Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Töövaidluskomisjoni otsusega 4-1/1512 14.09.2015.a. rahuldati R. N.u nõue ja mõisteti APL Teenused OÜ-lt R. N.`u kasuks välja töötasu oktoobrikuu 2014.a. eest summas 642 eurot, novembrikuu 2014.a.töötasu summas 292 eurot ja jaanuarikuu 2015.a. töötasu summas 1336 eurot. Samuti jäeti rahuldamata R. N.`u nõue APL Teenused OÜ vastu oktoobrikuu 2014.a. töötasu 240 eurot nõudes ja novembrikuu 2014.a. töötasu 4 eurot nõudes. 14.10.2015 esitas APL Teenused OÜ Pärnu Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud R. N.`u avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja poolt kohtule 29.12.2015 esitatud hagiavalduse ja 03.03.2016 täiendatud hagiavalduse täienduse kohaselt töötas hageja R. N. ajavahemikul 13. septembrist 2014 kuni 27. jaanuarini 2015 APL Teenused OÜ-s tänavakivide paigaldajana ning kopajuhina. Hageja töötamise kohaks oli xxxxx xxxxxxxx. Hageja töötas kostja juures suulise töölepingu alusel, mille kohaselt olid pooled kokku leppinud tunnitöötasus 9 eurot ning tükitöötasus 12 eurot iga paigaldatud tänavakivide ruutmeetri eest. Kostja ei ole hagejale täies ulatuses töötasu välja maksnud 2014. aasta oktoobris ja novembris ning 2015. aasta jaanuaris. Kokku on kostja jätnud hagejale maksmata töötasu summas 2369,50 eurot. Hageja leiab, et tema ja kostja vahel oli töölepingu seaduse § 4 lõike 2 alusel sõlmitud tööleping. Hageja asus 13. septembril 2014 täitma kostja juures tänavakivide paigaldaja ning kopajuhi ametiülesandeid. Nimetatud töö tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest ning seetõttu loetakse hageja ja kostja vahel tööleping sõlmituks alates 13. septembrist 2014. Lisaks tõendavad töösuhte ja töölepingu olemasolu kostja ning tema juhatuse liikme I.S.i poolt hageja pangakontole tehtud ülekanded, mille selgitusse on muuhulgas märgitud „Päevarahad ja töötasu“. Hageja ja kostja olid suuliselt kokku leppinud töötasus 9 eurot (netosummana) iga töötatud tunni eest ning tükitasus 12 eurot (netosummana) iga paigaldatud tänavakivide ruutmeetri eest. Hageja ja kostja olid eelpool nimetatud töötasus kokku leppinud, kuid nad tegid seda suuliselt. Seetõttu ei ole hagejal võimalik esitada nimetatud kokkulepet sisaldavat kirjalikku tõendit. Hageja avaldab, et kui kohus leiab, et suuline töötasu puudutav kokkulepe hageja ja kostja vahel ei ole tõendatud, siis tuleks TLS § 29 lõike 2 kohaselt Hageja töötasuks lugeda kollektiivlepingus ette nähtud töötasu. Sellisel juhul jätab hageja endale õiguse oma haginõuet TsMS § 376 lg 4 punkti 2 alusel suurendada. Arvestades asjaolu, et hageja töötas kostja ülesandel Xxxxx Xxxxxxxxxx, kohaldus hageja töötamisele kostja juures 2014. aastal Xxxxx Xxxxxxxxxx kehtinud elamuehitusala kollektiivleping, mille kohaselt oli ehituse valdkonnas oskustöölise tunnipalgaks 13,63 eurot ning lisaks vastava palgakategooria tunnitasule pidi iga töötaja tasule lisanduma ka isiklik palgaosa. Hageja näol oli tegemist oskustöölisega, kuna ta on lõpetanud xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxx autotehnikuna, kus ta õppis ka mehhanismidega (sh kopaga) sõitmist, ning hagejal on traktori juhtimise õigusega B-kategooria juhiluba. Samuti on hagejal 9-aastane töökogemus tänavakivide paigaldamisel, kuna hageja töötas vastaval 2 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391 ametikohal juba koolivaheaegadel. Ka Töövaidluskomisjon leidis oma 14. septembri 2015 otsuses, et tänavakivide paigaldaja kui oskustöölise tavapärane töötasu Xxxxx Xxxxxxxxxx ei ole väiksem kui netotunnitasu 9 eurot. Ka Riigikohus on lahendi 3-2-1-124-05 punktis 12 leidnud järgmist: „Kuna töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus, mille täitmata jätmise eest kannab tööandja TLS § 28 lg 3 järgi ka haldusvastutust, ei saa töölepingu kirjalikult vormistamata jätmise korral tuvastada töötasu kokkulepet üksnes kostja koostatud dokumentide alusel. Suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab ka kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja.“ Eeltoodud põhjustel oleks ebaõige jätta hageja ja kostja poolt töötasu osas suuliselt sõlmitud kokkulepe tähelepanuta. Kirjaliku töölepingu puudumine on kostja kui tööandja poolne seaduse nõude järgimata jätmine ning seetõttu peaks kirjaliku töölepingu vormistamata jätmisest tulenevat riski kandma kostja. TLS § 28 lg 2 punkt 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja ei ole 2014. aasta oktoobri ja novembri ning 2015. aasta jaanuarikuu eest hagejale kogu töötasu tasunud. Seega ei ole kostja täitnud oma TLS 28 lg 2 punktist 2 tulenevat kohustust maksta hagejale töötamise eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja töötas kostja juures 2014. aasta oktoobris kokku 188 tundi. Hageja esitab lisana 5 oma käsikirjalise tööaja ja tükitöö arvestuse, nagu hageja vastavat arvestust ise pidas, lisades teksti loetavuse huvides vastavate tööde nimekirja ka trükituna. Nagu lisast 5 nähtub, paigaldas hageja 2014. aasta oktoobris samuti 20 m2 ulatuses tänavakive ning töövaidluskomisjonile esitatud avalduses taotles hageja ka selle töö osas maksmata töötasu maksmist. Samas ei ole hagejal võimalik esitada tänavakivide paigaldamise kohta ühtegi tõendit ning talle ei ole ka teada ühtegi isikut, kellel võiks nimetatud töö osas tõendeid olla. Seetõttu ei ole hageja käesolevas hagiavalduses nimetatud töö osas nõuet esitanud. Samas, kui menetluse käigus selgub, et vastava töö teostamist hageja poolt on võimalik tõendada, siis jätab hageja endale õiguse oma haginõuet TsMS § 376 lg 4 punkti 2 alusel suurendada. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud saama 2014. aasta oktoobrikuu eest töötasu kokku netosummas 1692 eurot. Kostja tegi 20. novembril 2014 hageja pangakontole ülekande summas 1050 eurot, mille selgituseks oli märgitud „Päevarahad ja töötasu“. Seega on hageja täitnud oma TLS § 28 lg 2 punktist 2 tuleneva kohustuse vaid osaliselt, kuna kostja on jätnud hagejale 2014. aasta oktoobrikuu eest töötasu maksmata summas 642 eurot, mille tasumist Hageja ka käesoleva hagiavalduse raames nõuab. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lõike 3 alusel on töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat. Seega on käesolev nõue esitatud tähtaegselt. Hageja töötas kostja juures 2014. aasta novembris kokku 223,5 tundi. Nagu lisast 5 nähtub, tegi hageja kostjale tegelikult tööd 4 tundi rohkem, kuid kuna hageja töötas vastavas ulatuses kodus, ei ole hagejal võimalik esitada selle töö kohta ühtegi tõendit ning talle ei ole ka teada ühtegi isikut, kellel võiks nimetatud töö osas tõendeid olla – nimelt ei kajastu hagejale teadaolevalt nimetatud tunnid ka kostja poolt peetud tööaja arvestuse tabelis. Seetõttu ei ole hageja käesolevas hagiavalduses nimetatud töö osas nõuet esitanud. Samas, kui menetluse käigus selgub, et vastava töö teostamist hageja poolt on võimalik tõendada, siis jätab hageja endale õiguse oma haginõuet TsMS § 376 lg 4 punkti 2 alusel suurendada. Eeltoodust tulenevalt oli kostja kohustatud hagejale tasuma 2014. aasta novembrikuu eest töötasu netosummas 2011,50 eurot. Kostja tegi hageja pangakontole 23. detsembril 2014 ülekande summas 1260 eurot ning 26. detsembril 2014 ülekande summas 500 eurot. Seega on kostja jätnud hagejale osaliselt tasumata 2014. aasta novembri töötasu summas 251,50 eurot, mille tasumist nõuab hageja käesoleva hagiavalduse raames. Ka see nõue on ITVS § 6 lõike 3 alusel esitatud tähtaegselt. Hageja töötas kostja juures 2015. aasta jaanuaris kokku 164 tundi. Hagiavaldust koostades märkas hageja, et hageja käsikirjalises tööaja arvestuses on töötunnid valesti kokku liidetud (164 tunni asemel on tundide summana

3 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391 ekslikult märgitud 148,5 tundi) ning sellest tulenevalt olid valed töötunnid kirja pandud ka Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses. Seega on hageja õigustatud saama 2015. aasta jaanuarikuu eest töötasu kokku summas 1476 eurot. Kostja ei ole hagejale peale 28. jaanuarit 2015, mil I.S. kandis kostja eest üle hageja 2014. aasta detsembrikuu töötasu summas 1300 eurot, rohkem ülekandeid teinud. See tähendab, et kostja on jätnud hagejale 2015. aasta jaanuarikuu töötasu kogu ulatuses, st netosummas 1476 eurot, tasumata ning hageja nõuab kostjalt nimetatud summa tasumist käesoleva hagiavalduse raames. Nõue on ITVS § 6 lõike 3 alusel esitatud tähtaegselt. Kokku on kostja jätnud hagejale maksmata töötasu summas 2369,50 eurot. Kostja pidas ajal, mil hageja tema juures töötas, tööaja arvestust nädala kaupa tabeli vormis. Kostja kirjalikud vastuväited hagile Kostja 24.03.2016 esitatud vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tööaja arvestus 2014. aasta oktoobrikuu kohta ei ole õige. Hageja poolt tööl oldud aeg oli 189,5 - lõunad 9,5 = 180 tundi, mille kohta kostja lisab tööandja poolt peetud tööaja arvestuse. Vastavalt poolte kokkuleppele lõunaaega tööaja hulka ei arvestatud. Seega olnuks töötajal saada olev töötasu 1620 eurot, mitte 1692 eurot. Tööandja maksis töötajale välja 1050 eurot. Summas 570 euro osas tegi tööandja töötajal 2014. aasta oktoobrikuu eest saada oleva töötasuga summas 570 eurot tasaarvestuse tal töötaja vastu oleva nõudega. Töötajal tööandja vastu oleva nõude kirjeldus on alljärgnev: 2014. aasta oktoobris töötas hageja xxxxxxxxxxx x xxxxx objektil. Hageja tegi töid ekskavaatoriga, tööde tegemise käigus lõhkus ta ekskavaatori kopaga ära xxxxxxxxxxx x xxxxx elamu telliskivivoodri 7m2 ulatuses. Lõhutud seina taastamiseks tuli see uuesti üles laduda. Parandamiseks kulunud materjali ja tööde maksumus kokku oli 635 eurot. Tööandjale kahju tekitamises oli süüdi hageja. Vastavalt TLS § 15 lg 1 p 5 on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Ülalkirjeldatud asjaoludel on töötaja oma TLS § 15 lg 1 p 5 tulenevat kohustust rikkunud ning kohustuse rikkumisega on töötaja põhjustanud tööandajale kahju kokku summas 635 eurot. Hageja ise kirjeldab, et ta on lõpetanud xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxx autotehniku eriala ning et ta õppis seal ka mehhanismidega (sh kopaga) töötamist. Lubades töötajal töötada ekskavaatoriga, eeldas tööandja, et töötajal on ehitusmasinatega töötamiseks oskused olemas. Seega pidi töötaja omama selliseid tööalaseid teadmisi, mis võimaldanuks tal eelpoolkirjeldatud kahju tekkimise olukorda ette näha ja kahju tekkimist vältida. Töötaja ei ilmutanud töö tegemisel temalt oodatavat vajalikku hoolsust, mistõttu on tööandjale tekkinud kahju. TLS § 74 lg 2 nimetatud kahju tekkimise riski ja muud kahjuhüvitise vähendamist võimaldavad asjaolud antud juhul puuduvad. Tööandja nõudis hagejalt kahju hüvitamist. Tööandja on oma kahju nõude töötajal 2014. aasta oktoobrikuu eest saada oleva töötasuga tasaarvestanud. Töötaja oli sellega nõus. Üllatav on see, et sõltumata oma eelnevast nõusolekust töötaja endiselt tasaarvestatud tasu nõuab. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tööaja arvestus 2014. aasta novembrikuu kohta ei ole õige. Hageja poolt tööl oldud aeg oli 233,5 tundi - lõunad 9,5 tundi = kokku 222 tundi, mille kohta kostja lisab tööandja poolt peetud tööaja arvestuse. Vastavalt poolte kokkuleppele lõunaaega tööaja hulka ei arvestatud. 2014. aasta novembrikuus töötas hageja xxxxxxxxxxx x xxxxx objektil, kus hageja tegi muuhulgas trepi ehituse töid. Hageja poolt 14., 15., 16., ja 22. novembril tehtud töö oli täielikult ebakvaliteetne. Nendel päevadel töötatud töötundide arv on vastavalt 9+9+4+7,5= 29,5 tundi. Töö ebakvaliteetsus seisnes alljärgnevas. Trepi pind lainetab, kuna paigaldusliiv ei ole korralikult tihendatud ja seejärel sirgeks latitud. Kivide vuugid ei jookse kohakuti või vuuk lookleb. Väikestel platsidel (trepi vahetasapind) on alustatud kivide ladumist täiskiviga ja rida lõpetatud kitsa liistakuga, kivid tuleb jagada võrdselt ja vajadusel lõigata nii alguse kui ka lõpu kivi (mõlemad ühe suurused). Sadevee

4 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391 kaevude puhul tuleb arvestada, et kivi pinnad peavad olema kaldu kaevu suunas, et vesi jookseks kaevu, mitte ei jääks platsile loiguna. Kaevukaante ebakorrektne kinni lõikamine tähendab seda, et kaevu kaant ümbritsevatesse kividesse ei ole lõigatud piisavalt sügavat hammast, et kaevu kaan oleks kivi tasapinnast mõned millimeetrid all pool. Kuna kaan süvistatakse kivisse, siis peab lõike joon vastama kaane kujule. Fotod ebakvaliteetselt tehtud trepitöö kohta on lisatud. Ebakvaliteetselt tehtud töö on käesolevale lisatud novembrikuu tööaja arvestuse tabelis märgitud punase ringiga. Tööandja alandas ebakvaliteetselt tehtud töö eest selle tegemisele arvestatud töötundide võrra töötaja 2014 aasta novembrikuu eest tasumisele kuuluvat tasu 29,5 X 9 = 265,50 euro võrra. Vastavalt TLS § 73 lg 1 ja VÕS § 112 oli ebakvaliteetse töö eest töötasu alandamine põhjendatud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tööaja arvestus 2015. aasta jaanuarikuu kohta ei ole õige. Hageja poolt tööl oldud aeg oli 141 tundi - lõunad 7 tundi = kokku 134 tundi, mille kohta kostja lisab tööandja poolt peetud tööaja arvestuse. Vastavalt poolte kokkuleppele lõunaaega tööaja hulka ei arvestatud. Seega oli hagejal jaanuarikuu eest saadaolev töötasu 134 X 9 = 1206 eurot, mitte 1476 eurot magu nõuab hageja. 2015. aasta jaanuarikuus töötas hageja Xxxxxxxxxxx x Xxxxx objektil. Töö tegemise ajal täheldas kostja juhatuse liige I.S., et ekskavaatori hüdropump teeb pinisevat häält, mis viitab sellele, et õli on vähe. Kostja esindaja juhtis sellele hageja tähelepanu ning hageja ütles, et paneb õli juurde. Mõni aeg hiljem tegi ekskavaator endiselt pinisevat häält. Kostja esindaja päringule vastas hageja, et ta on õli lisanud. Kui kostja esindaja asja uuris ilmes, et oli õli valanud jahutussüsteemi, mille tulemusena jahutusradiaator ummistus ja ekskavaatori mootor jooksis kokku. Ekskavaatori parandamiseks tehtud kulutuste maksumus on 1680,44 eurot, millele lisandub transpordi maksumus 964,40 eurot. Ekskavaatori remondiga kostjale tekkinud kahju saab kostja tõendada asjakohaste remondi arvetega. Tööandjale kahju tekitamises oli süüdi hageja. Vastavalt TLS § 15 lg 1 p 5 on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Ülalkirjeldatud asjaoludel on töötaja oma TLS § 15 lg 1 p 5 tulenevat kohustust rikkunud ning kohustuse rikkumisega on töötaja põhjustanud tööandajale kahju kokku summas 1680,44 eurot. Kostja on tal hageja vastu oleva kahjunõude kostja töötasunõudega tasaarvestanud. Hageja lõpetas tööd Xxxxxxxxxxx x objektil 22.01.2015. Kostja leppis töötajatega kokku, et teevad 2-nädalase pausi. Kahe nädala möödumisel jätkati töid, aga hageja kohale ei ilmunud. Alles kuu aega hiljem sai kostja teada, et ta töötab hoopis xxxxxx. Kostja helistas hagejale, et töölepingu lõpetamine vormistada ja lõpparvestused teha. Kostja oli nõus, et tema poolt tekitatud kahju tema töötasust mahaarvamisega. Kostja esindaja kõrval seisid kõne (telefon oli kõlari peal) ajal A.K. ja A.P., kes saavad vajadusel hageja ja kostja poolt kokku lepitut tõendada. Menetluse käik 02.02.2016 esitas hageja kohtule taotluse hagiavalduses esitatud nõude suurendamiseks. Hageja suurendas nõuet seoses 2014. aasta oktoobrikuuga 642 eurolt 651 euroni (netosummas). Hagiavalduses palus hageja tema käsutuses olnud dokumentidele tuginedes kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 2014. aasta oktoobrikuu eest vähem makstud töötasu netosummas 642 eurot. Kui liita kokku kõik kostja poolt esitatud tõendites kirjas olevad oktoobrikuu töötunnid, saame kokku 198,5 tundi. Kui sellest arvestada maha lõunad 9,5 tundi, on selge, et erinevalt hagiavalduses märgitust töötas hageja kostja juures 2014. aasta oktoobris kokku 189 tundi. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kohustus tasuma hagejale töö eest tunnitasuks 9 eurot (netosummana). Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud saama 2014. aasta oktoobrikuu eest töötasu kokku netosummas 1701 eurot. Kostja tegi 20. novembril 2014 hageja pangakontole ülekande summas 1050 eurot, mille selgituseks oli märgitud „Päevarahad ja töötasu“. Kostja on viidanud sellele, et tegi 570 euro osas

5 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391 tasaarvestuse. Hageja kinnitab, et kostjal puudus selleks igasugune õiguslik alus, kuna TLS § 78 lõikes 1 sätestatud tingimused ei olnud täidetud. Seega on hageja täitnud oma töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktist 2 tuleneva kohustuse vaid osaliselt, kuna kostja on jätnud hagejale 2014. aasta oktoobrikuu eest töötasu maksmata summas 651 eurot, mille tasumist hageja ka käesoleva hagiavalduse raames nõuab. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõike 3 alusel on töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat. Seega on käesolev nõue esitatud tähtaegselt. Hageja suurendas nõuet seoses 2014. aasta novembrikuuga 251,50 eurolt 319 euroni (netosummas). Hagiavalduses palus hageja tema käsutuses olnud dokumentidele tuginedes kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 2014. aasta oktoobrikuu eest vähem makstud töötasu netosummas 251,50 eurot. Kui liita kokku kõik kostja poolt esitatud tõendites kirjas olevad novembrikuu töötunnid, saame kokku 240,5 tundi. Kui sellest arvestada maha lõunad 9,5 tundi, on selge, et erinevalt hagiavalduses märgitust töötas hageja kostja juures 2014. aasta novembris kokku 231 tundi. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kohustus tasuma Hagejale töö eest tunnitasuks 9 eurot (netosummana). Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud saama 2014. aasta novembrikuu eest töötasu kokku netosummas 2079 eurot. Kostja tegi hageja pangakontole 23. detsembril 2014 ülekande summas 1260 eurot ning 26. detsembril 2014 ülekande summas 500 eurot. Kostja viited ebakvaliteetsele tööle ja sellest tulenevale tasu alandamisele on põhjendamatud, muuhulgas seetõttu, et ei olnud täidetud TLS § 73 lõikes 1 sätestatud tingimused. Seega on kostja jätnud hagejale osaliselt tasumata 2014. aasta novembri töötasu summas 319 eurot, mille tasumist nõuab hageja käesoleva hagiavalduse raames. Ka see nõue on ITVS § 6 lõike 3 alusel esitatud tähtaegselt. Hageja täpsustab nõuet seoses 2015. aasta jaanuarikuuga – nimetatud nõude suuruseks on 1476 eurot (netosummas). Hagiavalduse alguses olevates taotlustes oli ekslikult vastava nõude suuruseks märgitud 1336,50 eurot, kuigi hagiavalduse punktis 2.3.9 oli vastava nõude suuruseks 1476 eurot. Eeltoodust tulenevalt selgitab hageja, et seoses 2015. aasta jaanuariga on tema nõude suuruseks 1476 eurot (netosummas). Seoses nimetatud nõudega märgib hageja, et kostja poolt viidatud mahaarvamisteks puudus kostjal mis tahes õiguslik alus. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud ning lisaks ei ole hageja andnud kostjale nõusolekut mis tahes mahaarvamiste tegemiseks. 12.12.2016 kohtuistungil hageja lep.esindaja jäi esitatud hagiavalduse juurde ja palus hagi rahuldada. 12.12.2016.a. kohtuistungil kostja lep.esindaja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ja tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike materjalidega s.h. töövaidluskomisjoni toimikuga ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Töövaidluskomisjon otsusega 4-1/1512 14.09.2015.a. rahuldas osaliselt R. N.`u nõude ja mõistis APL Teenused OÜ-lt R. N.`u kasuks välja oktoobrikuu 2014.a. töötasu 642 eurot, novembrikuu 2014.a. töötasu 292 eurot ja jaanuarikuu 2015.a. töötasu 1336 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude oktoobrikuu töötasu osas summas 240 eurot ja novembrikuu töötasu osas summas 4 eurot. (tl.23-25). Kostja APL Teenused OÜ pöördus kohtu poole nõudega vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.

6 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391

ITLS § 24 lg.4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult v. osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse , et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina . Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Lg.2 järgi kui isik teeb teisele isikule tööd , mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Hageja töötas perioodil 15.09.2014.a. – 31.01.2015.a. APL Teenused OÜ-s , mis on tõendatud töötamise registri kannetega. (töövaidluskomisjoni toimik tl. 25). Hageja töötas tänavakivi paigaldaja ja kopajuhina. Töötamise asukohaks Xxxxx Xxxxxxxx. Hageja väitel jäi tal saamata töötasu oktoobris 2014.a. 651 eurot, novembris 2014.a. 319 eurot ja jaanuaris 2015.a. 1476 eurot. seega kokku 2446 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. TLS § 29 lg.1 järgi kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Lg.2 järgi kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud v. kui kokkulepet ei suudeta tõendada , on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav töötasu. Hageja väitel töötasu suuruseks oli kokku lepitud netotasu 9 eurot tund. Kostja ei ole töötasu suurust vaidlustanud. Seega kohus loeb tõendatuks, et poolte vahel oli kokku lepitud neto töötasu 9 eurot tund. TLS § 28 lg.1 p.4 ja 5 kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud tagama kokkulepitud tööja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ja maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja APL Teenused OÜ on esitanud kohtule tööaja arvestuse tabelid, mille kohaselt objektil xxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxx hageja töötas 01.10.2014.a. 5 tundi (tl.81). Objektil xxxxxxxxxx x Xxxxx hageja töötas 01.10.2014.a. 5 tundi, 02.10.2014.a. 10 tundi, 06.10.2014.a. 10 tundi, 07.10.2014.a.10 tundi, 08.10.2014.a.10 tundi, 09.10.2014.a.10 tundi, 10.10.20914.a.10 tundi, 11.10.2016.a. 5 tundi , 13.10.2014.a.10 tundi, 14.10.2014.a.8,5 tundi, 15.10.2014.a. 10 tundi, 16.10.2014.a. 10 tundi, 17.10.2014.a. 9 tundi, 21.10.2014.a. 9,5 tundi, 22.10.2014.a. 7 + 3,5 tundi, 23.10.2014.a. 8,5 tundi , 27.10.2014.a. 9 tundi, 28.10.2014.a. 9,5 tundi, 29.10.2014.a. 9,5 tundi, 30.10.2014.a. 9,5 tundi ja 31. 10.2014.a. 10 tundi (tl.82, 83, 84,85 ,86). Kõik kokku 198, 5 tundi. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja väited, et 22.10.2014.a. on tunde kokku 7 + 3,5 = 10,5, kuna perioodil 20.10- 26.10 on kostja ise arvestanud hageja tunde kokku 28,5 tundi ( 9,5 + 7+ 3.5 +8,5 ). Samuti kuupäeva 22.10. all on märge xxxxxxxxxxxx olin lisaks 3,5 tundi (tl. 85). Ka hageja enda arvestuses , mis on kohtule esitatud enne kostja hagile vastamist on 22.10. all märgitud 7 tundi mati lõikamine , mati paigaldus ja isoträäni paigaldus ja 3,5 tundi renni paigaldus ja liivatamine ( tl. 57). Kostja on kirjalikus vastuses hagile märkinud, et lõunaaeg oli oktoobris 2014.a. kokku 9,5 tundi ja vastavalt poolte kokkuleppele lõunaaega tööaja hulka ei arvestatud (tl. 68). Hageja on nõustunud sellega, et lõunaaeg oktoobris oli kokku 9,5 tundi ning et seda aega tööaja hulka ei arvestatud. Seega tuleb jätta tähelepanuta kostja esindaja kohtuistungil esmakordselt esitatud väide, et lõunaaeg oli iga päev 0,5 tundi ja oktoobris oli 21 tööpäeva , mistõttu on lõunaaeg pikem (tl.115). Hageja ei ole kohtuistungil selle väitega nõustunud. Nimetatud väite kohta ei ole tööandja kohtule tõendeid esitanud ja lõunatunde ei kajastu ka tööaja arvestuse tabelis.

7 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391 Seega lähtub kohus kostja kirjalikus vastuses esitatust, millega hageja on nõustunud. Seega hageja pidi saama oktoobris 2014.a. töötasu järgmiselt: tööaeg 198,5 – 9,5 = 189 tundi x 9 = 1701 eurot, millest tasutud 1050 eurot ja tasumata summa 651 eurot. Kostja APL Teenused OÜ on esitanud kohtule tööaja arvestuse tabelid, mille kohaselt hageja töötas 01.11.2014.a.9 tundi, 02.11.2014.a. 6 tundi, 03.11.2014.a. 10 tundi, 04.11.2014.a. 10,5 tundi, 05.11.2014.a. 9,5 tundi, 06.11.2014.a.9 tundi, 07.11.2014.a. 9,5 tundi, 08.11.2014.a. 9,5 tundi, 09.11.2014.a. 10 tundi, 10.11.2014.a. 9 tundi, 11.11.2014.a.9 tundi, 12.11.2014.a. 9 tundi, 13.11.2014.a. 9 tundi, 14.11.2014.a. 4 tundi, 17.11.2014.a.9 tundi, 18.11.2014.a. 9 tundi, 19.11.2014.a.9 tundi, 20.11.2014.a.8,5 tundi, 21.11.2014.a. 9 + 4 tundi, 22.11.2014.a.7,5 tundi, 24.11.2014.a.9 tundi, 25.11.2014.a. 9 tundi, 26.11.2014.a. 9 tundi, 27.11.2014.a.9 tundi, 28.11.2014.a.10,5 tundi, 29.11.2014.a.8 tundi , 30.11.2014.a.7 tundi (tl.76, 77,78,79, 80). Seega kokku 240,5 tundi. Tööaja arvestuse lehel perioodil 17.11.201423.11.2014.a. tööandja arvestanud 9+9+9+8,5+9+4+7,5 = 56 tundi. Seega on 21.11.2014.a. arvestatud 9 + 4 tundi, tööaja arvestuse tabelil märgitud 9/4 (tl.79). 30.11.2014.a. tööaja arvestuse tabelis töötunde ei ole märgitud, aga on märge „R. ettevalmistus äärekiviks ja äärekivid“ (tl.80). Seega töötegemine on märgitud , aga tundide arv puudub. Hageja esindaja selgitas, et tundide arv on ekslikult märgitud U.S. nime taha 7 tundi (tl.97). Kostja esindaja seletuse kohaselt märkused töölehtedel on olemas, aga mis need tähendavad ei tea ning kuna töötunde ei ole märgitud siis tähendab see seda, et sellele tööle aega kulutatud ei ole (tl.116). Kostja esindaja väited ei ole usutavad, kuna tööaja arvestust peab tööandja. Töötaja ise enne kostja poolt tööaja arvestuse tabeli kohtule esitamist on esitanud omapoolse tööaja arvestuse tabeli, mille kohaselt tööaeg 30.11.2014.a. on 7 tundi, mis ühtib hageja selgitusetega. Seega loeb kohus tõendatuks töötamise 30.11.2014.a. 7 tundi. Seega pidi hageja saama novembris 2014.a. töötasu järgmiselt: tööaeg 240,5 – lõunatunnid 9,5 tundi = 231 tundi x 9 = 2079 eurot, millest tasutud 1260 + 500 = 1760 eurot ja tasumata 319 eurot. Kohus arvestab eelpooltoodud põhjendustel lõunaaja vastavalt kostja kirjalikus vastuses esitatule, millega hageja on nõustunud. Kostja APL Teenused OÜ on esitanud kohutule tööaja arvestuse tabelid, mille kohaselt hageja töötas 05.01.2015.a.10,5 tundi, 07.01.2015.a.9 tundi, 12.01.2015.a.7 tundi, 13.01.2015.a. 9 tundi, 14.01.2015.a. 9 tundi, 15.01.2015.a. 9 tundi, 16.01.2015.a. 9 tundi, 17.01.2015.a. 8,5 tundi, 18.01.2015.a.6,5 tundi , 19.01.2015.a.9 tundi, 20.01.2015.a.8,5 tundi, 23.01.2015.a. 9,5 tundi, 24.01.2015.a. 8,5 tundi, 25.01.2015.a. 9,5 tundi, 26.01.2015.a. 9,5 tundi,27.01.2015.a. 9 tundi (tl.72, 73, 74, 75). Kokku 141 tundi – 7 tundi = 134 tundi. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud töötamist 04.01.2015.a. 4 tundi ja 12.01.2015.a. 2 tundi (hageja tööaja arvestuses 9 tundi , kostja tööaja arvestuses 7 tundi, vahe 2 tundi). Tööaja arvestuse tabelis 04.01.2015.a. kohta kanne puudub. Tööaja arvestuse tabelis on 21.01.2015.a. märgitud „R. kopaga“ ja 22.01.2015.a. „R.- trepp“, kuid töötundide arvu ei ole märgitud. Seega töö tegemine on tööaja arvestuse tabelis märgitud. See, et tööandja on jätnud töötunnid märkimata ei tähenda, et hageja ei ole nendel päevadel töötanud. Seetõttu tuleb aluseks võtta hageja enda poolt esitatud töötundide arvestus s.o. 21.01.2015.a. 9 tundi ja 22.01.2015.a. 8 tundi (tl.61). Seega pidi hageja saama jaanuaris 2015.a. töötasu järgmiselt : tööaeg 141 tundi + 9 tundi + 8 tundi - lõunaaeg 7 tundi = 151 tundi x 9 = 1359 eurot. Kostja ei ole hagejale jaanuarikuu 2015.a. eest töötasu maksnud. Kohus arvestab eelpooltoodud põhjendustel lõunaaja vastavalt kostja kirjalikus vastuses esitatule, millega hageja on nõustunud. Seega on tõendatud ja põhjendatud hageja saamata jäänud töötasu nõue kokku summas 651 + 319 + 1359 = 2329 eurot.

8 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391

Kostja väitel on ta teinud hageja oktoobrikuu 2014.a. töötasuga tasaarvestuse. Tööandjal oli töötaja vastu kahjunõue, mis tulenes sellest, et hageja töötas oktoobris Xxxxxxxxxxx x Xxxxx objektil ja tegi töid ekskavaatoriga ning lõhkus tööde tegemise käigus ekskavaatori kopaga ära xxxxxxxxxxx x Xxxxx elamu telliskivivoodri 7m2 ulatuses ja lõhutud sein tuli uuesti üles laduda ning seina parandamise maksumus 635 eurot. Seega tekitas hageja kostjale kahju ning tööandja tasaarvestas oma kahjunõude hageja oktoobrikuu töötasu nõudega , millega hageja oli nõus. Kostja väitel 2015.a. jaanuaris hageja töötas objektil Xxxxxxxxxxx x Xxxxx ja töö tegemise ajal täheldas juhatuse liige I.S., et ekskavaatori hüdropump teeb pinisevat häält, mis viitab sellele, et õli on vähe. Kostja esindaja juhtis sellele tähelepanu ning hageja ütles, et paneb õli juurde. Mõni aeg hiljem tegi ekskavaator pinisevat häält ja hageja ütles, et õli on juurde valatud. Kui kostja esindaja asus asja uurima ilmnes, et õli oli valatud jahutussüsteemi , mille tulemusena jahutusradiaator ummistus ja ekskavaatori mootor jooksis kokku. Ekskavaatori parandamiseks tehtud kulutused 1680.44 eurot, millele lisandub transpordi maksumus 964.40 eurot. Hageja on põhjustanud kostjale kahju ning kostja on kahjunõude hageja jaanuarikuu 2015.a. töötasu nõudega tasaarvestanud. TLS § 74 lg.1 järgi kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta , et hageja rikkus töölepingut tahtlikult ja tekitas sellega kostjale kahju. Samuti ei ole tõendatud kahju suurust. Nimetatut ei tõenda ainuüksi kostja esitatud foto ja kostja enda poolt koostatud kahjuarvestus telliskivivoodri taastamise kohta. Ekskavaatori remondikulude v. transpordikulude kohta ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et ekskavaator oleks üldse töötaja töölepingu tahtliku rikkumise tõttu katki läinud v. katki olnud. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole esitanud kohtule töötajale esitatud tasaarvestuse avaldusi ega tõendanud, et nimetatud tasaarvestuse avaldused on üldse töötajale esitatud ja millal ning mis summas. TLS § 78 lg.1 järgi kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja esindaja kohtuistungil selgitas, et tasaarvestuseks töötaja kirjalikku nõusolekut esitada ei ole. Oktoobrikuu töötasu tasaarvestus kahjunõudega teostati oktoobrikuu lõpus (tl.116). Seega kohus leiab, et kostja poolt kohtuväliselt tehtud tasaarvestused oktoobrikuu 2014.a. ja jaanuarikuu 2015.a. töötasu nõudega , ei ole kehtivad. Kostja väitel hageja novembris tehtud töö oli ebakvaliteetne. Trepi pind lainetas, kuna paigaldusliiv ei olnud korralikult tihendatud ja seejärel sirgeks latitud. Kivide vuugid ei jookse kohakuti v. vuuk lookleb. Väikestel platsidel on alustatud kivide ladumist täiskiviga ja rida lõpetatud kitsa liistakuga , kivid tuleb jagada võrdselt ja vajadusel lõigata nii alguse kui lõpu kivi. Sadevee kaevude puhul tuleb arvestada , et kivi pinnad peavad olema kaldu kaevu suunas, et vesi jookseks kaevu, mitte ei jääks platsile loiguna. Kaevukaante ebakorrektne kinni lõikamine tähendab seda, et kaevu kaant ümbritsevatesse kividesse ei ole lõigatud piisavalt sügavat hammast, et kaevu kaan oleks kivi tasapinnast mõned millimeetrid allpool. Kuna kaan süvistatakse kivisse, siis peab lõike joon vastama kaane kujule. Kostja on esitanud kohtule fotod ning kostja alandas ebakvaliteetselt tehtud töö eest selle tegemisele arvestatud töötundide võrra töötaja novembrikuu eest tasumisele kuuluvat töötasu 29,5 x 9 = 265,5 euro võrra

9 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391

VÕS § 112 lg.1 järgi kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise , võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Lg. 2 järgi hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid , et ta on esitanud hagejale töötasu alandamise avalduse. Kostja esindaja kohtuistungil esitatud väited, et tööaja arvestuse tabelis on märkus lohaka töö kohta ja seda on tutvustatud töötajale ning sellega on töötasu alandamise avaldus tehtud, ei ole põhjendatud ( tl.116). Tööaja arvestuse tabel on tööandja dokument , mida töötajal ei ole. Tööaja arvestuse tabelist ei nähtu, et seda on töötajale tutvustatud v. esitatud. Samuti ei nähtu tööaja arvestuse tabelist tasaarvestuse avaldust ega tasaarvestava nõude suurust. TLS § 73 lg.2 järgi töötasu alandamine on tühine, kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittekohase töö vastuvõtmist. Lisaks eeltoodule tööaja arvestuse tabelis on märgitud lohakas töö kuupäevadel 14.11., 15.11, 16.11 ja tööaja arvestuse tabelis on 14.11. märgitud R. N.`ul 4 töötundi ja 15.11 ning 16.11 töötundide arv üldse puudub (tl.78) ning 15.11 ja 16.11 eest ei ole hageja ka töötasu nõuet esitanud. TLS § 73 lg.1 järgi tööandja võib töötasu alandada VÕS §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selgelt ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõislik. Kostja ei ole selgitanud millal ja milliseid tööandja selgelt ja õigeaegselt antud juhiseid töötaja rikkus ega ole juhiste andmist ja rikkumist ka tõendanud. Arvestades eeltoodut töötasu alandamine on tühine ja ei ole kehtiv. Menetluskulud TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ( Hagihind 2446 eurot, rahuldamisele 2329 eurot s.o. 95.21%) siis tuleb menetluskulud jätta 4,79 % hageja kanda ja 95,21 % kostja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja , mille kohaselt on hageja õigusabikulud järgnevad: 1) 25.02.- 28.02.2016.a. esitatud materjalide (s.h. avaldus töövaidluskomisjonile koos lisadega ja töövaidluskomisjoni otsus) analüüs ja suhtlus R.N.`uga 2,25 tundi, 2)29.02.Esitatud materjalide analüüs , suhtlus R. N.`ga , suhtlus xxxxx-Xxxxx töö ja konsultatsioonikeskusega , Xxxxx kollektiivlepingu analüüs, keskmise palga kohta tõendite otsimine avalikest allikatest, hagiavalduse koostamine 9 tundi, 3)29.03. APL Teenused OÜ poolt 24.03.2016.a. esitatud hagivastuse ja selle lisades esitatud ajatabelite analüüs s.h. võrdlus hageja poolt esitatud ja suhtlus hagejaga 0,25 tundi, 4)05.04. APL Teenused poolt 24.03.2016.a. esitatud hagivastuse ja selle lisades esitatud ajatabelite analüüs s.h. võrdlus hageja poolt esitatuga ja vastuväidete koostamine 5,5 tundi, 5)18.09. 19.09.2016.a. ettevalmistus eelistungiks s.h. esitatud hagivastuse analüüs ja vastuväidete koostamine 2 tundi, 6) 19.09.2016.a. eelistungil osalemine 1,5 tundi,

10 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391 7)20.09. suhtlus hagejaga , eelistungi tulemuste ja edasise tegevuse s.h. kompromissi sõlmimise võimaluste analüüs 0,25 tundi, 8) 19.09.2016.a.eelistungi protokolli analüüs 0,5 tundi, 9)02.12.suhtlus kostja esindaja ja hagejaga , kostja poolt tehtud kompromissettepaneku ja võimaliku alternatiivse kompromissettepaneku analüüs 1,75 tundi, 10) 02.12. nõude suurendamise taotluse koostamine 2,5 tundi, 11)12.12.kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtukõne koostamine 3 tundi, 12)12.12.2016.a. kohtuistungil osalemine 2,25 tundi, 13)14.12. istungi protokolli analüüs ja suhtlus hagejaga 0,75 tundi. Kõik kokku 31,5 tundi. 14) bussipiletid sõiduks eelistungile ja kohtuistungile Tallinn- Pärnu-Tallinn 2x 14 = 28 eurot. Hageja on kinnitanud , et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kulud on esitatud koos käibemaksuga ja hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et kostja õigusabikulu tunnihinne 130 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Põhjendatud kulu on transpordikulu (bussipiletite maksumus) 2x 14 = 28 eurot Tallinn- Pärnu – Tallinn eelistungile ja kohtuistungile. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla ka otsene sõidukulu s.o. transpordikulu , milleks on bussipileti v. autokütuse maksumus. Selline on ka kohtupraktikaRKL 3-2-1-64-13 p.13. Kohus leiab, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu on p-des 3, 6, 7,8, 9,12,13 kokku 0,25 + 1,5 +0,25+0,5+1,75+2,25+ 0,75= 7,25 tundi. Kohus leiab arvestades esitatud hagi 4,5 lehel ja asja mahtu ning keerukust , et p-is 1 ja 2 põhjendatud ajakulu on kokku 7 tundi . Seega kohus vähendab ajakulu 4,25 tunni võrra. P.4 on põhjendatud kulu hagivastuse ja selle lisade analüüs ja võrdlus hageja poolt esitatuga ajakuluga 2 tundi. Kirjalikke vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Seega vähendab kohus ajakulu 3,5tundi. P.5 on põhjendatud kulu ettevalmistus eelistungiks 1 tund . Eelnevalt on hagi vastust analüüsitud ja vastuväiteid ei ole kohtule kirjalikult esitatud. Seega kohus vähendab ajakulu 1 tunni võrra. P.10 on põhjendatud ajakulu nõude suurendamise avalduse koostamisele 2 tundi arvestades , et sisuline tekst on kahel lehel. Seega kohus vähendab ajakulu 0,5 tundi. P.11 kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtukõne koostamine on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Kohtukõnet ei ole koostatud kirjalikult ja eelnevalt on piisavalt kulutatud aega asja ettevalmistamisele. Seega kohus vähendab ajakulu 1,5 tunni võrra. Seega põhjendatud ajakulu 13,5 tundi ja põhjendamatu ajakulu 10,75 tundi. Põhjendatud ajakulu kokku 7,25+ 13,5 = 20,75 tundi x130 + 20% = 3237 eurot. Kohus on vajalike ja põhjendatud menetluskulude määramisel arvestanud vaidluse keerukust, mahtu ja ka nõude suurust. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda 95,21 % siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku summas 3108.60 eurot (28 + 3237 = 3265 eurot , millest 95,21 % 3108.60 eurot). Kostja menetluskulude nõudeid esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2017 kohtuotsuse resolutiivosa:

11 (12)

Tsiviilasi nr 2-15-15391

RESOLUTSIOON:

Rahuldada R. N.u hagi osaliselt. Välja mõista APL Teenused OÜ-lt R. N.u kasuks saamata jäänud töötasu 2014.a oktoobri, 2014.a novembri ja 2015.a jaanuari eest kokku summas 2329 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot. Väljamõistetud töötasu ei sisalda seaduses sätestatud makse.

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.