Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-15391
Tsiviilasi
RNu hagi APL Teenused OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.12.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
APL Teenused OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RN (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus Kostja APL Teenused OÜ (registrikood 12678457), esindaja Annika Murulaid
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15391 osas, millega maakohus mõistis APL Teenused OÜ-lt RNu kasuks välja 2700,16 eurot ületava hüvitise menetluskulude eest. Teha selles osas uus otsus, millega vähendada RNu kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist 408,44 euro võrra.
2.Pärnu Maakohtu 30.12.2016 otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Välja mõista APL Teenused OÜ-lt RNu kasuks saamata jäänud töötasu 2014.a oktoobri, 2014.a novembri ja 2015.a jaanuari eest kokku summas 2329 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot. Väljamõistetud töötasu ei sisalda seaduses sätestatud makse.
2.3.Jätta menetluskuludest 4,79 % hageja RNu kanda ja 95.21 % kostja APL Teenused OÜ kanda. 1(6)
2.4.Määrata APL Teenused OÜ poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2700,16 eurot (kaks tuhat seitsesada eurot ja kuusteist senti) ning mõista nimetatud summa APL Teenused OÜ-lt RNu kasuks välja.
2.5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Rahuldada APL Teenused OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.14.07.2015 esitas RN (hageja) avalduse Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile APL Teenused OÜ (kostja) vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Töövaidluskomisjoni 14.09.2015 otsusega 41/1512 rahuldati nõue osaliselt ja mõisteti RNu kasuks välja töötasu oktoobrikuu 2014. a eest summas 642 eurot, novembrikuu 2014. a töötasu summas 292 eurot ja jaanuarikuu 2015. a töötasu summas 1336 eurot. Nõue jäi rahuldamata oktoobrikuu 2014. a töötasu 240 euro nõudes ja novembrikuu 2014. a töötasu 4 euro nõudes. 14.10.2015 esitas kostja Pärnu Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 13.09.2014 kuni 27.01.2015 APL Teenused OÜ-s tänavakivide paigaldajana ning kopajuhina Soomes. Hageja töötas kostja juures suulise töölepingu alusel, mille kohaselt olid pooled kokku leppinud tunnitöötasus 9 eurot ning tükitöötasus 12 eurot iga paigaldatud tänavakivide ruutmeetri eest. Hagejal on kostja vastu töötasu nõue 2014 oktoobri eest 651 eurot, 2014 novembri eest 319 eurot ja 2015 jaanuari eest 1476 eurot, kokku 2446 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on tekitanud tööandjale kahju 635 eurot, kuna ekskavaatoriga töö tegemise käigus lõhkus ta kopaga ära elamu telliskivivoodri 7 m2 ulatuses. Tööandja on oma kahjunõude tasaarvestanud 2014 oktoobrikuu töötasuga, millega töötaja oli nõus. Tööajaarvestus novembrikuu kohta ei ole õige. Lisaks olid mõnedel tööpäevadel tehtud tööd ebakvaliteetsed, mistõttu alandas tööandja töötasu. Tööajaarvestus ei ole õige ka jaanuarikuu. Lisaks on hageja tekitanud tööandjale kahju seoses ekskavaatori remondiga 1680,44 eurot, sest hageja oli valanud õli jahutussüsteemi. Maakohtu lahend
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu kokku summas 2329 eurot. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 3108,60 eurot.
2(6)
5.Kohus tuvastas hageja töötamise kostja juures vaidlusalusel perioodil töötasuga on 9 eurot tunnis, kuus töötatud tundide arvu ja saamatu jäänud töötasu. Kohus leidis, et töötasu alandamine kostja poolt oli tühine.
6.Menetluskulud jaotas kohus TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt (hagihind 2446 eurot, rahuldamisele 2329 eurot s.o 95.21%) siis jättis kohus menetluskuludest 4,79 % hageja kanda ja 95,21 % kostja kanda.
7.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli hageja esindaja teinud menetluses järgmisi toiminguid: 1) 25.02-28.02.2016. esitatud materjalide (sh avaldus töövaidluskomisjonile koos lisadega ja töövaidluskomisjoni otsus) analüüs ja suhtlus R.Nuga 2,25 tundi; 2) 29.02.2016 esitatud materjalide analüüs, suhtlus R. Nuga, suhtlus Eesti-Soome töö ja konsultatsioonikeskusega, Soome kollektiivlepingu analüüs, keskmise palga kohta tõendite otsimine avalikest allikatest, hagiavalduse koostamine 9 tundi; 3) 29.03.2016 APL Teenused OÜ poolt 24.03.2016 esitatud hagivastuse ja selle lisades esitatud ajatabelite analüüs sh võrdlus hageja poolt esitatud ja suhtlus hagejaga 0,25 tundi; 4) 05.04.2016 APL Teenused poolt 24.03.2016 esitatud kostja vastuse ja selle lisades esitatud ajatabelite analüüs, sh võrdlus hageja poolt esitatuga, vastuväidete koostamine 5,5 tundi; 5) 18.09.2016 ettevalmistus 19.09.2016 eelistungiks, sh esitatud hagivastuse analüüs ja vastuväidete koostamine 2 tundi; 6) 19.09.2016 eelistungil osalemine 1,5 tundi; 7) 20.09.2016 suhtlus hagejaga, eelistungi tulemuste ja edasise tegevuse, sh kompromissi sõlmimise võimaluste analüüs 0,25 tundi; 8) 19.09.2016 eelistungi protokolli analüüs 0,5 tundi; 9) 02.12.2016 suhtlus kostja esindaja ja hagejaga, kostja poolt tehtud kompromissettepaneku ja võimaliku alternatiivse kompromissettepaneku analüüs 1,75 tundi; 10) 02.12.2016 nõude suurendamise taotluse koostamine 2,5 tundi; 11) 12.12.2016 kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtukõne koostamine 3 tundi; 12) 12.12.2016 kohtuistungil osalemine 2,25 tundi; 13) 14.12.2016 istungi protokolli analüüs ja suhtlus hagejaga 0,75 tundi. 14) bussipiletid sõiduks eelistungile ja kohtuistungile Tallinn-Pärnu-Tallinn 2x14 = 28 eurot.
8.Hageja esindaja oli andnud hagejale õigusabi 31,5 tunni ulatuses hinnaga 130 eurot tund. Hageja taotles 4942 väljamõistmist. Kohus leidis, et kostja õigusabikulu tunnihinne 130 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Põhjendatud kulu on transpordikulu 2x 14 = 28 eurot Tallinn- Pärnu – Tallinn.
9.Kohus leidis, et arvestades hagi pikkust (4,5 lehel) ja asja mahtu ning keerukust, on punktides 1 ja 2 põhjendatud ajakulu kokku 7 tundi. Kohus vähendas ajakulu 4,25 tunni võrra. Põhjendatud kulu kostja vastuse ja selle lisade analüüsiks ja võrdlus hageja poolt esitatuga ajatabeliga on 2 tundi. Kirjalikke vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Seega vähendas kohus punktis 4 nimetatud ajakulu 3,5 tunni võrra. Maakohus pidas põhjendatuks kuluks ettevalmistust eelistungiks 1 tunni ulatuses (punkt 5). Eelnevalt on hagi vastust analüüsitud ja vastuväiteid ei ole kohtule kirjalikult esitatud. Kohus vähendas punktis 5 nimetatud ajakulu 1 tunni võrra. Maakohus pidas põhjendatud kuluks ajakulu seoses nõude suurendamise avalduse koostamisega 2 tunni ulatuses arvestades, et sisuline tekst on kahel lehel. Kohus vähendas punktis 10 nimetatud ajakulu 0,5 tunni võrra. Maakohus pidas põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistust ja kohtukõne koostamist ajakuluga 1,5 tundi. Kohtukõnet ei ole koostatud kirjalikult ja eelnevalt on piisavalt kulutatud aega asja ettevalmistamisele. Seega kohus vähendas punktis 11 nimetatud ajakulu 1,5 tunni võrra. Kokku pidas maakohus põhjendatuks ajakulu 7,25+ 13,5 = 20,75 tundi x 130 + 20% = 3237 eurot. Kohus arvestas vajalike ja põhjendatud
3(6)
menetluskulude määramisel vaidluse keerukust, mahtu ja nõude suurust. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda 95,21 % ulatuses, siis mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku summas 3 108,60 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsus osas, milles kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks määrati 3108,60 eurot ning teha selles osas uus otsus, millega määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 1705 eurot.
11.Kostja arvates on kohus rikkunud diskretsiooni piire ega ole põhjendanud, miks ta peab kostja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus on jätnud arvestamata kostja vastuväidetega menetluskulude osas ega ole põhjendanud vastuväidete arvestamata jätmist. Kohus ei ole arvestanud järgmiseid vastuväiteid: 1) 25.02- 28.02.2016 esitatud materjalide analüüsiks ja suhtluseks hagejaga on kostja arvates mõistlik aeg 1 tund. 2) Eesti-Soome Töö- ja Konsultatsioonikeskusega, Soome kollektiivlepingu analüüs ei ole põhjendatud menetluskulu, kuna nendele õigusaktidele hageja ei tuginenud, tõendeid keskmise palga suuruse kohta hageja ei esitanud. Esitatud materjalide analüüsi eest on tasu arvestatud juba 25.02.-28.02 kohta esitatud menetluskulu all. Kuivõrd vaidluse ese ei ole keeruline, ei ole täiendav analüüs vajalik. Hagiavaldus on esitatud töövaidluskomisjoni otsuses kajastatud ajaoludest ja põhjendustest lähtuvalt, midagi uut sellele lisatud ei ole. Põhjendatud ajakulu p 1 ja 2 kohta kokku on 3 tundi x 130 eurot= 390 eurot; 3) Hageja ei ole esitanud 24.03.2016 menetlusdokumendi kohta kirjalikke vastuväited ning tabelite võrdlus sisaldub juba eelnevas punktis. 4) 19.09.2016 ettevalmistus eelistungiks ettevalmistamiseks vajalik mõistlik aeg on 1 tund, mitte 2 tundi; 5) Suhtlus kompromissi teemal kostja esindajaga oli kahe viis minutit kestnud telefonikõne pikkune. Kostja tegi hagejale kompromissi teemal rahalise pakkumise. Hageja esindaja ütles, et ta oli selles küsimuses ka hagejale helistanud, kuid klient kostja poolt pakutud summaga nõus ei ole. Arusaamatu ja täielikult põhjendamata on väide kompromissläbirääkimistele vajalik aeg oli 1,75 tundi. Mõistlik aeg sellele on 0,5 tundi; 6) 02.12 nõude suurendamise taotluses ei ole esitatud võrreldes 19.09 kohtuistungil avaldatuga uusi asjaolusid, see ei ole õiguslikult keerukas dokument ning et selle koostamiseks vajalik mõistlik aega on 0,75 tundi; 7) 12.12 kohtuistungil kirjalikku kohtukõnet hageja ei esitanud – mõistlik aeg kohtuistungi ettevalmistamiseks on 0,75 tundi; 8) 14.12. istungi protokolli analüüs ja suhtlus hagejaga 0,75 tundi – selle toimingu vajalikkust kohus põhjendanud ei ole.
12.Seega on hageja põhjendatud ajakulu kokku 3+0,25+1+1,5+0,25+0,5+0,5+0,75+0,75+2,25 = 10,75 tundi, 10,75 tundi x 130 = 1397,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (kokku 279,50 eurot), kokku 1677 eurot. Sõidukulud kokku 28 eurot. Kõik kokku 1705 eurot. Antud tsiviilasi ei ole ilmselgelt sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks põhjendatud hageja menetluskulude väljamõistmine nõutud ulatuses. Maakohus ei ole õigusabikulude väljamõistmisel õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsinud ning lahendis põhjendanud. Arvestades asja mahukust on kohtuotsusega määratud menetluskulude summa ebamõistlikult suur. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
4(6)
Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 30.12.2016 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2700,16 eurot ületava hüvitise menetluskulude eest. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus saab teha ise uue lahendi.
15.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-119-14, p 19). Ringkonnakohus peab maakohtu otsustust hageja esindaja põhjendatud ja vajaliku tunnitasu ja ajakulu osas osaliselt põhjendatuks. Apellatsiooniastmes ei vaidlusta kostja esindaja toiminguid 4,75 tunni ulatuses. Tulenevalt apellatsioonkaebuse ulatusest hindab ringkonnakohus üksnes kostja poolt vaidlustatud menetluskulusid. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on osaliselt rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8) menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, samuti ei ole maakohus kostja kõigi vastuväidete osas seisukohta võtnud. Nimetatud menetluslikud minetused saab ringkonnakohus parandada.
16.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja 25.02-28.02.2016 ja 29.02.2016 teinud toiminguid seoses materjalide analüüsiga, hagejaga suhtlusega, suhtlusega Eesti-Soome töö ja konsultatsioonikeskusega, Soome kollektiivlepingu analüüsiga, keskmise palga kohta tõendite otsimisega avalikest allikatest ja hagiavalduse koostamisega kokku 11,25 tundi (2,25 + 9). Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et ajakulu seoses suhtlusega Eesti-Soome Töö- ja Konsultatsioonikeskusega ning Soome kollektiivlepingu analüüsiga ei ole vajalik ajakulu. Tegemist ei ole toimingutega, mis olid vajalikud hageja huvide kaitsmiseks, mistõttu tehtud ajakulu hüvitamiseks vastaspoole poolt ei ole alust. Seejuures ei mõjuta toimingu ülemäärasust asjaolu, et kostja töövaidluskomisjonis vastuväiteid ei esitanud. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades tuleb lugeda piisavaks ajaks suhtlusele kliendiga ja materjalide analüüsile enne hagiavalduse koostamist kokku 1 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja tõendite kogumisele 4,5 tundi. Seega peab ringkonnakohus 25.02 – 28.02.2016 ja 29.02.2016 tehtud toimingute osas põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 5,5 tundi.
17.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja 05.04.2016 analüüsinud kostja 24.03.2016 esitatud hagivastust ja ajatabeleid, sh võrrelnud hageja poolt esitatuga ja koostanud vastuväited (5,5 tundi). Kirjalikke vastuväiteid hageja ei esitanud ja kohus pidas seetõttu põhjendatuks ajaks eelnimetatud toimingutele 2 tundi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga. Kostja vastuväide, et ajatabelitega tutvumise ja võrdlemise ajakulu sisaldub juba 29.03.2016 toimingute all, ei välista 05.04.2016 toimingute osalist põhjendatust. 15 minutit (0,25 tundi) seoses kostja esitatud ajatabelite ja vastusega tutvumisega ei saa pidada piisavaks. Lisaks ei välista kostja esitatuga tutvumise ajakulu hüvitamist asjaolu, et hageja ei esitanud kostja vastusele kirjalikke vastuväiteid. Asja arutamine toimus kohtuistungil ning hageja pidi olema tutvunud kostja esitatud tõendite ja vastuväidetega. Kostja vastuse ja lisade mahtu arvestades on maakohus õigesti leidnud, et ajakulu 2 tundi on mõistlik ja põhjendatud.
18.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja 18.09.2016 valmistunud 19.09.2016 eelistungiks sh analüüsinud kostja vastust ja koostanud vastuväited 2 tundi. Maakohus on nimetatud osas kostja vastuväidet arvestanud ja vähendanud istungiks valmistumise aega 1 tunnini, kuna hageja ei esitanud kirjalikke vastuväiteid. Seega on maakohtu otsus ka nimetatud osas õige ja põhjendatud.
5(6)
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja 02.12.2016 suhelnud kostja esindaja ja hagejaga ning analüüsinud kompromissettepanekuid 1,75 tundi. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et nimetatud osas ei ole maakohus põhjendanud, miks on ajakulu seoses 02.12.2016 toimingutega täies ulatuses põhjendatud. Kuna vastavas osas ei ole kirjalikke materjale esitatud, ei ole kohtul võimalik kontrollida kompromissiläbirääkimistele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Hageja ei ole ka täpsemalt põhjendanud, milles seisnes kompromissettepanekute analüüs ja miks oli kulunud ajaks 1,75 tundi. Arvestades kostja vastuväidet, peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajaks seoses kompromissläbirääkimistega 0,5 tundi.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja 02.12.2016 koostanud nõude suurendamise taotluse (2,5 tundi). Maakohus on pidanud ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, arvestades taotluse pikkust (2 lehekülge). Ringkonnakohus leiab, et nõude suurendamise taotluse osas ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning 2 tundi saab pidada mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks nõude suurendamise taotluse koostamiseks.
21.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja 12.12.2016 valmistunud kohtuistungiks ja koostanud kohtukõne (3 tundi). Nimetatud ajakulu on maakohus vähendanud 1,5 tunnini, kuna kohtukõne ei koostatud ja eelnevalt oli piisavalt aega asja ettevalmistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et istungiks valmistumise ajakulu osas ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning 1,5 tundi saab pidada mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks istungiks valmistumisel.
22.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja 14.12.2016 analüüsinud istungi protokolli ja suhelnud hagejaga (0,75 tundi). Õige on kostja väide, et maakohus on nimetatud toimingute puhul jätnud põhjendamata, miks on need toimingud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. 12.12.2016 istungi protokolliga tutvumist saab pidada põhjendatuks samamoodi nagu 19.09.2016 istungi protokolli puhul. Samuti on vastaspoole poolt hüvitatav hageja esindaja suhtlus kliendiga, mida menetluse vältel saab pidada tavapäraseks. Ringkonnakohtu arvates on hageja esindaja ajakulu 0,75 tundi seoses istungi protokolli analüüsi ja hagejaga suhtlusega põhjendatud ja vajalik kulu.
23.Kokkuvõttes peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kokku 4,75 + 5,5 + 2 + 1 + 0,5 + 2 + 1,5 + 0,75 = 18 tundi ja vähendab maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu 2,75 tunni võrra (20,75 – 2,75= 18 h). Tunnitasu suuruse osas ei ole kostja maakohtu otsust vaidlustanud ja ringkonnakohtu hinnangul saab hageja esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks. Ka sõidukulu 28 euro osas ei ole otsust vaidlustatud. Seega on hageja menetluskulude summaks 28 + 18 x 130 + 20% = 2836 eurot. Arvestades menetluskulude jätmist 95,21% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud 2 700,16 eurot (95,21% 2 836 eurost). Seega tuleb maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid vähendada 408,44 euro võrra (3 108,60 – 2 700,16).
24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.