lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-10578/12

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-10578/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1046
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Allar Kirikmäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-10578

Tsiviilasi

XXXX kaebus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet) XX.XX.XXXX otsuse peale täiteasjas nr XXXX

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)

XXXX (isikukood XXXX , aadress XXXX , elektronpost

XXXX)

Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)

Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood XXXX , aadress Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, elektronpost [email protected])

Puudutatud isik 2 (sissenõudja)

Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress Weizenbergi 20, 10151 Tallinn) Lepinguline esindaja Krista Arraste (elektronpost [email protected])

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Jätta rahuldamata XXXX (isikukood XXXX ) kaebus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet, isikukood XXXX ) XX.XX.XXXX otsuse peale täiteasjas nr XXXX . Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
2.Jätta menetluskulud XXXX (isikukood XXXX ) kanda.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

1 (4)

I.

Asjaolud

1.XXXX (võlgnik) esitas 08.07.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti (kohtutäitur) XX.XX.XXXX otsuse peale täiteasjas nr XXXX (I kd, tl-d 1-7). Kohus jättis kaebuse käiguta (I kd, tl 18). Võlgnik esitas kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 29.07.2016 menetlusdokumendi (I kd, tl 21-27). Kohus algatas 02.09.2016 määrusega kaebuse alusel hagita menetluse (I kd, tl 30). Kohtutäitur vastas kaebusele 06.09.2016 (I kd, tl-d 35-41). Ühtlasi esitas kohtutäitur täitetoimiku ärakirja (I kd, tl-d 42-200; II kd, tl-d 1-200; III kd, tl-d 1-106). Sissenõudja vastas kaebusele 26.09.2016 (III kd, tl-d 109-113).
2.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kaebuse aluseks ja kohtutäituri ning sissenõudja vastuste aluseks olevad põhilised asjaolud.
3.Võlgnik palub, et kohus tühistaks kohtutäituri XX.XX.XXXX otsuse ja kohustaks kohtutäiturit tühistama XX.XX.XXXX nõude arestimise akti. Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-19543 mõisteti kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja menetluskulud 15 eurot. Kohtutäitur koostas XX.XX.XXXX nõude arestimise akti, millega arestiti võlgniku nõue kohtutäituri vastu. Kohtutäitur kohustas ennast mitte täitma jõustunud kohtumäärust võlgniku kasuks välja mõistetud riigilõivu ja arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagastamiseks (I kd, tl-d 3-4).
4.Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Seadus ei keela pöörata sissenõuet riigilõivu hüvitisele. Seadus ei välista, et kohtutäitur võib arestida võlgniku nõude kohtutäituri vastu ja esitada iseendale arestimise akt (I kd, tl-d 36-37).
5.Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata. Võlgniku nõue on menetluskulu, mis on sissenõutav ja loovutatav ning millele saab pöörata sissenõude (III kd, tl-d 110-111). II.

Põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetluskulu. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 146 lg 1 p 3 ja § 172 lg 10 kohaselt on kohtutäitur võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-19543 tasutud riigilõivu kandmiseks kohustatud isik. See tähendab, et võlgniku tasutud riigilõivu on kohustatud hüvitama kohtutäitur. Menetlusosalise nõue teise menetlusosalise vastu menetluskulude hüvitamiseks on kahju hüvitamise nõude eriliik. Kahju suuruse väljaselgitamine, kindlaksmääramine ja kohustatud isikult väljamõistmine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu alusel. Seda, et menetluskulude hüvitamise nõue on kahju hüvitamise nõude alaliik, kinnitab ka TsMS § 174 lg 1, mis välistab nõude esitamise muul viisil kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude hüvitamise nõue (s.h kantud riigilõivu hüvitamise nõue) tsiviilõiguslik raha tasumise nõue. Menetluskulude hüvitamise nõue ei ole avalik-õigusliku iseloomuga nõue.

2 (4)

7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 112 lg 1 sätestab, et sissenõuet ei saa pöörata nõudele, mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 166 lg 1 sätestab, et loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. VÕS § 166 lg 1 ei sätesta mitteloovutatava nõudena menetluskulude hüvitamise nõuet. Eeltoodust tulenevalt ei ole piiratud sissenõude pööramine menetluskulude hüvitamise nõudele.
8.Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-19543 mõisteti kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) 15 eurot (III kd, tl 1). Kohtutäitur arestis nõude XX.XX.XXXX arestimisaktiga (I kd, tl-d 11-12). TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kohus on seisukohal, et nõude arestimise eesmärk on välistada võlgniku nõude rahuldamine võlgnikule, et tagada võlgniku raha tasumise nõude arvel sundtäitmisel oleva nõude rahuldamine. Seejuures ei oma tähtsust, kes on võlgniku suhtes kohustatud isikuks. Seetõttu leiab kohus, et TMS § 111 ei piira kohtutäituri õigust arestida võlgniku nõuet kohtutäituri enda vastu. Sellist piirangut ei tulene ka TMS § 112 lõikest 1. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud kohtutäitur võlgniku nõude arestimisega seadust. Kohus on seisukohal, et nõude arestimisakt ei ole tühine. Kohus jätab võlgniku kaebuse rahuldamata.
9.TsMS § 172 lg 7 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus algatab hagita menetluse kohtutäituri otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks üksnes täitemenetluse osalise kaebuse alusel. Võlgniku kaebus jäi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
10.Kohus on andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohtu määratud tähtaeg ei ole möödunud, mistõttu ei saa kohus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

Kohtuistungi sekretär Anne Käärid (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei

3 (4)

(Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium