Tööõigus

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tööandja müüs veoki varuosadeks 3600 euro eest. Tööandjale tekkis seega kahju veoki hävimisest 5100 eurot (8700-3600), evakueerimisteenuse eest 220 eurot ja veoki hindamise eest 150 eurot, kokku 5470 eurot. Asjakohased ei ole viited veoki puudustele, mis ei mõjutanud tehnoülevaatuse läbimist. Töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, mis seisnes ohutus sõitmises ja liiklusseaduse nõuete täitmises ning kohustust hoiduda tööandja vara kahjustamisest. Varaline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Veoautojuhina töötades oli töötaja kohustatud järgima ka liiklusseadust (LS). Töötaja rikkus LS § 50 lg 3 p 1 ja 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Autojuhil kui suurema ohu allikat kasutaval isikul on kõrgendatud hoolsuse määr, mille järgimata jätmine on käsitatav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Töötaja on rikkumises süüdi, st ta rikkus töölepingust tulenevat kohustust raske hooletuse tõttu, sest ta sõitis libedal teel suurema kiirusega kui ilmastikutingimused lubasid. Tööandja on põhistanud töötaja raske hooletuse ja töötaja ei ole seda väidet ümber lükanud. Ilma avariita ei oleks kahju tekkinud. Ka kaskokindlustuse olemasolu ei oleks vähendanud kahju nullini.

Töötaja palub ka parandada kanne töötamise registris, kuhu kanda töölepingu lõppemine TLS § 107 lg 2 alusel alates 30. detsembrist 2022.

MAAKOHTU LAHEND

Hageja nõutava kahju suurus on tõendatud. Kui töötaja on töölepingut rikkunud raske hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLS § 74 lg 2). Maakohus võttis arvesse, et töötaja tekitas kahju raske hooletuse tõttu, oli tööandja juures töötanud alla aasta, kuid tegemist oli professionaalse autojuhiga, tema töötasu oli 1143 eurot kuus (bruto), tal oli võimakus liiklusseadust täites ja tööohutusnõudeid järgides riske maandada ning vähendas hüvitatavat kahju 1/3 võrra. Kaskokindlustuse puudumine ei anna alust hüvitist vähendada, see ei vähenda töötaja vastutust juhtunu eest. Töötaja nõudes töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks leidis maakohus, et ülesütlemise formaalsed eeldused olid täidetud. Ülesütlemine toimus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, teatest nähtus tööandja tahe leping erakorraliselt üles öelda. Maakohus leidis eelnevalt, et töötaja pani toime talle etteheidetavad teod – töökohustuste rikkumise ja kahju tekitamise. Arvestades töökohustuste rikkumise tagajärge ei saa eeldada, et tööandja oleks pidanud eelnevalt töötajat hoiatama (TLS § 88 lg 3) või lepingu üles ütlemisest ette teatama (TLS § 97 lg 3).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

pidi seega õnnetuse toimumise ajaks olema kujunenud ilmaoludest piisavalt adekvaatne arusaam. Kuna töötaja sõitis teelt välja, siis järelikult oli 76 km/h sellistes oludes liiga suur kiirus. Tööandja on tõendanud, et töötaja sõitis sel teelõigul sarnase kiirusega ka suvel. Kohtuistungil väitis töötaja, et sõidab tavaliselt 90 km/h ning võis vähendada kiirust ees liikunud sõiduki tõttu. Tööandja esitatud GPS-jälgija andmed seda ei kinnita: kolmel päeval juunis, juulis ja augustis on kiirus olnud vahemikus 71–87 km/h, 72–86 km/h ja 59–86 km/h (dtl 324–326). Ei ole tõenäoline, et pisteliselt salvestatud andmed pärinevad iga kord aeglasema kaasliikleja pärast kiiruse vähendamise hetkest. Eelnevast saab järeldada, et töötaja ei vähendanud sõidukiirust liiklusõnnetuse päeval alla lubatud maksimumi tee- ja ilmaolude tõttu, vaid sõitis tavapärase kiirusega. Seega ei kohaldanud ta sõidukiirust oludele vastavaks, millega rikkus LS § 50 lg 3 p 1 ja 2.

Tegelikult on turuväärtuse hindamise akti hind 4250 eurot antud koos käibemaksuga (dtl 39), ilma käibemaksuta oleks seega hind 3541,66 eurot. Ilma käibemaksuta on vahe aktis märgitu ja tegeliku müügihinna vahel 541,66 eurot (3541,66-3000), käibemaksuga 650 eurot (42503600). Erinevus ei ole suur ja arvestades, et aktis on hinnanguline väärtus, millest tegelik müügihind võib erineda, võttis maakohus õigesti aluseks tegeliku müügihinna. Maakohus on õigesti leidnud, et nii aktis kui ka tehnoülevaatusel tuvastatud puudused olid väheolulised. Tegemist oli tavapärasest kulumisest tingitud puudustega, mis ei ole takistanud veokil tehnoülevaatuse läbimist. Ka aktis on märge, et enne avariid vastas veok kohaliku transpordi töönõuetele (dtl 40). Töötaja ei ole esitanud veoki seisukorra ega väärtuse kohta tõendeid, mis tööandja väited ümber lükkaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.