TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Linnakohtu 27.05.2004 otsusega nr 2/5/3-3328/02 mõisteti Õ P välja kommunaalteenuste tasu võlgnevus summas 28 065,05 krooni ning Tallinna Linnakohtu 29.11.2004 otsusega nr 2/33-2640/04 13 042,27 krooni. Võlg kasvab. H l valitsusel on kujunenud arvamus, et Õ P ei suuda kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida, mistõttu on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kes vajab eestkostet. Mistahes Õ Pi poolt teostatud tehingu puhul võib tõusetuda selle tühisuse küsimus. Antud olukorras ei suuda isik mõista, et omandiga seotud kulutusi peab kandma vara omanik ning võla tasumine saab reaalselt toimuda vaid talle kuuluva korteriomandi müügist saadud raha arvelt. A P (praegune perekonnanimi L) esitas avalduse, milles palus end vormistada Õ Pi eestkostjaks. AL on oma isikuomanduste ja võimete poolest sobilik täitma eestkostja ülesandeid. Õ Pi vend A P on andnud nõusoleku oma tütre AL määramiseks Õ Pi eestkostjaks. Õ Pi teine vend U P keeldus oma nõusolekut andmast. Avaldaja palub määrata Õ Pi eestkostjaks A L. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Puudutatud isik Õ P vaidles avaldusele vastu ja leidis, et eestkostet ta ei vaja. Tal ei ole skisofreenia, vaid XXX. Haigus on tõsine ja ta peab võtma rahusteid. Ta elab iseseisvalt ja saab hakkama. Võlgnevus on tekkinud seoses maksejõuetusega. Korter on praeguseks hetkeks seadusvastaselt maha müüdud, uus korteriomanik ei ole nõudnud tema väljatõstmist. Õ P pildistab ümbrust kuritegude ennetamiseks. Ta on kuulnud oma maja korteritest laste hääli ja teinud järelduse, et tegemist on kodutute lastega. Ta on politseisse pöördunud, aga midagi ei ole tuvastatud. Pilte ta säilitab ja kannab endaga kaasas kuna pedofiilid võivad need kodust ära varastada. Kodutuid lapsi oma trepikojas näinud ei ole. Ekspertiis on tehtud ebaõigesti kuna tegemist on eksperdi subjektiivse arvamusega ja diagnoos on vale. Kohtuistungil kinnitas Õ P, et saab A L ga läbi hästi. Puudutatud isik AL ei osanud Õ P vaimuhaiguse või XXX kohta midagi öelda kuna ei ole Õ P pikka aega suhelnud. Kui Õ P tekib vajadus eestkoste seada, soovib ta olla eestkostjaks. Lapsepõlves olid suhted Õ P head. Kohus leidis Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 93 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. PKS § 95 lg 1 kohaselt teeb ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks eestkosteasutus.

Avalduse on esitanud eestkosteasutus TlH l valitsuse kaudu, taotledes AL määramist Õ P eestkostjaks. Seega peab kohus tuvastama, kas Õ P suudab kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Tegemist on eriteadmisi nõudva valdkonnaga. Kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus TsMS § 522 lg 1 kohaselt kohtupsühhiaatriaekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert JE on Õ P isiklikult läbi vaadanud ning koostanud ambulatoorse kohtupüshhiaatrilise ekspertiisi akti XXX, mis kannab kuupäeva XXX. Ekspertiisiakti kohaselt on Õ P teadvusel, kontaktne, orienteeritud enda isikus, ajas, kohas. Sõnaline kontakt ladus, situatsioonis orientatsioon ebaadekvaatne. Haiguskriitika puudulik ning arstirohte seetõttu ei võta. Endal vaimse tervise probleeme ei sedasta. Sõnavara piisav, mõtlemise vormilised häired (sihipärasuse häired, seoslikkuse häired), sisulise külje poolt – luululised mõtteskeemid ja nende ajendil kirjutab ka rohketel aadressidel kirju. Mõtlemine, üldistamine ja ettenägemisvõime ebaadekvaatne, oludele mittevastav luululiste mõtteskeemide tõttu. Emotsionaalselt tuimenemine. Mälu omandamisvõime ja reproduktsioon hea, intellektuaalsed võimed vastavad haridusele, elukogemusele, aga mõjutatud haiguslikest elamustest. Tahteaktiivsus defektne, ebaadekvaatne ja ebaratsionaalne luululiste mõtete tõttu. On tekkinud vaimuhaigusest tingitud ebaadekvaatsed ja XXX suhted ja suhtumised naabritesse, linnaosa valitsuse töötajatesse ja õiguskaitseorganitesse. Ekspert on asunud järeldusele, et Õ Pil on XXX. Ta on psühhoinvaliid töövõime kaotusega 80%. Tegemist on raske puudega. Haiguskriitika puudub ja ravimeid korrapäraselt ei võta. Haigus on krooniline. Vajab inimest, kes tema ravirežiimi juhendab, siis võib tema vaimne tervis 3-4 aastase ravi toimel teatud määral paraneda. Ei ole kestvalt võimeline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima. Ei suuda oma õigusi iseseisvalt teostada, oma õiguslike, majanduslike ja tervislike huvide eest adekvaatselt seista. Ei ole võimeline tegema sotsiaalselt õigeid ja vajalikke tehinguid, võib teha pisitehinguid. Vajab eestkoste seadmist oma tervislike, majanduslike ja õiguslike huvide kaitseks. Eestkoste eeldatav aeg 3-4 aastat. Seega ei suuda Õ P kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Tema tervislik seisund on sellise iseloomuga, mis takistab tal adekvaatselt tajumast ümbritsevat keskkonda ning tegemast õigeid tehinguid, ta ei ole suuteline iseseisvalt langetama otsuseid ja tegema tehinguid, võib aga teha pisitehinguid. Seega on ekspert asunud seisukohale, et Õ P ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ning neid juhtida kuivõrd ta põeb XXX. Kohtul puudub alus eksperdi hinnangus kahelda kuivõrd tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga. Eksperdi poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused on kooskõlas toimikus sisalduvate Õ P avalduste, kaebuste ja taotlustega ning nende lisadega. Eksperdi järeldust ei lükka ümber ka asjaolu, et Õ P ekspertiisiaktiga ei nõustu. Kohtule teadaolevalt puudub Õ P eksperdi arvamusele hinnangute andmiseks vajalik eriharidus. Ka avaldaja T l on veendunud, et Õ P vajab eestkostet. Õige on Õ P seisukoht, et kommunaalteenuste võlg iseenesest ei näita veel piiratud teovõimet ja kohus Õ P teovõimelisuse hindamisel sellele faktile ei tugine. Kohus tugineb ekspertiisiaktile. Samas näitab kommunaalteenuste võlgnevuse fakt seda, et Õ P vajab oma majanduslike huvide kaitseks ja toimetulekuks kõrvalist abi. Kohus asub seisukohale, et ÕP tuleb määrata eestkostja. Ekspert on asunud seisukohale, et eestkoste seadmise tulemusena võib Õ P vaimne tervis 3-4-aastase ravi toimel teatud määral paraneda, mis on samuti väga kaalukas argument.

Vastavalt PKS § 95 eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkosteasutus on teinud ettepaneku määrata eestkostjaks A L. AL on andnud kirjaliku nõusoleku eestkostjaks asumisest. Seda soovi kinnitas ta ka kohtuistungil. Kohtuistungil kinnitasid nii AL kui Õ P, et nad saavad omavahel hästi läbi. Kohtul puuduvad andmed, mis välistaksid AL asumise eestkostjaks PKS § 96 järgi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tl avaldus tuleb rahuldada, seada eestkoste Õ P varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks ning AL määrata Õ P eestkostjaks. Kooskõlas PKS § 98 eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Vastavalt PKS § 99 lg 1 ja 2 eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Tuginedes PKS § 100 lg 1-3 eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. PKS § 101 lg 1 ja 2 järgi eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Kohus määrab eestkoste tähtajaga 18.02.2010. TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 6 kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma

tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Kohus leiab, et kuna Õ P on ekspertiisiakti kohaselt suuteline tegema pisitehinguid, puudub alus temalt valimisõiguse äravõtmiseks. TsMS § 172 lg 2 kohaselt võib kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et eestkostja määramise kulud käesolevas menetluses tuleb jätta riigi kanda. TsMS § 532 lg 1 kohaselt võib uue eestkostja määramise peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt TsMS § 531 lg 1 jõustub käesolev määrus eestkostjale kättetoimetamisega. Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.