisel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. 10(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

Töö- ja puhkeaja seaduse § 14 lg 1 kohaselt tööandja on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Kostja poolt kohtule esitatud tööaja arvestuse tabelitest ajavahemikul 2002. jaanuarist 2002. juulini (k.a) on näha (II köide tl 90-96), et 2002.a jaanuaris V. Š töötas kuni 12.01.2002, 12.01.2002 on märgitud haigusleht, 2002.a veebruaris – haigusleht ja puhkus, 2002.a märtsis – tööaeg, haigusleht ja sünnitusleht, 2002.a aprillist - juulini– haigusleht, alates 2002.a augustist kuni 2005.a detsembrini (k.a) V. Š tööaja graafikus üldse puudub (II köide tl 97-101, 107-118, 131-143). Puhkuseseaduse § 7 järgi tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Hageja ise väitis, et ei käinud puhkusel, seletades seda sellega, et kui tal oli vaja puhata, ta palus kolleegil töötada tema eest aga pärast töötas selle kolleegi eest. Kuid hageja sõnad on ümberlükatud tunnistajate E. K, G. M ja J. M ütlustega, kes väitsid vande all, et iga aasta nad käisid puhkusel, kirjutasid avalduse ja puhati täispuhkus, so 28 päeva. Väga vähenäoline, et inimene, kes töötab iga päev täistööaega, ei käi puhkusel 4 aasta jooksul (ajavahemikul 2002.a augustist 2005.a aprillini). Vastupidi, kui võrrelda kostja töötajate puhkuseavaldused (II köide tl 83-89, 102-106, 119-130, 144-148) ja nende tööajagraafikud 2002.a jaanuarist 2005.a detsembrini, siis on näha, et töötajad käisid puhkusel ajal, millal nad tahtsid avalduste alusel. Hageja väidab, et alates 2002.a augustist kuni 2005.a aprillini sai ta palka 500 krooni kuus, andis selle kohta allkirja mingile paberile. Kuid need hageja sõnad on ümberlükatud kostja poolt esitatud tõenditega. Võrreldes palga arvestamise ja palga väljamaksmise maksearuanded 2004.a eest (I köide tl 118-140; 84-94) on näha, et töötajatele maksti välja niisama palju palka, kui oli arvestatud. Palga väljamaksmise aruannetest 2001. detsembri eest (I köide tl 106) on näha, et V. Š sai palka summas 1217 krooni, 2002.a jaanuaris – 1303 krooni (I köide tl 116), 2002.a veebruaris – 49 krooni (I köide tl 115), 2002.a märtsis – 573 krooni (I köide tl 114). Hageja ei osutanud selgitada, miks tema allkirja ei ole palga väljamaksmise maksearuannetes ajavahemikul 2002.a augustist 2005. aprillini. Maksu- ja Tolliameti andmetel ajavahemikul 2001-2005.a V.Š eest tasutud töötasu, millest kinnipeetud ja tasutud sotsiaalmaksu ja tulumaksu: 2001.a – sotsiaalmaksu 4845 krooni ja tulumaksu 988 krooni; 2002.a sotsiaalmaksu 1536 krooni ja tulumaksu 269 krooni (I köide tl 30). Eesti Haigekassa tõendi kohaselt (I köide tl 31) V. Š kindlustuskaitse on peatatud kuni 30.03.2005 T. H poolt esitatud andmete alusel. Alates 03.10.2002 kuni 30.06.2005 ta on kindlustatud kui lapsehooldustasu saav isik. Hageja sõnade järgi nad esitasid abikaasaga iga-aastaselt ühise tuludeklaratsiooni, andmeid hageja poolt palga saamisest summas 500 krooni seal ei ole, kuna hageja abikaasa täpselt ei teadnud, kas ja kui suurt palka saab hageja. Kuna tuludeklaratsiooni peab koostama eesti keeles, mida ei hageja ega tema abikaasa ei valda, nad ei saanud aru, et peavad esitama andmeid hageja tulude kohta. Tulumaksu seaduse järgi deklaratsiooni esitaja kannab vastutuse ebaõigete andmete esitamise eest. Palgaseaduse § 8 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta. Sama paragrahvi lg 2 järgi palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Hageja ise seletas, et ei pöördunud kostja poole selliste andmete saamiseks. Tunnistajad E. K, G. M ja J. M andsid ütlusi, et nad ei näinud V. Š tööl vaidlusalusel perioodil, palka maksti neile täies ulatuses, tähtaegselt. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütlustes. Tunnistajate V. B, S. G, Ž. T, L. G, S. K ütluste kohaselt, keda palus kuulata üle hageja, nad käisid iga kuu V. Š juures vaidlusalusel perioodil. Kuid kohus leiab, et nende tunnistajate ütlused ei saa 11(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

tõendada V. Š töötamise fakti. Nii kostja kui ka tunnistajad E. K ja G. M andsid ütlusi sellest, et mõnikord V. Š käis juuksurisalongis, olles lapsehoolduspuhkusel, ja teenindas oma tuttavaid. Kostja keelas hagejale seda teha, tekkis konflikt poolte vahel. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS uue redaktsiooni kohaselt poolte seletused ei ole enam tõend, tõendiks on ainult vande all antud seletus. Samuti TsMS § 232 lg 2 tuleneb, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna kostja seletused kattuvad eelpool käsitletud kirjalike tõendite ja tunnistajate E. K, G. M ja J. M ütlustega, siis loeb kohus tõendatuks, et hageja ei asunud kostja juurde tööle alates 2002.a augustist ja ei töötanud seal 2005.a aprillini. Mis puudutab hageja poolt kostjale saadetud kirjade töölepingu lõpetamisest TLS § 82 alusel (I köide tl 4-5, 7-8), siis kostja ei saanud neid kirjad kätte ja hageja poolt ei ole esitatud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja sai nendest teada teistmoodi. Kohus on tuvastanud, et 07.05.20005 käskkirjaga nr 3 (I köide tl 11) määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuse § 86 p 6 alusel (käskkirja sõnastuses). Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks sai puhkuseseaduse § 29 lg 1: tööle mitteilmumine alates 06.05.20005 peale kuni lapse 3aastase saamiseni lapsehoolduspuhkuse lõppemist mõjuva põhjuse puudumisel. Hageja loeb seda käskkirja ebaseaduslikuks, kuna see on tehtud seaduse sätete oluliste rikkumistega, samuti pöörab hageja tähelepanu, et käskkiri on dateeritud 20005 aastaga. Hageja arvab, et teda ei saanud karistada distsiplinaarkorras, kuna enne ta on juba esitanud tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks. Ei ole selge käskkirjast, mis ajast on tööleping lõpetatud, puudub konkreetne distsiplinaarkaristus, seega võib ainult aimata, et karistus on määratud töölepingu lõpetamise näol. Kostja leiab, et käskkiri oli tehtud seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas. Käskkirjas olemas olev aasta 20005 – see on ilmne trükiviga, iga inimene võib eksida, tegelikult oli käskkiri tehtud 2005.aastal. Kostja korduvalt möönis, et distsiplinaarkaristusena tööandja poolt valitud töölepingu lõpetamine oli tegelikult tingitud hageja käitumisest kostja suhtes. Hageja tegutses kostja vastu, püüdis saada endale kostja kliente ja kostja kaotas hageja vastu usalduse. Asja materjalides olemasoleva kostja 16.07.2002 käskkirjaga nr 1 (I köide tl 33) on tõendatud, et hagejale võimaldati kuni lapse 3-aastase saamiseni lapsehoolduspuhkust alates 16.07.2002 kuni 05.05.2005. Seega pidi hageja tulema lapsehoolduspuhkuselt tööle 06.05.2005. Kohus leiab, et käskkiri hageja suhtes distsiplinaarkaristuse määramise kohta töölepingu lõpetamise näol on ebaseaduslik. Kohus on nõus kostja seisukohaga, et käskkirjas märgitud 20005 aasta on ilmne trükiviga ja see ei saa olla aluseks käskkirja ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (edaspidi TDVS) määrab distsiplinaarsüüteo mõiste, distsiplinaarkaristused ja nende määramise korra. Distsiplinaarsüütegudeks on sealhulgas töölepingu seaduse (TLS) §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmatajätmine või mittenõuetekohane täitmine. TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 p 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Töötaja distsiplinaarvastutusele võtmisel tuleb silmas pidada Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt töökohustuste täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja üleastumise raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine oma 12(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

käitumisse ja selle tagajärgedesse. Üleastumise toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda, milles see toime pandi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2002 otsus asjas nr 3-2-1-4802). Vastavalt TDVS § 7 lg 1 esimesele lausele tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Seadus küll ei kohusta tööandjat töötajalt seletuse nõuda, kuid vaidlusaluses situatsioonis see oleks otstarbekas, kuna aitaks välja selgitada töötaja tööle mitteilmumise põhjusi ja töötaja suhtumine sellesse. On inimlikult aru saadav, et inimene, kes viibis lapsehoolduspuhkusel 3 aastat järjest võis mingitel põhjustel mitte ilmuda tööle ja tööandja võiks vähemalt proovida mitteilmumise põhjusi välja selgitada. TLS § 106 kohaselt töölepingu lõpetamisel § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda. Nimetatud kord tuleneb TDVS § 11 lg 2, mille kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse vähemalt alljärgneva: karistatava töötaja nime, süüteo toimepanemise aja, süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse, määratud karistuse dokumendi koostamise kuupäeva, karistust määrava isiku nime ja allkirja. 07.05.2005 käskkirjas nr 3 puudub üldse karistamisel arvesse võetud asjaolude kirjeldus. TDVS § 8 lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kostja ei teinud midagi selleks, et välja selgitada hageja tööle mitteilmumise põhjusi, seega jäi käskkirjast arusaamatuks, kuidas kostja tuvastas, et hageja tööle mitteilmumiseks puudus mõjuv põhjus. TDVS § 11 lg 1 näeb ette, et tööandja on kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Üks eksemplar jääb tööandjale, teise annab tööandja töötajale. Tulenevalt TDVS § 12 lg 1 distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. Hageja esitas ümbriku koopia, millega ta sai 07.05.2005 käskkirja nr 3 (I köide tl 12), ümbrikul on kaks postitemplit: 11.05.2005 ja 12.05.2005. Hageja sõnul sai ta käskkirja 12.05.2005, ei vaielnud sellele vastu ka kostja. Seega distsiplinaarkaristuse määramise päevaks tuleb seaduse järgi lugeda 12.05.2005. Kuid hageja töölepingu dublikaadi punktist 9 (I köide tl 74 pöördel) on näha, et tööleping on lõpetatud töölepingu seaduse § 86 p 6 järgi 07.05.2005, mis on seaduse nõuete rikkumine. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 alusel on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kostja ise tunnistas, et käskkirja tegemise tegelikuks aluseks oli hageja käitumine, kes kostja juuksurisalongi lähedal andis välja oma visiitkaarte, kus pakuti juuksuriteenuseid poole hinnaga. Kohus, hinnanud kostja poolt koostatud käskkirja leiab, et käskkiri ei vasta kõigile töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ja töölepingu seaduses sätestatud nõuetele ei vormi kohta ega selle sisu kohta. Käskkiri on üldsõnaline, täiesti puudub selgesõnaliselt väljendatud distsiplinaarkaristus, milline on määratud hageja suhtes, puudub viide seadusele, millele kuulub § 86 lg 6, rangeima karistuse määramisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldus. Sellega on rikutud oluliselt hageja õigusi, kuna selleks, et ennast kaitsta, ta peab teadma kuidas ja mille eest teda karistati. Seega ei vasta käskkiri seadustega kehtestatud nõuetele, millega on oluliselt rikutud distsiplinaarkaristuse määramiseks ettenähtud protseduurireegleid. Riigikohus on asunud kindlale seisukohale, et distsiplinaarkaristuse määramise protseduurireeglite rikkumine toob kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise (Riigikohtu 13(15)

Tsiviilasi nr 2-05-2147

tsiviilkolleegiumi 26.10.1995 otsused asjades nr III-2/1-60/95 ja nr III-2/1-61/95). Seaduse eesmärk on tagada, et töötaja teaks, mille eest teda karistatakse, et karistust ei määrataks ammu toimepandud tegude eest, samuti, et karistus oleks õiglane. Distsiplinaarkaristuse valiku üle otsustamisel peab tööandja arvestama töötaja üleastumise raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja töötaja varasemat tööd, üldist suhtumist oma tööülesannetesse jmt. Tööandja ei ole seotud distsiplinaarkaristuste järjekorraga, st ta võib määrata kohe ka kõige raskema karistuse – töölepingu lõpetamise, kuid seda vaid väga tõsiste üleastumiste puhul. TLS § 103 kohaselt on võimalik tööleping lõpetada jämeda töökohustuste rikkumise eest. Niisugust töökohustuste rikkumist seostatakse töökohustuste rikkumise võimalike tagajärgedega. Kohtupraktikas peetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks töölt omavolilist lahkumist, kui tööülesanded on niisuguse iseloomuga, et tööohutuse seisukohalt on töötaja eemalviibimine lubamatu või selle tulemuseks on oluline töötakistus või kui tööandjale tekkis või võis tekkida arvestatav majanduslik kahju jmt. Tööle mitteilmumine on piisav põhjus kõige raskema karistuse määramiseks ka siis, kui see on toimunud korduvalt või mitmeid päevi järjest. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja mitteilmumine tööle 06.05.2005 häiris juuksurisalongi tööd, tekitas kostjale suurt kahju, tõi kaasa klientide kaotust jne. Ülalöeldu valguses jääb arusaamatuks, miks kostja saatis hagejale 12.05.2005 kirja (I köide tl 66), kus palub viivitamatult tulla tööle, kui kostja arvates alates 07.05.2005 töösuhted hagejaga olid juba lõpetatud. Kuna käskkiri ei vasta eelpoolmärgitud põhjustel seaduses sätestatud nõuetele ning hagejale süüks arvatud käitumise rasked tagajärjed tõendamist ei leidnud, puuduvad asjaolud, mis annaksid alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel. Eeltoodu tõttu tuleb hagejaga töölepingu lõpetamine tunnistada ebaseaduslikuks. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 29 lg 2 kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Arvestades, et hageja ei soovi tööle ennistamist ja et ametlikult viibis ta lapsehoolduspuhkusel kuni 05.05.2005 (kaasaarvatud), tuleb lugeda hagejat omal algatusel lahkunuks alates 06.05.2005. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral on tööandja vastutuse võimalused sätestatud TLS §-s

Tsiviilasi nr 2-05-2147

mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 16140 krooni (2690 krooni * 6 kuud).

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (enne 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Mõlemad pooled palusid mõista välja nende kohtukulusid. Kohus leiab, et kuna mõlemad pooled kandsid kohtukulud, millised olid põhjendatud ja vajalikud, hagi on rahuldatud osaliselt, tuleb kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik 02.03.2007 on tehtud käesoleva kohtuotsuse parandamise määrus.

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.