lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-10578/22

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-10578/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1324
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-10578

Kohtuasi

SS kaebus kohtutäitur Katrin Velleti (Vellet) 07.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 031/2014/54

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.01.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Krista Arraste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 17.01.2017 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta SS kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.SS (võlgnik) esitas 08.07.2016 kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti (kohtutäitur) 07.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 031/2014/54. Kohtutäitur arestis 20.06.2016 võlgniku nõude kohtutäituri vastu ja kohustas ennast mitte täitma Harju Maakohtu 31.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 2-15-19543 osas, milles kohtutäiturilt mõisteti võlgniku kasuks välja riigilõiv 15 eurot. Vaidlustatud otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse, milles viimane taotles jõustunud kohtumääruse täitmist, sh riigilõivu tasumist võlgnikule ja arestimisakti tühistamist, rahuldamata. Riigilõiv on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 1 kohaselt menetlustoimingu eest Eesti Vabariigile makstav rahasumma. Tegu ei ole võlanõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 mõistes, mida saaks arestida.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohtutäitur palus jätta kaebus läbivaatamata ja menetlus lõpetada. Kohtutäitur kinnitas, et 31.03.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-19543 mõisteti temalt võlgniku kasuks välja riigilõiv 15 eurot, mille kohtutäitur 20.06.2016 aktiga arestis ja kohustas ennast kandma võlgnetav summa kohtutäitur Katrin Velleti ametialasele arvelduskontole, sest nõue täiteasjas nr 031/2014/54 oli arestimisakti tegemise seisuga tasumata. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 111 arestib sissenõude pööramiseks nõudele kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 järgi on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Arestimisakt kehtib kuni nõue täidetakse. Kohtutäitur tegutses eelnevalt kirjeldatud normidele vastavalt. Nõuded, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud TMS §-s 112. Õigusaktides puuduvad piirangud sissenõude pööramiseks riigilõivu tasumise eest makstavale hüvitisele.
3.Osaühing Aktiva Finants (võlausaldaja) palus jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulude maksmise nõue on võlaõiguslik nõue, millele saab sissenõude pöörata. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohus oli seisukohal, et kohtutäitur saab sissenõude pöörata menetluskulude hüvitisele. Menetlusosalise nõue teise menetlusosalise vastu menetluskulude (sh riigilõivu) hüvitamiseks on kahju hüvitamise nõude eriliik. Eelnevat kinnitab ühtlasi TsMS § 174 lg 1, mis välistab nõude esitamise muul viisil kui TsMS-s sätestatu kohaselt. TMS § 112 lg 1 sätestab, et sissenõuet ei saa pöörata nõudele, mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 166 lg-le 1 ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Loetelus ei sisaldu keeld loovutada menetluskulude hüvitamise nõuet. Seega ei ole sissenõude pööramine menetluskulude hüvitamise nõudele piiratud. Nõude arestimise eesmärk on välistada võlgniku nõude rahuldamine võlgnikule endale, tagamaks tema nõude arvelt sundtäitmisel oleva võlausaldaja nõude rahuldamine. Seejuures ei oma tähtsust, kes on võlgniku suhtes kohustatud isikuks. Seepärast ei piira TMS § 111 kohtutäituri õigust arestida võlgniku nõuet kohtutäituri enda vastu. Selline piirang ei tulene ka TMS § 112 lg-st 1. Seega ei rikkunud kohtutäitur võlgniku nõude arestimisega seadust – nõude arstimisakt ei ole tühine. Määruskaebus
5.Võlgnik esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määrus tühistada. Ühtlasi palus võlgnik kohtutäituri 07.07.2016 otsus tühistada, kohustada kohtutäiturit tühistama 20.06.2016 nõude arestimise akt täiteasjas 031/2014/54 ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus ei arvestanud määruse tegemisel korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg 1 p-st 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Selline tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt tühine. Samuti ei lähtunud kohus lahendi tegemisel TMS § 114 lg-s 4 sätestatust, millest tulenevalt peab nõude arestimise puhul osalisi olema vähemalt kolm.

Kohtukulu (sh riigilõiv) on avalik-õiguslik koormis, mitte võlasuhtes tekkinud nõue VÕS § 3 tähenduses. Kuivõrd riigilõiv ei ole võlaõiguslik nõue VÕS § 3 tähenduses, ei ole TMS-s asuvad nõude arestimise kohta käivad sätted ega VÕS § 164 lg 1 riigilõivu osas kohaldatavad. Sama kehtib kohtulahendiga õigustatud isiku kasuks välja mõistetud ja tema poolt kantud riigilõivu hüvitise kohta. Tegu on sihtotstarbelise hüvitisega. Sissenõude pööramisel võlgniku nõudele, mis pärines jõustunud kohtumäärusest, läks kohtutäitur vastuollu formaliseerituse printsiibiga. Kohtutäituril ei olnud õigust muuta kohtuotsuse resolutsioonis märgitud õigustatud isikut ega välja mõistetud menetluskulusid üle kanda muu isiku kasuks, kui on kohtulahendi resolutsioonis märgitud. Vastused määruskaebusele

6.Võlausaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kuivõrd võlgnik esitas väite võimaliku KVS § 11 lg 1 p 1 rikkumise kohta esmakordselt alles määruskaebuses, s.t hilinenult, ei tohiks kohus sellega arvestada. Eelnevast sõltumata avaldas võlausaldaja, et kohtutäitur ei rikkunud KVS § 11 lg 1 p-i 1, sest ei arestinud nõude mitte enda kasuks, vaid sissenõudja kasuks. Võlgniku kasuks välja mõistetud menetluskulu 15 eurot oli loovutatav VÕS § 164 mõttes ja seepärast ka sissenõudmisele pööratav TMS § 111 mõttes.
7.Kohtutäitur palus jätta määruskaebus rahuldamata. Määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. KVS-i eesmärgiks on sätestada avaliku ülesande täitmisel korruptsiooni ennetamise õiguslikud alused ja vastutus kehtestatud kohustuste rikkumise eest ning selle ülesandeks on tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Eelnevast lähtuvalt tuleb sisustada ka seaduses kajastatud põhimõtteid, sh KVS § 11 lg 1 p-i 1, mis keelab ametiisikul toimingu tegemise, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Kuigi praegusel juhul vormiliselt keelas kohtutäitur iseendal kohtumääruses nimetatud nõude täitmise, siis reaalselt tehti toiming võlgniku ja võlausaldaja vahelises suhtes, s.t kohtutäitur pööras sissenõude võlgniku nõudele, tagamaks võlausaldaja nõude sundtäitmist. Tegu ei olnud korruptsiooniohtliku olukorraga, millele rakenduksid KVS-s sätestatud piirangud. Kuigi TMS § 114 lg 4 sätestab, et nõude arestimisakt tuleb kätte toimetada kolmandale isikule ja alates kättetoimetamise hetkest on nõue arestitud, ei sätesta viidatud paragrahv, et kolmas isik, kelle vastu on võlgnikul nõue, ei võiks kokku langeda kohtutäituriga. Kirjeldatud keeldu TMS-s ei esine. Fraasi „kolmas isik“ on viidatud sättes kasutatud tähistamaks isikut, kelle vastu on võlgnikul nõue. Selleks võib olla ka kohtutäitur. Ringkonnakohus selgitab seoses määruskaebuse väitega, et riigilõiv on avalik-õiguslik koormis, mistõttu ei ole tegu võlaõigusliku nõudega, järgmist. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et riigilõiv on koormis, mis tuleb tasuda menetlustoimingu eest Eesti Vabariigile. Samas tuleb olukorra hindamisel silmas pidada, et kohus, kohustades kohtutäiturit võlgnikule hüvitama 15 eurot riigilõivu, ei nõudnud mitte riigilõivu tasumist, vaid kantud menetluskulude eest hüvitise maksmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlusosalise nõue teise

menetlusosalise vastu menetluskulude (sh riigilõivu) hüvitamiseks on kahju hüvitamise nõude eriliik. Seadustes puuduvad piirangud menetluskulude hüvitamise nõude loovutamiseks ja sellele sissenõude pööramiseks, mistõttu oli kohtutäituril õigus seda ka arestida. Viimaks ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, nagu oleks kohtutäitur muutnud kohtuotsuse resolutsioonis märgitud õigustatud isikut ja selliselt astunud üle formaliseerituse printsiibist. Kohtutäitur ei muutnud kohtuotsuse resolutsioonis märgitud õigustatud isikut. Kohtuotsus kehtib täpselt sellisel kujul, nagu see on maakohtu 31.03.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-15-19543 kirjas ja õigustatud isikuks 15 euro suuruse hüvitise osas on jätkuvalt võlgnik. Just eelneva tõttu oli kohtutäituril võimalik võlgniku nõue TMS § 111 alusel arestida.

9.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebusmenetluse kulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd maakohus ei määranud menetluskulusid kindlaks, ei määra vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kulusid kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium