lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-13848/133

TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-13848/133
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1313
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
SHS § 105 lg 1TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-13848/73Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja12.05.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-151-16Riigikohus13.02.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

17.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-13848

Tsiviilasi

Viljandi Valla (Vallavalitsuse kaudu) avaldus JH (H) kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.06.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viljandi Vallavalitsuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Viljandi Vallavalitsus, esindaja Kaie Pukk Puudutatud isik JH (isikukood XXXXXXXXXX), määratud esindaja v/adv Argo Küünemäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 20.06.2016 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 08.07.20262-26-9397/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud

1.09.05.2015 esitas avaldaja maakohtule avalduse JH (puudutatud isik) kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks.
2.Avalduse järgi on Harju Maakohus pikendanud 12.05.2015 määrusega puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega kuni 12.05.2016, kuid psühhiaater KK 08.03.2016 tõendist selgub, et isiku psüühiline seisund ei ole stabiilne. Seega vajab isik regulaarset ravi, ööpäevaringset juhendamist ja suunamist ning kinnises asutuses viibimine on jätkuvalt vajalik.
3.11.05.2016 kuulas maakohus puudutatud isiku ära, kes enda sõnul saab hakkama ja probleeme ei ole. Ta ei soovi enam alkoholi tarvitada isegi juhul, kui tal oleks selleks võimalus. Tegevusjuhendaja SS selgitas, et puudutatud isik järgib raviplaani, võtab iseseisvalt rohtu ning on osakonna tublim. Tegevusjuhendaja sõnul ei ole isik vägivaldne ning saaks hakkama ka avatud osakonnas.
4.Harju Maakohus kohaldas 11.05.2016 avaldaja taotlusel esialgset õiguskaitset ja pikendas puudutatud isiku ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 20.06.2016.
5.Puudutatud isiku esindaja palus jätta avalduse rahuldamata. Eeldused avalduse rahuldamiseks ei ole täidetud. Isik orienteerub ajas ja kohas ning on võimeline aru saama oma tegude tähendusest. Iseloomustuses väljatoodud asjaolud ei ole tõendatud. Tegevusjuhendaja kinnitas, et probleemid esinesid minevikus, viimastel aastatel ei ole probleeme olnud. Isik saab iseseisvalt hakkama igapäevase eneseteenindusega ja puuduvad viited vägivaldsusele. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et isik on ohtlik endale või teistele. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 20.06.2016 määrusega avalduse rahuldamata. Riigi õigusabi tasu ja kulud ning kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu jättis kohus Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Määruse põhjenduste järgi veendus maakohus nii vahetu mulje põhjal kui puudutatud isiku tervislikku seisundit iseloomustavaid tõendeid uurides, et täidetud ei ole kõik sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lõikes 1 loetletud tingimused isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. Ei ole alust arvata, et puudutatud isik võiks paigutamata jätmise korral olla praegu või lähemas tulevikus ohtlik endale või teistele. Tõendatud ei ole tema pigem kindel ohtlikkus lähitulevikus, see on esile toodud vaid üldiselt lähimineviku sündmustele tuginedes 22.02.2016 iseloomustuses ja 08.03.2016 arstitõendis. Tegevusjuhendaja leidis, et puudutatud isik ei ole viimastel aastatel olnud agressiivne, saab eneseteenindusega hakkama, teeb pisitehinguid ja järgib raviplaani. Samuti ei toetanud avalduse rahuldamist puudutatud isikule määratud esindaja. Ainuüksi asjaolu, et isikul esineb psüühikahäire, ei ole aluseks tema paigutamiseks kinnisesse asutusse.

Määruskaebus

8.21.06.2016 määruskaebuses palus avaldaja puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendada. Isik vajab regulaarset ravi, tema seisund ei ole stabiilne, ta vajab ööpäevaringset juhendamist ja suunamist.
9.31.05.2016 ekspertiisiaktis leiab psühhiaater VS, et isiku vaimses seisundis ei esine olulisi muutusi võrreldes varasemaga. Ta kannatab jätkuvalt kroonilise vaimuhaiguse all paranoidse skisofreenia kujul süveneva defektiga. Isik võib olla jätkuvalt ohtlik hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral iseendale ja teistele (alkohol, ravimite mittevõtmine, arvamatu käitumine). Puudutatud isiku tervislikust seisundist tulenevalt vajab ta hoolduse jätkamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega kinnise hoolekandeasutuse tingimustes. Muud abinõud ei ole võimalikud. Tegevusjuhendaja selgitus, et isik võtab iseseisvalt rohtu, ei saa olla aluseks tõsikindlale faktile, et kui isik ei viibi kinnises asutuses, võtaks ta samuti iseseisvalt rohtu. Vastustaja seisukoht
10.Puudutatud isik (esindaja kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
11.Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Samuti jättis maakohus 30.06.2016 määrusega rahuldamata avaldaja taotluse paigutada puudutatud isik esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse lõpliku kohtulahendi tegemiseni.
12.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 11.07.2016 määrusega määruskaebuse ning tühistas maakohtu määruse ja pikendas puudutatud isiku ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega kuni 12.05.2017.
13.Riigikohus tühistas 13.02.2017 määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Ringkonnakohus andis 05.04.2017 määrusega avaldajale võimaluse täiendada määruskaebuse põhjendusi ja esitada vajadusel täiendavaid tõendeid, samuti andis kohus puudutatud isiku esindajale võimaluse vastata kaebuse täiendustele.
15.20.04.2017 täienduses märgib avaldaja, et tema seisukoht puudutatud isiku suhtes on praeguseks ajaks muutunud, kuna isiku tervislik seisund on oluliselt halvenenud. 26.01.2017 psühhiaatri KK arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik ööpäevaringset erihooldusteenust, sest iseseisva eluga ta toime ei tuleks, kuid ei vaja tugevdatud järelevalvet. Ka 20.04.2017 vestlusest puudutatud isiku tugiisiku Valkla Kodu tegevusjuhendaja SS-ga selgus, et isiku tervislik seisund on viimaste kuudega halvenenud. Vastavalt isikule koostatud sotsiaalse rehabilitatsiooni plaanile on talle sobilik ööpäevaringne erihooldusteenus, kuna psühhiaatriline järelevalve ja ravi on vajalik. Arvestades puudutatud isiku halvenenud tervist ja 12.05.2017 lõppevat kohtumäärust kinnisesse asutusse paigutamise kohta, leidis avaldaja, et praegusel ajal ei ole vaja pikendada kinnisesse asutusse paigutamist. Paigutades puudutatud isiku ööpäevaringsele erihooldusteenusele antakse talle võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud režiimi järgida ning olla endale ja teistele ohutu. Vastuseks kohtu päringule teatas avaldaja, et soovib siiski määruskaebuse sisulist lahendamist, kuid täiendavas seisukohas esiletoodud muutunud asjaolude alusel.
16.Puudutatud isiku esindaja täiendavat seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 20.06.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel käesolevas lahendis korrata.
18.Käesoleva asja saatis Riigikohus ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks põhjendusel, et asja eelmisel lahendamisel ei tuvastanud ringkonnakohus kõiki SHS § 105 kohaldamise eeldusi. Eelkõige tuli ringkonnakohtul uuel arutamisel välja selgitada, millistest konkreetsetest elulistest asjaoludest lähtuvalt saab öelda, et puudutatud isik on endale või teistele ohtlik, samuti kas tal on võimalik saada muid sotsiaalteenuseid, mis väldiksid tema erihooldekodus hoidmise tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse esitada täiendavad seisukohad ja vajadusel tõendid lähtuvalt Riigikohtu juhistest.
19.Maakohus jättis kaevatava määrusega avalduse rahuldamata eelkõige põhjusel, et ei ole tõendatud isiku ohtlikkus endale või teistele. 20.04.2017 täiendavas seisukohas ei toonud avaldaja esile täiendavaid elulisi asjaolusid, mis viitaksid isiku ohtlikkusele. Seega tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et vastav SHS § 105 lõike 1 punktis 2 sätestatud eeldus ei ole praegusel juhul täidetud. Maakohtu järeldust kinnitavad avaldaja 20.04.2017 täiendavad tõendid: Valkla Kodu vanemtegevusjuhendaja iseloomustus ja tegevusjuhendaja selgitus isiku tervisliku seisundi kohta ning psühhiaatri KK 26.01.2017 tõend.
20.Avaldaja täiendavast seisukohast nähtuvalt ei soovigi avaldaja praegusel hetkel enam puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamist, vaid vastavalt isikule koostatud sotsiaalse rehabilitatsiooni plaanile on talle sobilik ööpäevaringne erihooldus teenus, millega oleks tagatud psühhiaatriline järelevalve ja ravi (20.04.2017 seisukoht t lk 121-122). Ka psühhiaater KK arvamusest nähtub, et isik vajab ööpäevaringset erihooldusteenust, sest iseseisva eluga ta toime ei tuleks, kuid ta ei vaja tugevdatud järelevalvet. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja esile toonud, et langenud on ära ka SHS §-s 105 sätestatud teine eeldus, et muude abimeetmete kasutamine puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik (lõige 1 punkt 3). Kuna SHS § 105 lõikes 1 sätestatud eeldused peavad esinema kumulatiivselt, ning kaks neist ei ole praegusel juhul täidetud, puudub alus isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks. Eelneva tõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
21.Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras puudutatud isikule määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium