OÜ Uus Samm Grupp hagi 6184,34 eurot / A V hagi 7000 eurot
Kohtuistungid
22.04.2024
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja/kostja: OÜ Uus Samm Grupp (registrikood 10772229, asukoht Aasa tn 32, 20605 Narva), lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin Hageja/kostja: A V (IK XXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta A V hagi rahuldamata.
2.Rahuldada OÜ Uus Samm Grupp hagi osaliselt.
3.Mõista A V OÜ Uus Samm Grupp kasuks välja kahju summas 3600 eurot.
4.Mõista A V OÜ Uus Samm Grupp kasuks välja viivis hüvitiselt summas 3600 eurot alates 05.01.2023 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta OÜ Uus Samm Grupp menetluskulud 70% ulatuses A V kanda ja 30% ulatuses OÜ Uus Samm Grupp kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 1/9
2-23-3806 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Menetluse varasem käik
Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/1865/22 10.02.2023 otsuse (edaspidi Otsus), mille kohaselt töövaidluskomisjon jättis rahuldamata tööandja avalduse ning rahuldas täies ulatuses töötaja avalduse. OÜ Uus Samm Grupp (tööandja) esitas hagiavalduse ja taotluse vaadata A V (töötaja) avaldus läbi hagimenetluse korras.
OÜ Uus Samm Grupp hagi ja seisukohad
01.04.2022 sõlmisid töötaja ja tööandja töölepingu, mille alusel asus töötaja tööle autojuhina. Tööülesannete täitmise raames juhtis töötaja 08.12.2022 Tallinn-Narva maanteel veokit Mercedes-Benz Axor, registreerimismärgiga XXX, mille haakes oli ka haagis. Kell 11.01 ei tulnud töötaja veoki juhtimisega toime ja sõitis kraavi. Liiklusõnnetuse tulemusena sai veok tõsiseid vigastusi ja taastamisele ei kuulunud. Töötaja põhjustas tööandjale varalise kahju. Töötaja rikkusi oma töökohustusi raske hooletuse tõttu.
Veoki turuväärtus oli 8700 eurot. Tegemist on olulise kahjuga, eriti kuna sama summa eest ei ole võimalik samaväärset sõidukit soetada. Töötaja keeldus kahju hüvitamisest, kuna leidis, et ei vastuta kahju tekkimise eest. GPS jälgimissüsteemi kohaselt sõitis veok 76 km/h, mis ei võimaldanud vältida liiklusõnnetust. 2022 mais saatis töötaja tööandjale video, milles nähtus, et ta sõitis Tallinn-Narva maanteel, juhtides veokit ühe käega. Video eesmärgiks oli näidata, et rool vibreerib. Mõne aja pärast plahvatas auto ratas, kuid keegi ei saanud viga. Tööandja vestles töötajaga ja tegi talle hoiatuse, et kõrvaliste helide ja vibratsiooni ilmnemisel on vajalik järgida liiklusseadust ja peatuda. Kuna töötaja ei võtnud juhtunu eest vastutust ja ei soovinud ka kahju hüvitamist arutada, siis lõpetas tööandja töösuhte, kuna ei soovinud oma vara töötaja kätte usaldada.
I OÜ sõiduki turuväärtuse hindamise aktiga on tõendatud, et enne liiklusõnnetuse toimumist oli veoki väärtus 8700 eurot. Samuti on tõendatud, et veok ei kuulu taastamisele, kuna remondikulud ületavad sõiduki keskmist turuväärtust. Tööandja müüs veoki jäänused varuosadeks 3 600 euro eest. Seega on tööandjale tekitatud kahju veoki hävimisega summas 5100 eurot (8 700 – 3 600). Lisaks sellele tasus tööandja veoki pukseerimise eest OÜ-le B 220 eurot ning I OÜ-le veoki hindamise eest 150 eurot. Töötaja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis tööandjal kahju kokku summas 5470 eurot. Töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, mis seisnes ohutus sõitmises, liiklusseaduse nõuete täitmises ja tööandja vara mittekahjustamises. Töötaja on rikkunud ka LS § 50 lg 3 p 1 ja p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, samuti peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui liiklustingimused seda nõuavad. 2/9
2-23-3806 Autojuhil, ja eriti raskeveoki juhil, kui suurema ohu allika valitseval isikul on kõrgendatud hoolsuse määr, mille järgimata jätmisel autojuhi kohustuse rikkumine on käsitatav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 tähenduses, mis on võrdsustatud sihiliku õigusvastase tegevusega. Varalise kahju tekitamisel oli töötaja raskelt hooletu, kuna töötaja juhtis veokit libedal teel suuremal kiirusel (GPS jälgimissüsteemi kohaselt oli kiirus vähemalt 76 km/h), kui ilmastikutingimused lubasid, mille tagajärjel ei tulnud toime veoki juhtimisega ja põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju, millega rikkus liiklusseaduse nõudeid. Tegemist oli teine reis samal kuupäeval ja samal teelõigul, seega oli töötaja ilmastikuoludest teadlik.
Tuginedes VÕS § 113 lg-le 2 leiab OÜ Uus Samm Grupp, et töötaja on kohustatud maksma sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist kahju hüvitamisega viivitamise eest alates avalduse esitamise päevast, s.o alates 05.01.2023 kuni 09.03.2023, summas 76,73 euro. Samuti peab OÜ Uus Samm Grupp õigustatuks jooksva viivise sissenõudmist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras hüvitamata jäetud kahju summast (5470 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 10.03.2023.a kuni töötaja poolt kahju hüvitise kohase tasumiseni.
Tööandja täiendas oma seisukohti ja selgitas, et suvel sõitis töötaja samal teelõigul, kus avarii toimus sarnase keskmise kiirusega, mida ei saa pidada mõistlikuks. Samuti on oluline asjaolu, et töötaja sõitis kraavi, mitte oma tee poolel, vaid vastassuunavööndis. See on tunnuseks, et kostja kiirus oli nii suur, et see ei võimaldanud tal jääda isegi oma teepoole piiridesse. Sõiduk ei olnud kindlustatud, kuna kindlustusandjad ei kindlusta üle 15 aasta vanasid sõidukeid.
A V hagi ja seisukohad
A V sai 15.12.2022 elektronposti kaudu teate temaga töölepingu lõpetamisest alates 15.12.2022 töölepingu seaduse § 88 lg 1 punktide 3 ja 7 järgi. OÜ Uus Samm Grupp viitas teates juhtumile, mis toimus töötaja reisi lõppedes 08.12.2022.
OÜ Uus Samm Grupp ei olnud alust ülesütlemise otsusest teavitamise tähtajast kinni pidamata jätmiseks. Tööleping töötajaga oli sõlmitud kuni 31.12.2022 aastani. Ei saa rääkida sellest, et asjaolud või poolte huvid ei võimaldanud jätkata töösuhteid kuni töölepingu tähtaja lõppemiseni. Töötaja ei rikkunud oma töökohustusi ega põhjustanud tööandjale materiaalset kahju oma süülise tegevusega. OÜ Uus Samm Grupp juures töötamise ajal ei saanud töötaja tööandjalt kirjalikke hoiatusi töökohustuste rikkumise kohta. Juhtum toimus mitte A V süül, vaid järsult muutunud ilmastikuolude tõttu.
Töötaja valis transpordivahendi liikumiskiiruseks ilmastikuolusid arvestades tunduvalt madalama kiiruse, kui antud teelõigul lubatud maksimaalne kiirus oli. A V kasutas kõiki oma oskusi ja võimeid ohutuks liiklemiseks keerulistes ilmastikuoludes ja ei ole juhtunus süüdi. Töötaja ei olnud hooletu ega ükskõikne ega lasknud kindlasti juhtunut meelega toimuda.
10.Antud juhul on OÜ Uus Samm Grupp ettevõtja, kes teostab oma äritegevust kaubaveo vallas. Tööandja on ettevõtjana kohustatud arvestama kõiki kaubaveoga kaasnevaid riske ja kindlustama muuhulgas transpordivahendi ja haagise. Kuid seda ei olnud tehtud. Ja seda riski kannab OÜ Uus Samm Grupp.
11.A V palub kohtul tunnistada tühiseks töölepingu nr 24 ülesütlemine alates 15.12.2022 töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel; lõpetada tööleping nr 24 alates 30.12.2022.a töölepingu seaduse § 107 lg 1 alusel ja parandada töölepingu lõpetamise kanne töötamise registris. 3/9
2-23-3806
12.Kostja selgitas täiendavalt, et portaali ilm.ee kohaselt oli 08.12.2022 tuule kiiruseks kuni 13 m/sek (mis Bosporuse skaala kohaselt tähendab tugevat tuult, mille tõttu kiiguvad puude jämedad oksad ja undavad telegraafiliinid). Portaali Keskonnaagentuur www.ilmateenistus.ee kohaselt tõusis 8.12.2022 alates kella 4:00 kuni 11:00 välisõhu temperatuur -5o C kuni -2,8o C, mis teadaolevalt koos tugeva tuulega soodustab kiilasjää tekkimist. Sama portaali andmeil oli tuule kiirus ajavahemikul 8.00-11.00 puhanguti 11,7 meetrit sekundis. Samuti tuleb arvesse võtta, et A V sõitis intsidendi toimumise ajal tühjalt, kusjuures enne seda sõitis ta koormatud autoga. Delfi portaal kinnitas, et sarnased ilmastikuolud esinesid ka mujal. Sõiduki oleks võinud kindlustada.
13.Sarnaste transpordivahendite müügikuulutuste kohaselt maksavad analoogsed masinad vähem, ligikaudu 5000 eurot. Sõidukil olid juba enne intsidendi toimumist talitushäired ja ei ole selge, kas neid on hindamise juures arvestatud. Lisaks on transpordivahend 13.10.2023 utiliseeritud s.t vähem kui pool aastat peale selle hindamist 8700 euro väärtuseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et OÜ Uus Samm Grupp hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning A V hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. OÜ Uus Samm Grupp nõue
15.OÜ Uus Samm Grupp on palunud kohtul mõista A V välja 5470 euro suurune kahju. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.
16.Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.Kohus leiab, et A V on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Kohtule esitatud asjaoludest ilmneb, et 08.12.2022 juhtis A V Tallinn – Narva maanteel haagist Mercedes-Benz Axor, registreerimismärgiga XXX, mille haakes oli ka haagis. Kell 11.01 ei tulnud A V veoki juhtimisega toime ja sõitis teelt välja kraavi (dtl 42). Liiklusõnnetuse tulemusel sai veok kahjustada (dtl 36 – 38, 40). Põhjustades autoga liiklusõnnetuse, on A V rikkunud üldist töösuhetes kehtivat kohustust täita oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Kohtu hinnangul tähendab viidatud 4/9
2-23-3806 kohustus muu hulgas seda, et töötaja peab heaperemehelikult hoidma talle tööandja poolt usaldatud vara ja tegema kõik endast sõltuva, et vältida vara kahjustamist. Töölepingu punkti 3.2. kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt parimal viisil ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (dtl 50 - 51). Juhi käitumist liikluses saab hinnata mh liiklusseaduse (LS) normide põhjal (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19523). LS § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Töötaja on rikkunud LS § 50 lg 3 p 1 ja p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, samuti peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad. Eelnimetatud kohustusi on aga A V rikkunud.
18.Tartu Ringkonnakohus on 22.03.2018 lahendis nr 2-15-9656 sedastanud, et: „kutseliselt autojuhilt saab oodata kõrgendatud hoolsust. Seega on kutselise veokijuhi objektiivne hoolsusstandard tavapärasest kõrgem. Veokijuht peab täitma oma kohustusi professionaalselt. [...] Maakohus tuvastas tuginedes kriminaalasjas tehtud otsusele, et maantee oli jäätunud ja teekate oli kaetud lumega. Sellises olukorras peab iga autojuht valima ohutu sõidukiiruse. Asjaolu, et kiirust ei ületatud, ei tähenda seda, et valitud sõidukiirus oli ohutu või juhi süü väiksem. Kutseline veokijuht peab teadma ohte, mille ebaõige sõidukiiruse valik kaasa toob. Seetõttu peab kompetentne ja professionaalne autojuht võtma libedates oludes kasutusele kõik meetmed, et vältida liiklusõnnetuse tekkimist. Tee libeduse korral tuleb vajadusel sõita lubatust oluliselt aeglasemalt. Sõidukiirus valitakse vastavalt teeoludele. Kuna veokijuht valis nähtavalt libedal teel sõites ebaõiged sõiduvõtted, rikkus ta isegi tavapärast autojuhi hoolsusstandardit. Kostja hooletus oli tavapärasest suurem ka seetõttu, et teekate oli silmnähtavalt libe (lumine) ja libedus ei saanud seetõttu kostjale tulla üllatusena. Seejuures pidi teadma kostja kui pikaajalise töökogemusega autojuht, et libedal teel võib veok koos haagisega sattuda libisemisse, mille tagajärjed võivad olla traagilised. Lisaks varakahjule on sellises olukorras tõenäoline, ettenähtav ja teadaolev ka võimalus, et teistes sõidukites võivad saada inimesed tõsiseid vigastusi. Järelikult jättis kostja töökohustuste täitmisel (liikluses osalemisel) täitmata mitte ainult kõrgendatud hoolsuse, vaid ka tavapärase liikleja hoolsuse. Kostja käitumine oma kohustuste täitmisel on mõistlikult vastuvõetamatu iga sarnases olukorras oleva isiku jaoks. Seetõttu jättis kostja olulisel määral rakendamata käibes vajaliku hoolsuse (VÕS § 104 lg 2).“
19.Toimikusse lisatud piltidelt nähtub, et hageja juhitud sõiduk ei olnud küll sõitnud üle vastassuunavööndi (dtl 41, 43, 56, 62, 64), kuid kohus leiab, et see ei pisenda liiklusõnnetuse tõsidust ja ei vähenda kostja vastutust. Kohus möönab, et ilm avariikohal oli keeruline (dtl 151, dtl 347 - 354), kuid ka see ei ole juhi vastutust välistav asjaolu. Olenemata sellest, et A V sõitis lubatust väiksema sõidukiirusega (dtl 78 jj), siis see ei ole õigustus avariiks. Juhi kiirus peab olema selline, et avariid ei juhtu. Ilmekas on ka see, et samal teelõigul sõitis A V ka suvel (dtl 324 – 326) sarnase kiirusega, millal teeolud on kindlasti paremad.
20.TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 16 lg 1-2 sätestab, et töötaja peab täitma 5/9
2-23-3806 töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2). Arvestades liiklusõnnetuse asjaolusid, ei ole asjas alust arvata, et kostja rikkus töösuhtest tulenevat kohustust tahtlikult, sest asja materjalide põhjal ei saa järeldada, et kostja soovis hagejale kahju tekitada. Rikkudes liiklusseadust ja eirates töökorralduse reegleid pani kostja toime teo, mis vastab raskele hooletusele, kuna ta ei järginud käibes vajalikku hoolsust olulisel määral.
21.Riigikohus on 21.06.2017 tsiviilasja 3-2-1-56-17 lahendi punktis 30.1 märkinud, et TLS § 74 lg 2 järgi saab hüvitist määrata üksnes tõendatud kahju eest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
22.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 02.11.2016 lahendis nr 3-2-1-101-26 on kolleegium punktis nr 18 märkinud, et varasema praktika kohaselt põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (Riigikohtu 8.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; Riigikohtu 8.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19).
23.Hageja palub välja mõista kahju summas 5470 eurot. I OÜ sõiduki turuväärtuse hindamise aktiga on tõendatud, et enne liiklusõnnetuse toimumist oli veoki väärtus 8700 eurot (dtl 39). OÜ Uus Samm Grupp müüs veoki jäänused varuosadeks 3 600 euro eest (dtl 82). Seega on OÜ Uus Samm Grupp tekitatud kahju veoki hävimisega summas 5100 eurot (8 700 – 3 600). Lisaks seisneb tööandjale tekitatud kahju puksiiriteenuse tasus 200 eurot (dtl 83) ja sõiduki ülevaatuse eest makstud tasus 150 eurot (dtl 84). Kohus leiab, et nimetatud kahju suurus on tõendatud. A V on vaielnud vastu auto maksumusele ja esitanud fotod autode müügikuulutustest (dtl 66 – 67, 355 - 358). Kohus leiab, et A V esitatud tõendid ei lükka ümber OÜ Uus Samm Grupp kalkulatsiooni kahju osas. OÜ Uus Samm Grupp esitatud tõendid on konkreetse auto kohta – nii hinnang auto väärtuse, kui ka summa, mille OÜ Uus Samm Grupp sai vraki utiliseerimise eest. A V ei ole välja toonud, miks need hinnangud oleksid valed, tema vastuväited põhinevad mingisuguste autode kuulutustel, mille osas ei ole võimalik 6/9
2-23-3806 tuvastada, et need oleksid täpselt samasugused nagu õnnetusse sattunud auto. Sõiduki lammutamine (dtl 359) ei ole samuti asjaolu, mida kohus kahju vähendamisel arvestab, kuna see, mida uus omanik sõidukiga otsustab teha, ei vähenda OÜ Uus Samm Grupp kahju. Kohus ei leia ka, et enne avariid oleks auto olnud halvas korras (dtl 359 – 364). Kõik esitatud probleemid olid kvalifitseeritud väheoluliste vigadena, seega ei ole alust kahelda turuväärtuse hinnangutes.
24.Kui töötaja on töölepingut rikkunud raske hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLS § 74 lg 2). Riigikohus on 21.06.2017 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-56-17, p-d 29-30 selgitanud, et: hüvitist vähendatakse TLS § 74 lg 2 teise lause järgi tööandja tegevusega seostuva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 seega erinormina VÕS § 127 lg-t 2, kuna seal on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas. Hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud.
25.Antud juhul leiab kohus, et kahjuhüvitise määramisel tuleb järgida järgnevaid asjaolusid:
25.1.A V töötas OÜ Uus Samm Grupp juures autojuhina, s.o suurema ohu allika valitsejana, mis eeldab kõrgendatud hoolsuse määra TLS § 16 mõttes;
A V tekitas OÜ Uus Samm Grupp kahju raske hooletuse tõttu;
A V oli töötanud OÜ Uus Samm Grupp juures alla aasta;
A V töötasu oli töölepingu järgi 1143 eurot (bruto) kuus;
A V oli võimalus maandada riske täites liiklusseadust ja tööohutusnõudeid.
Nimetatud asjaolud annavad kohtu hinnangul aluse kahju vähendamiseks ligikaudu 1/3 võrra. A V staaži pikkus ja töötasu suurus on olulised faktorid, kuid siiski on oluline, et tegemist oli professionaalse autojuhiga, kellel on kõrgem vastutus arvestades tema töökohustuste olemust. A V on kohtule kinnitanud, et ta teab kuidas seda tüüpi autodega sõita ja tal on ka varasem kogemus selliste autodega sõitmisel (dtl 340). Kohus leiab, et põhjendatud on A V nõuda välja kahjuhüvitis summas 3600 eurot.
26.Kohus leiab, et kaskokindlustuse puudumine OÜ Uus Samm Grupp autol ei anna alust kahjuhüvitist vähendada. Auto esmane registreerimine on toimunud aastal 2006 (dtl 359) ja arvestades auto vanust ei pruugi olla kindlustamine enam majanduslikult otstarbekas. Kohus selgitas olukorda A V, kuid A V ei soovinud selles osas täiendavaid tõendeid esitada. Kohus leiab, et veokite omanikel puudub kohustus kaskokindlustuse lepingu sõlmimiseks ja seega ei ole võimalik automaatselt eeldada, et nad seda peaksid tegema. Samuti ei vähenda kaskokindlustuse sõlmimata jätmine kuidagi A V vastutust juhtunu eest.
27.Eeltoodust tulenevalt on hagejale tekkinud ja tõendatud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et rikkumise ja kahju vahel oli ka põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), st kui A V ei oleks rikkunud liiklusseadust, töölepinguseadust ja töölepingust tulenevaid 7/9
2-23-3806 kohustusi, ei oleks OÜ-le Uus Samm Grupp kahju tekkinud. Kuna rikkumine oli raskelt hooletu, ei ole VÕS § 127 lg 3 järgi tähendust, kas kahju oli A V ettenähtav.
28.OÜ Uus Samm Grupp taotleb sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmist ja edasise viivise viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 05.10.2023 kuni nõuete täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 3600 eurolt alates 05.01.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. A V nõue
29.A V palub kohtul tunnistada tühiseks töölepingu nr 24 ülesütlemine alates 15.12.2022 töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel; lõpetada tööleping nr 24 alates 30.12.2022.a töölepingu seaduse § 107 lg 1 alusel ja parandada töölepingu lõpetamise kanne töötajate registris.
30.Töölepingu kehtivaks ülesütlemiseks peavad olema täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Formaalsete eelduste kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg 1 järgi esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemist põhjendama ning töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töötajale on 15.12.2022 kätte toimetatud kirjalik töölepingu ülesütlemisavaldus (dtl 32), millelt nähtub tööandja tahe tööleping erakorraliselt üles öelda (dtl 33). Töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. A V ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega ja ka sellega, et ta kahju tekkimises süüdi oleks (dtl 33).
31.Tööleping on öeldud üles viitega TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7, mille kohaselt on tööandjal õigus töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi (TLS § 88 lg 1 p 3) ja kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu (TLS § 88 lg 1 p 7).
32.Kohus leiab, et käesoleva otsuse punktides 17 - 27 toodud põhjendustel on tõendatud, et A V on pannud toime talle etteheidetavad teod – töökohustuste rikkumise ja kahju tekitamise. Arvestades töökohustuste rikkumise tagajärge, siis ei saa eeldada, et tööandja oleks pidanud eelnevalt A V hoiatama (TLS § 88 lg 3) või lepingu üles ütlemisest ette teatama (TLS § 97 lg 3). 8/9
2-23-3806
33.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. B AS hinnapakkumine on seostamata asjaoludega (dtl 34). Asjaolu, et hageja on varasemalt karistamata (dtl 57 jj) ei oma käesoleval juhul kohtu hinnangul tähtsust. Asjaolu, kas samal ajal vajasid teised autod puksiirabi (dtl 81, 321) ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuna teiste isikute tegevus ei ole oluline hageja tegevuse hindamiseks. Toimiku leheküljed 63 – 64, 69 – 70, 318 - 320 on venekeelsed ja menetlusosalised ei ole esitanud tõlget, seega ei anna kohus neile otsuses hinnangut (TsMS § 33 lg 3).
34.Dtl 53 - 54, 105 – 113, 120 – 124, 153 – 154, 156 – 157, 159 – 165, 167 - 168, 170 – 172, 183 – 188, 194 – 204, 210 – 230, 248 – 253, 322 - 323 on kohus tagastanud, kuna tegemist on topelt dokumentidega.
MENETLUSKULUD
35.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse rahuldatud nõuete ulatust leiab kohus, et A V menetluskulud tuleb jätta A V kanda. OÜ Uus Samm Grupp menetluskulud tuleb 70% ulatuses jätta A V kanda ja 30% ulatuses OÜ Uus Samm Grupp kanda.
36.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2025 kohtuotsusega.
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.