Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Ajutine pankrotihaldur saatis teabepäringu võlgniku juhatuse liikmele, nõudmaks raamatupidamisja muid dokumente, millised on vajalikud võlgniku maksevõime hindamiseks ja varade ning võlgade väljaselgitamiseks. Võlgnik teabepäringus märgitud tähtajaks 03.04.2016 kõiki dokumente ei esitanud, vaid esitas need hilinenult ja mittetäielikult (puuduvad vara võõrandamise lepingud ja kassa dokumendid). Kassa dokumente ei ole0 esitatud, kuna võlgniku 04.04.2017 saadetud e-kirjas väidab võlgnik, et sularaha kassa puudub. Ajutine pankrotihaldur viibis võlgniku tegutsemiskohas Läänemaal 23.03.17 ja 07.04.17 ning kirjutas üles võlgnikule kuuluva vara. Vara on antud vastutavale hoiule juhatuse liikmele Xxxx. Võlgnik OÜ Xxxxon asutatud 10.01.2006 ja registreeritud Äriregistris registreerimis-numbri 1209111 all. Võlgniku põhitegevusalaks on erinevate kaupade vahendamine (EMTAK kood 46191)ja kaubavedu maanteel ( EMTAK kood 49411). OÜ Xxxxpoolt on esitatud viimane majandusaasta aruanne Äriregistrile 2014 aasta majandustegevuse kohta. Hilisemal perioodil majandusaasta aruannet esitatud ei ole. Alates äriühingu asutamisest kuni tänaseni on äriühingu juhatuse liikmeteks Xxxxja Xxxx. Äriühingu osakapitali suuruseks on 2556 eurot mis jaguneb kaheks osaks nimiväärtusega 1278 eurot. Osanikeks on Xxxxja Xxxx, kummagile kuulub 50 % osakapitalist. Võlgniku juhatuse liikmed on veel XxxxOÜ (registrikood xxxx) juhatuse liikmed ja osanikud. Kuna võlgnik ei ole esitanud registriosakonnale 2015 majandusaasta aruannet, on ajutine haldur võlgade kindlakstegemiseks kasutanud andmeid, mida on saanud krediidiasutustest, võlausaldajatelt ja muudest avalikest allikatest. Harju Maakohtu registriosakonnast saadud võlgniku 2014 majandusaasta aruande põhjal ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku finantsseisundile käesoleval hetkel, kuna viimane koostatud majandusaasta aruanne koos bilansiga on esitatud 2014 majandusaasta kohta. Võlgniku teadaolevad kohustused on kokku summas 1 078 696,58 eurot: Kõik kohustused summas 1 078 696.58 eurot on lühiajalise iseloomuga kohustused ning seetõttu mõjutavad need otseselt võlgniku maksevõimet. AS Xxxx pankrotiavalduse aluseks olev nõue on summas 507 222,26 eurot. Võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ei tunnusta nõuet. Võlgniku suhtes on algatatud 26 täitemenetlust. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused koos Xxxx AS nõudega summas ca 1,5 miljonit eurot. AS Xxxx poolt on esitatud kuriteo-teade ning 16.06.2016 on algatatud kriminaalasi nr. 15750000042 KarS § 201 lg.2 p.2 tunnustel. Võlgniku poolt ajutisele haldurile edastatud allkirjastamata raamatupidamisbilansi seisuga 31.03.2017 kohaselt omas võlgnik lühiajalisi kohustusi kokku summas 1 564 194 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: -AS Swedbank konto nr. xxxxxxxxxxx 2,56 eurot -AS Swedbank konto nr. xxxxxxxxxxx

0,01 SEK

-SEB Pank AS konto nr.xxxxxxxxxxxx 0 eurot -Nordea Bank AB Eesti filiaal konto nr. xxxxxxxxxxx 0 eurot Seega on kokku rahalised vahendid pankade 2,56 eurot. Võlgniku AS Swedbank konto väljavõttest nähtub, et 14.07.15-13.11.15 on tehtud Läti pangast konto nr xxxxxxxxxxxülekandeid AS Swedbank XxxxOÜ kontole kokku summas 238 500 eurot. Läti Pangas olev konto kuulub ilmselt XxxxOÜ-le. Võlgniku väitel sularaha kassa puudub, kuigi AS Swedbank ja Nordea Bank Eesti filiaali pangakontode väljavõtetest nähtuvad pidevad sularaha väljavõtmised pangaautomaadist. Kuna dokumente ja kassaarvestust ei ole esitatud, on ajutisele haldurile tegelik kassa jääk teadmata ja puudub ülevaade väljavõetud sularaha kasutamise kohta igapäevases majandustegevuses. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil kuulub võlgnikule seitse kinnistut, millest kaks

kinnistut (registriosa nr xxxx ja xxxx) oli pandud kohtutäituri poolt müüki avalikule enampakkumisele alghindadega vastavalt 21095 ja 2200 eurot. Seoses pankrotimenetluse algatamisega on enampakkumised peatatud. Maanteeameti liiklusregistri andmeil on OÜ Xxxx nimele registreeritud 11 sõidukit. Perioodil september 2014 kuni september 2016 on võlgnik võõrandanud suurema osa temale kuulunud sõidukitest võlgniku lähikondsetele. Registris olevad sõidukid reg. nr xxxx, reg.nr xxxx ja xxxx on võlgniku juhatuse liikme kinnistusel müüdud, kuid omaniku vahetus jäetud vormistamata. Võlgniku poolt võõrandatud sõidukite eest ostjate poolt tasumist pangakontolt ei nähtu ning tasumise kohta ei ole juhatuse liikmed andmeid esitanud. Pankrotimenetluse käigus on võlgnik esitanud ajutisele haldurile võlgniku põhivara nimekirja. Ajutine haldur on arvamusel, et põhivara nimekirjas kajastatud vara on oluliselt väiksema väärtusega kui nimekirjas kajastatud, kuna Tammevõsa kinnistu oli enampakkumisel müügis alghinnaga 2200 eurot ( nimekirjas 41351 eurot); korteriomandid Kiviõli linn Soo tn 6 ja 8 on kinnisvaraportaalides müügis valdavalt kuni 1000 euroga (nimekirjas 10045 eurot); kõikidel sõidukitel puudub ülevaatus ja liikluskindlustus, osad sõidukid ajutiselt registrist kustutatud, valdavalt toodetud 1995 ja 1996 ning mingit turuväärtust ei oma (nimekirjas 13716 eurot); põhivara ja seadmete osas ei ole arvestatud amortisatsiooni, kuna 2013 põhivara nimekirjas on osad seadmed madalama hinnaga ja võrreldes seisuga 2017 on hind tõusnud. Nimekirjas MC tools kajastatud summa 36340 eurot ei vasta tegelikkusele, kuna võlgnik on ise kinnitanud seadmete vargust. Kokkuvõtvalt võib hinnata põhivara väärtuseks ca 450 00 eurot. Võlgniku 31.03.17 bilansis on kajastatud nõudeid ja ettemakseid (debitoorsed võlgnevused) summas kokku 2 596 527 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et debitoorsed võlgnevused sellises summas ei ole tõesed, kuna enamus debitoorseid võlgnevusi on tekkinud aastatel 2014, 2015 ja 2016 esimene pool ning seetõttu oleks tulnud need raamatupidamise konservatiivsuse põhimõttest lähtudes kajastada neid lootusetute debitoorsete võlgnevustena ja bilansist välja arvata. Debitoorsete võlgnevuste hulgas on kajastatud ka kahjunõue AS Xxxx vastu summas 451 918,90 eurot. Kokkuvõtvalt võiks hinnata debitoorsete võlgnevuste laekumise tõenäosust, arvestades nende tekke aega ca 10 % kajastatust s.o summas maksimaalselt 200 000 - 250 000 eurot. Debitoorsete võlgnevuste laekumise ebatõenäosust tõendab ka asjaolu, et olles olukorras, kus debitoorseid võlgnevusi on summas ca 2,5 miljonit eurot, sõlmib võlgnik võlausaldajaga AS Swedbank laenulepingu 26.10.2015 summale 300 000 eurot. Ilmselgelt pidas ka võlgnik ise debitoorsete võlgnevuste laekumist ebatõenäoliseks, vastasel juhul ei oleks sõlmitud laenulepingut ca 10 korda väiksemale summale. Võlgniku poolt esitatud raamatupidamisbilansis seisuga 31.03.2017 on kajastatud varusid (valmisja pooltoodang, erinevad pakkematerjalid) kokku summas 441 223 eurot. Valmistoodangust suurema osa moodustavad Campana lillepotid summas 182 390,36 eurot. Sama valmistoodangu jääk oli ka 31.12.2013 inventuuri andmeil ligilähedaselt sama (172 535,62 eurot), mis näitab, et toodang on raskesti realiseeritav. Varudest suure osa moodustavad erinevad pakkematerjalid, sildid ja pooltoodang s.o kokku summas 97 079,98 eurot. Tegemist on väga spetsiifiliste toodetega, mille realiseerimine on väga raske või võimatu, kuna materjalid ja sildid on soetatud konkreetse toote jaoks ja mujal neid kasutada ilmselt ei ole võimalik. Kokkuvõtvalt võiks hinnata varude maksimaalseks realiseerimisväärtuseks 150 000 eurot. Kokku on ajutine pankrotihaldur tuvastanud võlgniku varana rahalisi vahendeid krediidiasutustes summas 2,56 eurot, muude varade (põhivara, debitoorne võlgnevus ja varud) hinnanguliseks väärtuseks võiks olla maksimaalselt kuni 800 000 eurot. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, ega muid rahaliste vahendite

liikumisi kajastavaid kõiki dokumente, ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Analüüsides OÜ Xxxx pangakontode Swedbank AS ja Nordea Bank AB Eesti filiaal väljavõtteid perioodil 01.01.2015- 17.03.2017 selgub, et äriühingu juhatuse liige Xxxxon välja võtnud sularaha AS-st Swedbank kokku summas 75230 eurot ja teinud ülekandeid enda isiklikule kontole summas 152 930 eurot (selgituseks küte, dividendid, palk ja ülekanne), kuid kuludokumente ega selgitusi sularaha väljavõtmise kohta juhatuse liige ei ole esitanud. Samalt kontolt on tehtud ülekandeid OÜ Xxxx töötajale Xxxx perioodil 06.01.15-19.04.16 kokku summas 113 900 eurot, selgitusega Ukraina, kuid halduril puuduvad andmed selle kohta, millise kuludokumendi alusel on ülekanded tehtud. AS Swedbank kontolt on tehtud 04.02.15 ülekanne Xxxx`ile (OÜ Xxxx töötaja) summas 6000 eurot, märkega „dividendid“, kuid nimetatud isik ei ole kunagi olnud OÜ Xxxx osanik. Nordea Bank AB Eesti filiaali konto väljavõttest nähtuvad regulaarsed maksed OÜ Xxxx juhatuse liikmele Xxxx väljastatud pangakaartidega toidukauplustes, lemmiklooma kauplustes, erinevates apteekides ja regulaarsed sularaha väljavõtmised pangautomaatidest. Kuludokumente ega selgitusi sularaha väljavõtmise kohta juhatuse liige ei ole esitanud. Võlgniku juhatuse liige on edastanud ajutisele pankrotihaldurile väljavõtte Maksuameti töötamise registrist, millest nähtub, et OÜ-s xxxx on registreeritud 32 töötajat. Ajutine pankrotihaldur viibides võlgniku tootmistsehhides Läänemaal 23.03.17 ja 07.04.17 ei märganud sellise arvu töötajate kohalolekut tootmisruumides (mõlemal korral 5-7 töötajat). Ajutisel halduril puuduvad andmed, milliseid tööülesandeid ja millises asukohas täidavad ülejäänud töötajad oma kohustusi. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi, samas ei ole välistatud maksejõuetuse tekke põhjusena kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, kuna algatatud on kriminaalmenetlus ning äriühingu juhatuse liikmed on teinud ülekandeid enda kontole, võtnud pangakontolt välja suurema summa sularaha, selle kohta kuludokumente esitamata ja sooritanud äriühingu pangakaartidega makseid erinevates kauplustes, toitlustuskohtades ja apteekides. Juhatuse liige Xxxx on võõrandanud suurema osa äriühingule kuulunud sõidukitest iseendale ja teisele juhatuse liikmele Xxxx ja muudele kolmandatele isikutele tasu saamata või oluliselt alla turuhinna. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 1,5 miljonit eurot, millele võivad lisanduda intressid ja viivised ning võlgnikul on vara ca 800 000 eurot, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühingul olid makseraskused juba 2016 aasta keskel, kui võlgnik ei suutnud enam täita kohustusi pankrotiavalduse esitaja ees ja võlgniku suhtes oli algatatud teiste võlausaldajate poolt mitmeid täitemenetlusi, kuna äriühingul oli tekkinud käibekapitali puudujääk, mis oli ka üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine pankrotihaldur kuulutada välja OÜ Xxxx pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Xxxx pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole

ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 1,5 miljonit eurot. Võlgnikul on rahalisi vahendeid krediidiasutustes summas 2,56 eurot, muude varade, milleks on põhivara, debitoorne võlgnevus ja varud, hinnanguliseks väärtuseks võiks olla maksimaalselt kuni 800 000 eurot, kuid võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes, kuid ajutine haldur ei välista seda. Võlgniku teadaolevad kohustused aruande põhjal on kokku summas 1 078 696,58 eurot: - võlgnevus pankrotiavalduse esitajale 325 482,74 eurot (AS Swedbank) - Swedbank Liising AS 389 821,46 eurot (s.h tingimuslik nõue) (288 352,39 eurot) - AS DNB Pank 26 335,39 eurot - Inkassonõuded 142 242,88 eurot - Maksuvõlad koos intressiga 916,79 eurot - Võlad hankijaile 193 897,32 eurot (maha arvestatud täitmisel nõuded) Kohtu hinnangul on püsiva maksejõuetuse hindamisel määravaks asjaolu, et kõik esile toodud kohustused on lühiajalise iseloomuga kohustused ning seetõttu mõjutavad need otseselt võlgniku maksevõimet. AS Xxxx pankrotiavalduse aluseks olev nõue on summas 507 222,26 eurot. Võlgnik vaidleb nõudele vastu, leiab, et nõue ei ole selge ja ei tunnusta nõuet. Swedbank AS nõue on 325 482.74 eurot, võlgnik ei tunnista intressi nõuet 70 416.44 eurot, mis on väidetavalt liiga suur. Isegi kui arvestada pankrotiavalduste vaidlustatud nõude suuruse osa, on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu. Võlgnik esitas kohtu nõudel vastuseks Swedbank AS pankrotiavaldusele 07.03.2016 kirjalikud vastuväited, mille kohaselt võlgnik ei ole kätte saanud pankrotihoiatust. Kohtu hinnangul on pankrotihoiatus edastatud võlgnikule 17.11.2016 võlausaldajale teadolevale ja äriregistri andmebaasis olevale aadressile Xxxx. Võlgniku seadusliku esindaja ärakuulamiseks määras kohus PankrS § 16 ja TsMS § 477 lg 4 kohaselt korraldava istungi 04.04.2017. Võlgniku seaduslik esindaja ärakuulamisele ei ilmunud, lepingulise esindaja kinnitusel elab võlgniku seaduslik esindaja Xxxx, Tallinn. Võlgniku suhtes on algatatud 26 täitemenetlust. 17.04.2017 on võlgnik esitanud tõendid (kohtutäiturite A. Pink, K. Velleti, M.Kadak vastused) ja avalduse, et tegelikkuses on võlad 22 753.18 euro võrra väiksemad, kui nähtub täitemenetlusregistri väljavõttest 16.03.2017 seisuga. Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud oma täiendava seisukoha seoses vastuväitega. Aruandele on lisandunud teave LAS ``Trasta Komerecbanka``kasuks väljamõistetud võlast 605 682.83 eurot, viivised ja menetluskulu, 339.56 eurot, xxxx on edastanud 11.04.2017 kohtumääruse tsiviilasjas 2-16-405, kus kompromissiga kohustub võlgnik tasuma 15 765 60 eurot. Võlgniku on edastanud teabe, et kohustus on 8194.17 eurot. OÜ Xxxx on edastanud saldokinnituse, millest nähtub võlgniku kohustus 23 186.88 eurot. OÜ Xxxx on võlausaldaja nõude 14 446-30 euro ulatuses. Seega on kohustused, mis ei kajastu aruandes kokku suurenenud 645 354.78 eurot ning võlgniku vastuväide kohustuste vähenemise kohta tervikuna ei ole põhjendatud ega mõjuta hinnangu andmist püsiva maksejõuetuse määramisel. Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse ( PankrS § 55 lg 1). PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § - le 1 lg 3 on juriidilisest isikust

võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara väljaselgitamisel ja hindamisel on ajutine haldur arvestanud võlgniku esindaja poolt esitatud andmed, pankrotiavaldusele lisatud dokumente, avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja kolmandatelt isikutelt kogutud informatsiooni. Ajutine haldur on leidnud, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid, mistõttu on ilmne, et võlgniku varade arvel ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik. Asja sisulise arutamise käigus on tõendamist leidnud, et võlgnikul puudub likviidne vara, rahavoog, mis võimaldaks tekkinud kohustusi täita ning seetõttu puudub võlgniku tegevuse jätkumiseks reaalne väljavaade. Võlgniku esindaja on kohtuistungil viidanud vaid oletuslikele võimalustele, suutmata põhjendada võlgade mittetasumist. Võlgniku esindaja seisukoht, et halduri arvamuses on kajastatud põhivara väärtus madalam kui tegelikkuses, ei ole tõendatud. Maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks ei ole ajutise halduri arvates võimalik anda kindlat seisukohta. Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 kohustusi, seega ei ole välistatud maksejõuetuse tekke põhjusena kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Täiendavalt võivad olla maksejõuetuse põhjuseks tehingud seotud osapooltega, eelkõige juhatuse liikmetega või kolmandatele isikutele, saamata tasu või alla turuhinna. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, siis võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku vastuväited on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata, esitatud nõuded selged PankrS § - s 15 lg 2 punktis 3 märgitud ulatuses, võlgnik ei ole suuteline pankrotiavaldustes märgitud toodud kohustusi täitma. Seega tuginedes esitatud aruandele ja kirjalikele tõenditele on võimalik järeldada võlgniku maksejõuetust ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasu summas 1960 eurot, millele lisandub käibemaks ja kulutused summas 129,72 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise halduri tasu summas 1960 eurot, millele lisandub käibemaks ja kulutused summas 129,72 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kuna kohus rahuldab Aktsiaselts Xxxx ja Swedbank AS avaldused XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks ja kuulutab välja xxxx OÜ pankroti, siis tasutakse PankrS § 150 lg 2 kohaselt pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt PankrS § 150 lg 2 jäävad võlgniku menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on võlausaldaja Swedbank AS menetluskuluks riigilõiv summas 300 eurot. Kohus leiab, et avalduse esitamisel riigilõivu tasumine summas 300 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on võlausaldaja Aktsiaselts Xxxx menetluskuluks riigilõiv avalduse esitamiselt summas 300 eurot, riigilõiv määruskaebuse esitamiselt summas 50 eurot, õigusabikulud määruskaebusmenetluses summas 500 eurot ja õigusabikulud seoses 11.04.2017 toimunud istungiga summas 350 eurot. Kohus leiab, et avalduse esitamisel riigilõivu tasumine summas 300 eurot ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumine summas 50 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Kohus hindab võlausaldaja Aktsiaselts Xxxx riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd võlgnik ei ole võlausaldaja kohtukuludele vastuväiteid esitanud, loeb kohus võlausaldaja

Aktsiaselts Xxxx kohtukulu võlgniku poolt juhindudes TsMS § 231 lg 4 omaksvõetuks ning see kuulub võlgnikult väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on võlausaldaja Xxxx vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlgnikul tasuda võlausaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.