KJ kaebus kohtutäitur Hille Kudu 07.07.2016 otsusele täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna kohtutäitur Hille Kudu määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: KJ (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Puudutatud isik I (sissenõudja täiteasjas nr 035/2016/1391): MM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik II (sissenõudja täiteasjas nr 035/2016/1392): A-MM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik III (sissenõudja täiteasjas nr 035/2016/1395): SR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik IV: Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (isikukood XXXXXXXXXXX, büroo asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.10.2016 määrus tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni p-de 5-7 osas, millega maakohus rahuldas KJ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses (s.o 1397,40 eurot) ning määras, et väljamõistetud menetluskuludelt (1397,40 eurot) kuulub tasumisele viivis.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada KJ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o 1203 euro (sh riigilõiv 15 eurot, õigusabikulud
1188 eurot) ulatuses ja määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt (1203 eurot) kuulub tasumisele viivis. Harju Maakohtu 03.10.2016 määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1.Rahuldada KJ kaebus kohtutäitur Hille Kudu 07.07.2016.a otsusele täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. 3.2.Tühistada kohtutäitur Hille Kudu 07.07.2016.a otsus täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. 3.3.Jätta läbi vaatamata KJ taotlus täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. 3.4.Jätta menetluskulud kohtutäitur Hille Kudu kanda. 3.5.Rahuldada KJ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.6.Välja mõista kohtutäitur Hille Kudult KJ kasuks menetluskuluna kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot ja õigusabikulud summas 1188 eurot. 3.7.Välja mõista kohtutäitur Hille Kudult KJ kasuks viivis menetluskulude 1203 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta kohtutäitur Hille Kudu kanda. Rahuldada KJ avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kohtutäitur Hille Kudult KJ kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu õigusabikulu näol 489,60 eurot (käibemaksuga). Jätta rahuldamata KJ avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 316,80 euro ulatuses. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (489,60 eurot) tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.KJ (avaldaja, võlgnik) esitas 15.07.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (puudutatud isik IV, kohtutäitur) 07.07.2016 otsusele täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392 (täitemenetluse
seadustik (TMS) § 218 lg 1). Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 07.07.2016 otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldaja 20.06.2016 ja 27.06.2016 (28.06.2016) kaebused kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale, lõpetada täitemenetlus täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392 täitemenetluse eelduste täitmata jätmise tõttu ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes 16.06.2016 täitemenetlused täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. Täitedokumendiks oli kõikides täiteasjades 27.07.2011 notariaalne kinnistu jagamise kokkulepe, kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. 20.06.2016 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse ja otsustuste peale ning 28.06.2016 kaebuse täienduse. Võlgniku ja surnud PM vahel oli sõlmitud 27.07.2011 notariaalne kinnistu müügileping. PM elu ajal jõudis võlgnik tasuda müügisumma esimese osamakse. Pärast PM surma jäi võlgnik ootama pärandvara jagamist, et oleks teada, millises proportsioonis ja summas tuleb tasuda võlg PM pärijatele. Võlgnik jäi ootama pärijate ringi kindlaksmääramist ning pärijate teadet võlgnetava summa ja ülekande rekvisiitide kohta. Enne täitmisavalduse esitamist pidid pärijad teavitama võlgnikku täitedokumendist, millest tuleneb nõude suurus ning andma võlgnikule võimaluse see täitemenetluse väliselt tasuda. Võlgnik palub teatada, kust võttis kohtutäitur sissenõudjate nõuete konkreetsed suurused, kuna täitedokumendist need ei tulene. Võlgnikule on ebaselge, kuidas arvutas kohtutäitur põhivõlgnevuse summa ja viivise. Samuti palub võlgnik teatada, mis alusel kandis kohtutäitur võlgniku kinnistule võõrandamise keelumärke enne täitmisteate edastamist. 07.07.2016 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et võlgniku suhtes on alustatud kolm täitemenetlust: 1) täitemenetlus nr 035/2016/1391, sissenõudja MM; 2) täitemenetlus nr 035/2016/1392, sissenõudja AMM; 3) täitemenetlus nr 035/2016/1395, sissenõudja SR. Täitemenetluse alustamisel kontrollis kohtutäitur täitedokumenti (27.07.2011 notariaalne kinnistu müügileping) ja nõude olemasolu. Sissenõudjate õigusjärglus ning nõuete suurus tuleneb Harju Maakohtu 04.04.2016 otsusest nr 2-13-15524. Kohtuotsuse p-s 23 on kohus selgitanud, et kõigil kaaspärijatel on õigus nõuda võlgnikult 29 138,01 euro tasumist, millest põhivõlg on 25 555 eurot ja viivis 3582,01 eurot, sest võlgnik on viivitanud oma lepingust tuleneva kohustuse täitmisega. Kohustus tuleb täita senisele võlausaldajale senikaua kuni võlgnikku on teavitatud uuest võlausaldajast. Kuna hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks on ainus võimalus sissenõude pööramine kinnisvarale, siis on võlgniku kinnisasjale seatud ka koheselt kinnisasja käsutamise keelumärge, et vältida täitemenetluse viibimist (TMS § 145 lg 4). Avaldaja leiab, et kohtutäituri 07.07.2016 otsus ei ole põhjendatud, kuna kohtutäitur on jätnud käsitlemata avaldaja poolt kaebustes tõstatatud küsimused. Ühestki täitmisteatest ei selgu sissenõudjate nõude tegelik suurus. 04.04.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1315524 ei olnud täitedokumendiks avaldaja suhtes. Kui kohtuotsuses sedastatud nõudeõigus sisaldab endas ka viivist, siis vaidleb avaldaja sellele vastu. Täitmisteadetest ei selgu samuti, kas kohtutäitur arvestab viivist või mitte. Avaldaja palub kohtul kontrollida vaidlustatud otsuses esitatud seisukoha, et võlausaldaja surma korral peab võlgnik tasuma võlgnetavad osamakseid surnud võlausaldaja arveldusarvele. Käesoleval juhul ei esinenud õiguslikku alust ning kohtutäitur ei põhjendanud, miks seadis ta kinnisasja käsutamise keelumärke enne kinnisasja arestimisakti koostamist. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. Täitmisavalduse lisana on kohtutäiturile esitatud sissenõudjate poolt ka nõude detailne arvestus, täitedokument ning sissenõudjate õigusjärglust tõendav Harju Maakohtu 04.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-13-15524. Nimetatud otsus ei ole täitedokumendiks võlgniku suhtes, vaid
nimetatud otsusest tulenevad sissenõudjate nõudeõigused ja õiguste suurused. Kohtutäitur möönab, et täitemenetlused olid algatatud sissenõudjate avalduste alusel ning avaldustes märgitud nõuete ulatuses, mis omakorda tulenesid õigusjärglust tõendavast kohtuotsusest, milles olid märgitud sissenõudjate nõuded koos viivistega. Käesoleva vastuse koostamise ajaks on nõuded vastavalt korrigeeritud. Kuigi täitemenetlused olid algatatud ekslikult suuremas summas (viiviste osas), ei anna see alust täitemenetluse lõpetamiseks osas, mis tuleneb otseselt täitedokumendist. Kõik täitemenetluse eeldused on selles osas täidetud. Täitemenetluse formaliseerituse nõudest tulenevalt ei pea kohtutäitur andma õiguslikku hinnangut võlgniku ja sissenõudja vaidlusele nõude sissenõutavaks muutumise üle, kuna tegemist on materiaalõiguse kohaldamise vaidlusega. TMS § 145 lg 4 rakendamisel on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega. Keelumärke seadmine oli vajalik, et vältida täitemenetluse viibimist, kuivõrd muul viisil kui sissenõude pööramisel kinnisvarale ei ole võimalik täitedokumenti täita. Kui täitemenetluse alustamise eeldused on jätkuvalt täidetud, ei ole alust kustutada TMS § 145 lg 4 alusel seatud keelumärget, kuivõrd kinnisasi on arestitud 28.07.2016.
7.17.08.2016 on kohtutäitur omaalgatuslikult korrigeerinud vaidlustatud täiteasjades sissenõutavate summade suurust (tl 75). Kohtutäitur leidis, et ekslikult on vaidlustatud täiteasjades algatatud menetlus ka viiviste osas. Sissenõudja on esitanud täitmisavalduse koos lisadega (detailne viiviste arvestus ning kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-15524, millest tuleneb sissenõudjate õigusjärglus) ning kohtutäitur on algatanud täitemenetluse vastavalt täitmisavalduses märgitud summadele. Täitedokumendist ei tulene viivise tasumise kohustust. Seega ei saa sissenõudjad oma õigust viiviste nõude osas maksma panna antud täitemenetlustes.
8.26.08.2016 teavitas kohtutäitur (tl 78), et täitemenetlused avaldaja suhtes on 26.08.2016 lõpetatud TMS § 48 lg 1 p 3 alusel (võlgnik tasus nõude vabatahtlikult).
9.15.08.2016 on avaldaja esitanud menetluskulude nimekirja, milles on palunud kohtutäiturilt välja mõista menetluskuluna avalduselt tasutud riigilõivu 15 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1382,40 eurot. Avaldaja esindaja poolt teostatud õigusabitoiminguteks on: 1) 08.07.2016 kohtutäituri otsusega tutvumine, analüüs ja kliendiga arutamine – 0,8 h; 2) 11.07.2016 täiteasja materjalidega tutvumine, analüüs – 2,6 h; 3) 12.07.2016-15.07.2016 kaebuse koostamine ja kliendiga jooksev kooskõlastamine – 4,8 h; 4) 15.07.2016 kohtutäituri isikukoodi otsimine ja kaebuse etoimiku kaudu esitamine – 0,8 h; 5) 05.08.2016 ja 15.08.2016 jooksev asjaajamine – 0,6 h. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Esimese astme kohtu määrus
10.Harju Maakohtu 03.10.2016 määrusega rahuldati avaldaja kaebus kohtutäituri 07.07.2016 otsusele täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392 ning tühistati kohtutäituri 07.07.2016 otsus täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ja rahuldas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskuluna välja kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot, õigusabikulud 1382,40 eurot ning viivise menetluskulude 1397,40 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
11.16.06.2016 esitasid sissenõudjad kohtutäiturile täitmisavaldused (tl 66-74), mille kohaselt on palutud pöörata täitmisele hüpoteegiga tagatud nõue (27.07.2011
notariaalne leping). Täitmisteadetest (tl 63-65) tuleneb üheselt, et täitedokumendiks on 27.07.2011 notariaalne leping. Sissenõudjate õigusjärglus on tõendatud Harju Maakohtu 04.04.2016 otsuse nr 2-13-15524 alusel. Seega ei ole kohtuotsus täitedokumendiks täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392.
12.Kuigi notariaalselt tõestatud kokkulepe on täitedokumentideks TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes, on kohtutäitur jätnud hinnangu andmata sissenõudjate avaldustele ja täitedokumentidele TMS § 23 lg 1 alusel. 17.08.2016 teates (tl 75) on kohtutäitur asunud seisukohale, et ekslikult on täiteasjades algatatud menetlus ka viiviste osas. Sissenõudja on esitanud täitmisavalduse koos lisadega (detailne viiviste arvestus ning kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-15524, millest tuleneb sissenõudjate õigusjärglus) ning kohtutäitur on algatanud täitemenetluse vastavalt täitmisavalduses märgitud summadele. Sissenõudja oli arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, kuid täitedokumendist ei tulene viivise tasumise kohustust. Seega ei saa sissenõudjad oma õigust viivise osas maksma panna antud täitemenetlustes. Kohtutäituri hinnangul on viiviste nõue õigustatud, kuid selle täitemenetluses sissenõudmiseks on esmalt vaja hankida täitedokument ehk pöörduda hagiga kohtusse.
13.Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlused avaldustes esitatud nõuete suuruse alusel, jättes täielikult tähelepanuta, et täitedokumendi alusel ei ole viivisenõuete esitamine võimalik. Kohtutäitur ei ole enne täitemenetluste alustamist palunud sissenõudjatel täpsustada esitatud avaldusi ega keeldunud osaliselt täitemenetluste alustamisest. Kohtutäitur ei ole toiminud õiguspäraselt, kui alustas avalduste alusel täitemenetlusi. Täitemenetluse peamine eesmärk on kindlaksmääratud nõude ja kohustuse täitmine, mistõttu ei olnud alust täitemenetluste alustamiseks viivisenõuete osas. Kuivõrd täiteasjades oli täitedokumendiks 27.07.2011 notariaalne leping, on kohtutäitur ületanud formaliseerituse põhimõtet ja asunud nõude suurust kindlaks määrama kohtuotsuse alusel, mis täiteasjades tõendas üksnes õigusjärgluse fakti. Algset rikkumist ei kõrvalda ka 17.08.2016 sissenõutavate summade korrigeerimine. Kohtutäitur ei ole järginud TMS-s ettenähtud regulatsiooni täitemenetluse alustamisel, tegemist on formaalse rikkumisega, mis on toonud kaasa võlgniku õiguste rikkumise täitemenetluses. Korrektsete täitmisavalduste esitamisel oleks olnud võimalik alustada täitemenetlusi ning nõuded põhinõuete osas siiski täita. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus rahuldada ning kohtutäituri 07.07.2016 otsus tühistada.
14.Täitmisteate vormist ega TMS-st ei tulene kohustust märkida täitmisteates nõude suuruse kujunemise arvutuskäik. TMS §-s 8 sätestatust tulenevalt on aga kohtutäitur kohustatud selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi, sh ka esitatud nõude suuruse kujunemist. Kohus möönab, et 07.07.2016 kohtutäituri otsusest nähtub, et kohtutäitur on selgitanud nõuete olemasolu ja suurust, kuid mitte detailselt põhi- ja kõrvalnõuete kujunemise arvutuskäiku.
15.Avaldaja on palunud kohtul kontrollida vaidlustatud otsuses esitatud väidet, et võlausaldaja surma korral peab võlgnik tasuma võlgnetavaid osamakseid surnud võlausaldaja arveldusarvele. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur asuda hindama, kas ja kuidas oleks avaldaja pidanud lepingulist kohustust täitma. Tegemist materiaalõigusliku vaidlusega, millele ei saa õiguslikku hinnangut anda käesoleva tsiviilasja raames.
16.Kohtutäitur ei ole esitanud ühtki mõistlikku põhjendust, mis oleks õigustanud TsMS § 145 lg 4 kohaldamist. Kohus möönab, et ilmselt oli kinnisasja arestimine ja keelumärke kinnistusraamatusse kandmine iseenesest põhjendatud, kuid keelumärke sissekandmine enne arestimisakti koostamist riivas avaldaja õigusi.
17.Maakohus jättis avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392 läbi vaatamata, kuna kaebaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kohtutäitur on 26.08.2016 TMS § 48 lg 1 p 3 alusel täitemenetlused täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392 lõpetatud.
18.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1, 7 ning 10 kohtutäituri kanda. Võttes arvesse, et kohus tühistas kohtutäituri otsuse, sest kohtutäitur ei ole toiminud õiguspäraselt täitemenetluse alustamisel, on põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebuselt tasutud riigilõivu 15 euro väljamõistmine kohtutäiturilt on põhjendatud (TsMS § 172 lg 10). Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu materjalide analüüsimiseks, vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks kokku 9,6 h ulatuses on põhjendatud. Kohtutäiturilt tuleb välja mõista avaldaja kasuks lepingulise esindaja kulud 1382,40 eurot ning viivis menetluskulude 1397,40 euro tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Määruskaebus
19.Kohtutäitur palub 19.10.2016 määruskaebuses ja 28.11.2016 määruskaebuse täienduses tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4-7) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud 50% osas avaldaja kanda ja 50% osas võrdsetes osades kohtutäituri ja sissenõudjate kanda. Samuti palub kohtutäitur rahuldada avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o 706,20 euro (s.o õigusabikulu 691,20 eurot ja riigilõiv 50 eurot) ulatuses.
20.Maakohus on jätnud menetluskulude jaotamisel arvestamata asjaoluga, et võlgniku kaebus rahuldati vaid osaliselt ning seega tuleks jätta 50 % menetluskuludest avaldaja kanda. Avaldus jäeti rahuldamata osas, milles avaldaja palus lõpetada täitemenetluse täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. Täitemenetluse lõpetamist ei tinginud mitte täitemenetluse eelduste täitmata jätmine, vaid nõude rahuldamine. Võlgnik tasus 18.08.2016 nõude ja võttis seega omaks, et enamus täitemenetluses esitatud nõudest oli õiguspärane. Kui täitemenetluse lõpetamise nõue oleks sisuliselt läbi vaadatud, oleks selline nõue jäänud rahuldamata.
21.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 p-s 17 avaldanud: „Hagita menetlused on oma olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega sarnaselt kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, st n-ö kaotajat, kes peaks kandma menetluskulud. Seetõttu annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause järgi siiski avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti“.
22.Kohus on menetluskulude jaotamisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohtutäitur algatas ekslikult suuremas summas täitemenetluse sissenõudjate avalduse alusel. Lisaks on sissenõudjad vaielnud vastu võlgniku kaebusele ja jäänud oma nõudele kindlaks. Nimetatud väidet tõendavad menetlustoimikus olemasolevad täitmisavaldus, viiviste arvestus ning sissenõudjate vastus kaebusele. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kannab menetluskulud täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu
taotluse, väite või tõendi. Seega tuleks jätta ülejäänud 50 % menetluskuludest võrdses ulatuses sissenõudjate ja kohtutäituri kanda (igaühe kanda jääb 1/8 menetluskuludest).
23.Kaebaja hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu materjalide analüüsimiseks, vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks põhjendatud kokku ainult 4,8 h ulatuses (so. summas 691,20 eurot).
24.Maakohus on avaldaja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire ning ei ole oma järeldusi põhjendanud. Avaldaja menetluskulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured arvestades menetlusdokumentide sisu ja lakoonilisust. Menetluse lihtsust arvesse võttes on ilmne, et võlgniku esindaja ei ole teinud võlgniku huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd, nagu on menetluskulude avalduses välja toodud. Võlgnik esitas ühe sisulist vaidlust puudutava menetlusdokumendi, so. kaebuse kohtutäituri otsusele. Tsiviilasjas ei toimunud ühtegi kohtuistungit, võlgnik ei ole esitanud seisukohta kohtutäituri vastusele kaebusele ning kaebus ise ei ole mahukas.
25.Põhjendatud ja vajaliku kuluna tuleks jätta arvestamata võlgniku lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumisele ning nende analüüsile, infovahetusele kliendiga ja temaga nõupidamisele ning kliendiga seisukohtade koostamisele, kuna nimetatud toimingutele kuluv aeg peab olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.
26.Kohtutäituri isikukoodi otsimine ja e-toimikusse sisestamine ei vaja õigusalaseid teadmisi. Menetlusosaline saaks nende toimingutega ka ise hakkama ning tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Lisaks ei ole kohtutäiturile teadaolevalt võlgniku esindaja pöördunud kohtutäituri isikukoodi teada saamiseks kohtutäituri ega kohtutäituri büroo töötajate poole.
27.15.08.2016 „jooksev asjaajamine“ ei ole samuti põhjendatud ega vajalik kulu. 15.08.2016 on kohtule esitatud avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14 p 12). Menetluse edasine käik
28.Sissenõudjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
29.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
30.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (resolutsiooni p-d 5-7) ning teha selles osas uus määrus. Ülejäänud osas (sh menetluskulud jaotus) tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigustatult avaldaja ja sissenõudjate menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotusel arvestanud, et avaldaja kaebus rahuldati osaliselt. Kaebaja toob välja, et maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. Kolleegiumi hinnangul on sellise taotluse läbi vaatamata jätmine põhjuslikus seoses kaebaja esimese nõudega (s.o tühistada kohtutäituri 07.07.2016 otsus täiteasjades nr 035/2016/1395,
035/2016/1391, 035/2016/1392) ja täituri tegevusega. Avaldaja taotles täitemenetluste lõpetamist, kuna täitmisteadetes nõutud summa ei olnud õiged (sissenõudjad ei saanud nõuda viivist). 17.08.2016 on kohtutäitur omaalgatuslikult korrigeerinud vaidlustatud täiteasjades sissenõutavate summade suurust (tl 75) ning leidnud, et vaidlustatud täiteasjades on ekslikult algatatud menetlus ka viiviste osas. Pärast seda lõpetati kõik täitemenetlused võlgniku suhtes 26.08.2016, kuna võlgnik tasus võla vabatahtlikult (TMS § 48 lg 1 p 3). Seega kuna kohtutäitur rahuldas sisuliselt ise võlgniku esimese nõude ja korrigeeris täitmisel olevat nõuet, langes ära ka avaldaja teine nõue. Avaldaja nõude läbivaatamata jätmine oli otseses seoses täituri tegevusega.
33.Põhjendatud ei ole jätta menetluskulusid osaliselt ka sissenõudjate kanda. TMS § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Seejuures peab kohtutäitur täitemenetluse alustamisel kontrollima, kas täitedokument ja sissenõudja avaldus vastavad nõuetele. Kohtutäituril on kohustus veenduda esitatud nõude korrektsuses. Käesoleval juhul sisaldus sissenõudja avalduses viivisenõue, mida täitedokumendist tulenevalt ei olnud võimalik nõuda. Kohtutäitur jättis sellise asjaolu kontrollimata ning kannab vastutust ebaõige täitemenetluse alustamise eest. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus menetluskulud põhjendatult kohtutäituri kanda.
34.Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus avaldaja menetluskulude suuruse vähendamiseks osaliselt põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10, p 19).
35.Kolleegium peab põhjendatuks vähendada ajakulu kahe toimingu eest ning leiab, et nende toimingute osas on maakohus diskretsioonipiire ületanud: 1) 15.07.2016 kohtutäituri isikukoodi otsimine ja kaebuse e-toimiku kaudu edastamine – 0,8 h; 2) 05.08.2016 ja 15.08.2016 jooksev asjaajamine – 0,6 h. Kolleegium nõustub, et kohtutäituri isikukoodi otsimine ei ole õigusabitoiming, mille eest on põhjendatud kaebajalt menetluskulu välja mõista, eriti veel nii suures ulatuses. Tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud toiminguks aga kaebuse kohtule edastamine, kuna seda peab õigusteenuse osutaja tegema isiklikult etoimiku kaudu. Kolleegiumi hinnangul on selle toimingu põhjendatud ajakuluks 5 min. Seega on 15.07.2016 menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks 0,8 h asemel 0,05 h.
36.Toimiku materjalidest nähtub, et 05.08.2016 tehtud menetlustoiminguks on avaldaja poolt kohtutäituri 07.07.2016 otsuse kohtule edastamine. Maakohus on 01.08.2016 kirjaga nõudnud nimetatud dokumendi kohtule edastamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist põhjendatud menetlustoiminguga, kuna avaldaja esindaja oli kohustatud nimetatud dokumendi lisama juba esialgsele kaebusele kohtutäituri tegevuse peale. Asjaolu, et avaldaja esindaja unustas seda teha, ei anna hiljem alust kaebajalt selle menetluskulu väljamõistmist.
37.Toimiku materjalidest nähtub, et 15.08.2016 tehtud menetlustoiminguks on menetluskulude nimekirja esitamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-77-14 p-s 12 avaldanud, et „kolleegium leiab, et kohtud on põhjendamatult pannud hagejale kohustuse hüvitada kostja II poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud. Õige on kostja II väide vastuses määruskaebusele, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist
põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.“ Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja esindaja 15.08.2016 menetlustoiming põhjendatud. Seega ei ole avaldaja esindaja 05.08.2016 ja 15.08.2016 menetlustoimingud 0,6 h ulatuses põhjendatud.
38.Ülejäänud menetlustoimingute osas (s.o 08.07.2016 kohtutäituri otsusega tutvumine, analüüs ja kliendiga arutamine – 0,8 h; 11.07.2016 täiteasja materjalidega tutvumine, analüüs – 2,6 h; 12.07.2016-15.07.2016 kaebuse koostamine ja kliendiga jooksev kooskõlastamine – 4,8 h) ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul diskretsioonipiire ületanud ning seega ei ole alust nende toimingute suhtes kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja menetlusdokumendi sisu, leiab kolleegium, et eeltoodud kulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks vähendada käesolevas punktis välja toodud toimingute ajakulu.
39.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et põhjendatud ajakuluks on 8,25 h (0,8 + 2,6 + 4,8 + 0,05 h). Avaldaja esindaja tunnitasu suuruseks on 144 eurot koos käibemaksuga (avaldaja esindaja tunnitasu suurusele, et ole kaebaja vastuväiteid esitanud). Seega on põhjendatud õigusabiteenuse kulu suuruseks 1188 eurot, mis teeb koos riigilõivuga (15 eurot) 1203 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb kaebajal välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määratakse menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude jaotus. Kaebaja on esitanud määruskaebuse nii menetluskulude jaotuse kui ka kindlaksmääramise peale. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega määrab kolleegium menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks vaid osas, mis tekkis määruskaebuse läbivaatamisel menetluskulude jaotuse peale. Kuna määruskaebus menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas jäi rahuldamata, jäävad menetluskulud selles osas kaebaja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 172 lg 10 kohaselt jääb ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv kaebaja kanda.
41.TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
42.03.04.2017 on avaldaja esitanud määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Avaldaja esindaja teostatud menetlustoiminguteks on: 1) 06.10.2016 maakohtu määrusega tutvumine ja kliendi teavitamine – 0,8 h; 2) 26.10.2016 suhtlemine kliendiga ja e-kiri kohtutäiturile (menetluskulude vabatahtlik hüvitamine) – 0,4 h; 3) 01.11.2016 suhtlus kohtuga, taotlus jõustumismärke saamiseks – 0,2 h; 4) 12.12.2016 määruskaebusega tutvumine ja kliendi teavitamine – 0,8 h; 5) 16.12.2016 seisukoht määruskaebusele – 3,4 h. Kokku on avaldajale osutatud õigusabi 5,6 h ulatuses, tunnihinnaga 144 (sh käibemaks), kokku 806,40 eurot. Avaldaja palub määrata, et kaebajal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
43.19.04.2017 seisukohas vaidleb kohtutäitur vastu avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuna avaldaja menetluskulud ei kuulu hüvitamisele vastavalt TsMS § 178 lg-le 4.
44.Ringkonnakohus, tutvunud võlgniku avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt, s.o 489,60 euro osas ning jätta rahuldamata 316,80 euro ulatuses.
45.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud menetlustoiminguteks need toimingud, mida avaldaja esindaja pidi tegema tulenevalt määruskaebuse esitamisest, s.o määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine. Põhjendatud toiminguteks ei ole seega 06.10.2016 maakohtu määrusega tutvumine ja kliendi teavitamine, 26.10.2016 suhtlemine kliendiga ja e-kiri kohtutäiturile (menetluskulude vabatahtlik hüvitamine) ja 01.11.2016 suhtlus kohtuga, taotlus jõustumismärke saamiseks, kokku 1,4 h ulatuses.
46.Ka määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud vaid osaliselt, kuna TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kaebaja on 19.10.2016 esitanud kohtule määruskaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotust ja 28.11.2016 määruskaebuse täienduse, milles vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramist. Avaldaja esindaja toob välja, et tal on määruskaebusega tutvumise peale kulunud 0,8 h. Kuna 19.10.2016 ja 28.11.2016 menetlusdokumendid on sisult umbes sama mahuga, siis peab kolleegium põhjendatuks 19.10.2016 määruskaebusega tutvumise ajakuluks 0,4 h ning vähendab 12.12.2016 toimingu ajakulu 0,4 h võrra.
47.16.12.2016 vastuses määruskaebusele on avaldaja esitanud vastuväiteid nii kaebaja 19.10.2016 määruskaebusele kui ka 28.11.2016 määruskaebuse täiendusele. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et vastuväited on suuremas ulatuses esitatud 19.10.2016 määruskaebusele, peab kolleegium põhjendatud ajakuluks määruskaebusele vastuse esitamisel 3 h ning vähendab seega 16.12.2016 toimingu ajakulu 0,4 h võrra.
48.Avaldaja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) võib arvestades avaldaja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada põhjendatud tasuks. Ka Riigikohus on nimetatud tasu põhjendatuks pidanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-13).
49.Kogumis peab ringkonnakohus põhjendatuks avaldaja õigusabikulu määruskaebusmenetluses 3,4 h (5,6 – 1,4 – 0,4 – 0,4) ulatuses. Arvestades avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 120 eurot (ilma käibemaksuta) ja asjaolu, et avaldaja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on avaldaja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 489,60 eurot (3,4 h x 120 + käibemaks 81,60 eurot). Vastavalt avaldaja poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kaebajalt avaldaja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kolleegium jätab avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata 316,80 euro (806,40 - 489,60) ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.