Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 31.03.2025, Tallinn 2-23-17716 Y.W (W) hagi I.I.U vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitiste väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 27 269,68 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Y.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Siret Saks Kostja I.I.U (registrikood xxxxx), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y.W hagi I.I.U vastu.
2.Tuvastada 08.06.2023 Y.W ja I.I.U vahel 01.06.2022 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada Y.W ja I.I.U vahel 01.06.2022 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 08.07.2023.
4.Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 13 800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2327,84 eurot ja viivis põhinõudelt (13 800 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest hüvitis 9200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1551,90 eurot ja viivis põhinõudelt (9200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
6.1.Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2023 kuni 07.11.2023.
6.2.Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja konkurentsipiirangu hüvitiselt 4600 eurot (periood 08.07.2023–07.08.2023) ja hüvitiselt 4600 eurot (periood 08.08.2023–07.09.2023) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2023 kuni 07.11.2023 ja alates 08.09.2023 kuni 07.11.2023.
7.Jätta menetluskulud I.I.U kanda. Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja menetluskulud 6025,40 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb I.I.U-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.03.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Y.W (hageja/töötaja) esitas 07.07.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse I.I.U (kostja/tööandja) vastu paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping ning mõista tööandjalt välja töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hüvitis 13 800 eurot. Avaldaja esitas 07.08.2023 TVK-le avalduse mõista tööandjalt välja viivis TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palus töötaja 07.08.2023 avalduses mõista tööandjalt välja hüvitis konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest 9200 eurot ja viivis hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Tööandja esitas 26.07.2023 TVK-le avalduse paludes mõista töötajalt välja leppetrahv 20 000 eurot.
2.TVK rahuldas 22.11.2023 otsusega töötaja avalduse. TVK tuvastas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetas lepingu alates 08.07.2023. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 13 800 eurot ja hüvitise konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest 9200 eurot. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja summalt 23 000 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni. TVK jättis rahuldamata tööandja avalduse leppetrahvi väljamõistmiseks.
3.Tööandja esitas 15.12.2023 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
4.Hageja esitas 26.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse paludes tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping, mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 13 800 eurot, viivis hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni, hüvitis konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest 9200 eurot ja viivis hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni. 2
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.06.2022 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle vanem Androdi arendaja ametikohale. Kostja ütles 08.06.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles põhjendades seda töötaja töövõime vähenemisega. Töölepingu ülesütlemine on tühine. Tööandja ei ole avaldust põhjendanud ja töötajale ei ole teada, milles seisneb töövõime vähenemine. Kostja väited, et hageja ei ole tööülesannetega toime tulnud, on tõendamata. Töötaja töövõime ei ole vähenenud. Hageja viibis ajavahemikul 18.05.2023– 04.06.2023 ja 07.06.2023–19.06.2023 haiguslehel, kuid haiguslehel viibimine sedavõrd lühikese aja vältel ei ole käsitletav töövõime vähenemisena. Tööandja ei ole töösuhte lõpetamisel kaalunud töötajale täiendõppe korraldamist ega pakkunud teist tööd, või põhjendanud, miks teise töö pakkumine ei ole töötaja puhul võimalik. Töölepingu ülesütlemisele ei ole tööandja hoiatust eelnenud. Töötaja palub kohtul tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetada töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 13 800 eurot ja viivise hüvitiselt seaduses sätestatud määras. Pooled leppisid töölepingus kokku konkurentsipiirangu kohaldamises pärast töösuhte lõppemist. Kostja on küll väitnud, et kokkuleppe on tühine, kuid tööandja ei saa kokkuleppe tühisusele tugineda. Töötaja on töösuhte lõppemise järel kokkulepet täitnud. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest hüvitise 9200 eurot ja viivise hüvitiselt seaduses sätestatud määras.
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et ta ütles töölepingu erakorraliselt üles töötaja töövõime vähenemise tõttu. Kostja tegi 17.03.2023 hagejale ülesandeks integreerida V2Ray tehnoloogia olemasolevasse SOLAR dVPN mobiilirakendusse, lisades programmikoodi juba valmisolevate kolmandate osapoolte avatud lähtekoodiga komponendid. 17.04.2023 hageja esitas täiendavad küsimused ülesande kohta, mis näitab, et ülesanne oli täitmata. 17.05.2023 tunnistas hageja, et tema ei saa tööülesandega hakkama ja palus ülesanne teisele töötajale delegeerida. Sisuliselt keeldus hageja ülesande täitmisest. Töötaja tunnistas ka 07.06.2023, et tema ei saanud tööülesandega hakkama. Ebaõige on töötaja väide, et tööandja ei ole talle teist tööd pakkunud. Kostja pakkus 17.04.2023 kirjavahetuses hagejale teist tööd või tööaja vähendamist. Töötajal ei ole õigust nõuda hüvitist konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest, sest kokkulepe on tühine. Hageja ei ole tõendanud konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: pooled sõlmisid 01.06.2022 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle vanem Androidi arendaja ametikohale. Pooled leppisid kokku konkurentsipiirangu kohaldamises pärast töösuhte lõppemist (dtl 29–35, dtl 45–49, tõlge dtl 68–74);
kostja ütles 08.06.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles (dtl 37, tõlge dtl 38).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on kehtiv, kas hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel ja hüvitist konkurentsipiirangu 3
kokkuleppest kinnipidamise eest. Esmalt võtab kohus seisukoha töösuhte lõpetamise seaduslikkuse osas.
9.TLS 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 teise lause järgi peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Kohus toob välja, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).
10.Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud) ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja on avalduse kätte saanud. Seega on tööandja järginud ülesütlemise formaalset eeldust.
12.Järgnevalt hindab kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teates selgitas kostja, et põhjused töölepingu lõpetamiseks on välja toodud TLS § 88 lg 1 p-s 2 (dtl 37, tõlge dtl 38). Tööandja ei ole ülesütlemise teates toonud välja faktilisi asjaolusid, mis andsid talle aluse tööleping lõpetada. Kohtumenetluses on kostja selgitanud, et tööandja oli 17.03.2023 andnud töötajale ülesande, mida töötaja ei ole töölepingu ülesütlemise ajaks täitnud. Kostja selgitustest nähtuvalt ütles ta töölepingu erakorraliselt üles sellepärast, et hageja ei ole talle antud tööülesannet täitnud. Seega võib tegemist olla olukorraga, kus töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 2 mõttes.
13.TLS § 88 lg 1 p 2 näeb ette, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Riigikohus on selgitanud, et kuna seaduses ei ole TLS § 88 lg 1 p-s 2 nimetatud pika aja kriteeriumi täpsustatud, hindab kohus seda konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-70-16, p 12). Õiguskirjanduses tuuakse väljet, et ühekordne või lühiajaline tööga toimetulematus ei anna tööandjale õigust töölepingu ülesütlemiseks (E. Käärats jt. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Viimati muudetu 21.03.2024, § 88 komm. 1)
14.Kostja sõnul tegi ta 17.03.2023 kostjale ülesandeks integreerida V2Ray tehnoloogia olemasolevasse SOLAR dVPN mobiilirakendusse, lisades programmikoodi juba valmisolevate kolmandate osapoolte avatud lähtekoodiga komponendid. Kohtule on esitatud tööandja 17.03.2023 sõnum töötajale V2Ray tehnoloogia integreerimise kohta, kuid see ei sisalda selgeid juhiseid (dtl 169). Kostja tunnistas TVK 08.11.2023 istungil, et ta ei ole töötajale ülesande täitmiseks tähtaega määranud (dtl 268–271). Töötaja ja tööandja vahel toimus 17.04.2023 kirjavahetus, millest nähtuvalt arutati muude küsimuste kõrval ka 17.03.2023 hagejale antud ülesannet. Kirjavahetuses küsib hageja kostjalt juhist ja täiendavat teavet ülesande täitmisega seoses (dtl 170). Olukorras, kus tööandja ei ole töötajale selgeid juhiseid andnud ja ülesande täitmise tähtaega määranud, ei saa töötajale heita ette, et 17.04.2023 seisuga ei olnud ülesanne veel täidetud. Hageja teavitas 17.05.2023 tööandjat, et ta on läbi põlenud, et tema vaimne tervis 4
ei ole hea, mis mõjutab tööd (dtl 172, tõlge dlt 173; dtl 173, tõlge dtl 174). Hageja viibis alates 18.05.2023 kuni 04.06.2023 ja alates 07.06.2023 kuni 19.06.2023 haiguslehel.
15.Asja materjalidest nähtuvalt andis tööandja 17.03.2023 töötajale ülesande, mida töötaja ei ole töösuhte lõpetamise seisuga 08.06.2023 ehk ca 2,5 kuu jooksul täitnud. Samas peab arvestama, et kostja ei ole hagejale ülesande täitmiseks selgeid juhiseid andnud ega täitmise tähtaega määranud. Töötaja viibis 18.05.2023–04.06.2023 ja 07.06.2023–19.06.2023 haiguslehel. Sellel perioodil oli tal õigus keelduda töö tegemisest (TLS § 19 p 2) ja seda aega ei saa töötaja töövõime vähenemise hindamisel arvestada. Kostja etteheide hagejale on seotud vaid 17.03.2023 ülesandega. Tööandja ei ole väitnud, et töötaja ei oleks varem ega vaidlusalusel ajal muude töökohustustega (peale 17.03.2023 ülesande) hakkama saanud. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et töötajale ei saa ette heita, et ta ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole täidetud TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
16.Enne töölepingu lõpetamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. TLS § 88 lg 2 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kohus toob välja, et kostja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et tal ei olnud töötajale teist sobivat tööd pakkuda või teise töö pakkumine oleks põhjustanud talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid või ei oleks see asjaolusid arvestades mõistlik.
17.Kostja saatis 17.05.2023 hagejale sõnumi, milles selgitas, et kui hageja tunneb, et töö teda negatiivselt mõjutab ja hageja tunneb, et peaks midagi muutma, siis võib seda arutada, sest leidub mitmeid võimalusi, millel on positiivne mõju hageja vaimsele heaolule. Näiteks võiks kaaluda töötaja graafiku ja tööülesannete ulatuse muutmist, osalisele tööajale üleminekut, lihtsamate tööülesannete andmist (dtl 172, tõlge dtl 171). Kohus leiab, et viidatud tööandja sõnumiga ei ole võimalik TLS § 88 lg-s 2 sätestatud kohustusi täidetuks lugeda. Teise töö pakkumine või töötaja töötingimuste muutmine peab toimuma enne töölepingu lõpetamist. Praegu pakkus kostja erinevaid variante hageja töötingimuste muutmiseks ca pool kuud enne töösuhte lõpetamist. Kostja ei ole tõendanud, et vahetult enne töölepingu ülesütlemist oleks ta TLS § 88 lg 2 järgi pakkunud töötajale teist tööd või töötingimuste muutmist. Seega ei ole tööandja töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg 2 järginud.
18.Enne töölepingu lõpetamist peab tööandja töötajat hoiatama. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus toob välja, et kostja ei ole tõendanud, et töölepingu ülesütlemisele oleks eelnenud tööandja hoiatus. Riigikohus on selgitanud, et kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-70-16, p 15). Kostja 17.05.2023 sõnum hagejale ei sisalda tööandja hoiatust. Tööandja ei ole töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg 3 järginud.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 08.06.2023 avaldusega on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. 5
20.Hagiavalduses palub hageja kohtul töölepingu lõpetada. Kohus otsustab töölepingu lõpetamise üle.
20.1.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohtupraktikas selgitatakse, et TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (RKTKo 10.10.2012, 3-2-1-82-12, p 16; RKTKo 08.09.2019, 2-17-9268, p 18.3).
20.2.Hageja töötas 01.06.2022 sõlmitud lepingu alusel üle ühe aasta. Kostja pidi hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva ette teatama (TLS § 97 lg 2 p 2). Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 08.06.2023. Kui kostja oleks järginud etteteatamistähtaega, oleks tööleping lõppenud 08.07.2023. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 08.07.2023.
21.Hageja palub hagis mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 13 800 eurot (4600 eurot x 3 kuud). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 13 800 eurot.
22.Hageja palub hagis kohtul mõista kostjalt välja viivise TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt alates 08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Sama nõude oli hageja esitanud 07.08.2023 avalduses TVK menetluses (dtl 63–74). TVK mõistis 22.11.2023 otsusega kostjalt välja hüvitiselt viivise alates 08.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni (dtl 297–305). Seega jättis TVK hageja viivise väljamõistmise nõude osaliselt rahuldamata. Hageja ei ole kohtus vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK ei mõistnud kostjalt välja viivist alates 08.07.2023 kuni 07.11.2023. Viidatud osas on TVK otsus jõustunud (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-d 1 ja 3, § 59 lg 11). Järelikult on olemas jõustunud lahend, millega hageja nõue mõista kostjalt välja viivis TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt alates 08.07.2023 kuni 07.11.2023 on jäetud rahuldamata. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse hageja nõudes mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2023 kuni 07.11.2023.
23.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt 13 800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2023 kuni 30.03.2025 kokku 2327,84 eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates 31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
24.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja hüvitis konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest.
25.Pooled leppisid töölepingu p-s 34 kokku, et kaks aastat peale töölepingu kehtivuse lõppu ei osale töötaja otseselt ega kaudselt töötajana, omanikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana, partnerina, direktorina, liikmena, konsultandina, agendina, asutajana, kaasettevõtjana ega muul viisil üksi või koos teistega mis tahes äris, mis konkureerib tööandja äritegevusega mis tahes geograafilises piirkonnas Euroopa Liidus, Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides ja Šveitsis või nende ümbruses, kus tööandja tegeleb oma äritegevusega, või ei anna nõu või laena krediiti, raha või tööandja mainet mis tahes füüsilisele isikule või ettevõttele või üksusele, mis tegeleb konkureeriva äritegevusega mis tahes geograafilises piirkonnas, kus tööandja tegutseb 6
(dtl 29–35, tõlge dtl 68–74). Seega sõlmisid pooled konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis peaks kehtima pärast töösuhte lõppemist. Kohus leiab, et kokkulepe on tühine TLS § 24 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. Samas ei saa tööandja tugineda TLS § 24 lg-s 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet (TLS § 24 lg 2). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on täitnud konkurentsipiirangu kokkulepet pärast töösuhte lõppemist. Töötaja on esitanud Maksu- ja Tolliameti väljavõtte selle kohta, et ta ei ole pärast kostjaga sõlmitud töölepingu lõppemist tööle asunud (dtl 217). Töötaja on esitanud Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2023 otsuse hagejale väljastatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks kohta. Otsusest nähtuvalt ei ole töötajal Eestis töösuhet (dtl 230–232). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta ei ole pärast töölepingu lõpetamist kostja konkurendi juurde tööle asunud. Seega on hageja konkurentsipiirangu kokkulepet töösuhte lõppemise järel täitnud.
26.Pooled ei ole konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest makstava hüvitise suuruses kokku leppinud. Arvestades seda, et konkurentsipiiranguga võetakse töötajalt ära võimalus töötada oma erialasel tööl Euroopas ja mujal maailmas, tuleb mõistlikuks hüvitiseks lugeda igakuist töötasu 4600 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja hüvitise kahe kuu eest kokku 9200 eurot (4600 eurot x 2). Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 24 lg 3 ja VÕS § 108 lg 1 alusel välja hüvitise konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest 9200 eurot.
27.Hageja palub hagis kohtul mõista kostjalt välja viivise konkurentsipiirangu hüvitiselt alates hüvitise tasumise nõude sissenõutavaks muutumisest vastavalt 08.08.2023 ja 08.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Sama nõude oli hageja esitanud 07.08.2023 avalduses TVK menetluses (dtl 63–74). TVK mõistis 22.11.2023 otsusega konkurentsipiirangu hüvitiselt 9200 eurot viivise alates 08.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni (dtl 297–305). Seega jättis TVK osaliselt rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis. Hageja ei ole kohtus vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK ei mõistnud kostjalt välja hüvitiselt 4600 eurot viivist alates 08.08.2023 kuni 07.11.2023 ja hüvitiselt 4600 eurot alates 08.09.2023 kuni 07.11.2023. Viidatud osas on TVK otsus jõustunud (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-d 1 ja 3, § 59 lg 11). Järelikult on olemas jõustunud lahend, millega hageja nõue mõista kostjalt välja viivis konkurentsipiirangu hüvitiselt 4600 eurot alates 08.08.2023 kuni 07.11.2023 ja viivis konkurentsipiirangu hüvitiselt 4600 eurot alates 08.09.2023 kuni 07.11.2023 on jäetud rahuldamata. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse hageja nõudes mõista kostjalt konkurentsipiirangu hüvitiselt 4600 eurot (periood 08.07.2023–07.08.2023) ja hüvitiselt 4600 eurot (periood 08.08.2023–07.09.2023) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2023 kuni 07.11.2023 ja alates 08.09.2023 kuni 07.11.2023.
28.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise hüvitiselt 9200 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2023 kuni 30.03.2025 kokku 1551,90 eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates 31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
29.Kuigi kohus on osaliselt lõpetanud menetluse hageja nõudes mõista kostjalt välja viivis, rahuldatakse kõik muud hageja nõuded täies ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
30.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 19.04.2024 ning 26.02.2025. 19.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest summas 4768,80 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutanud õigusabi vandeadvokaat Siret Saks keskmise tunnihinnaga 200 eurot (tunnihind KM-ta) ning kokku on hageja lepingulisel esindajal kulunud 19,8 töötundi. 26.02.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal lisaks 19.04.2024 7
esitatud taotlusele tekkinud menetluskulud summas 1256,60 eurot (koos käibemaksuga). Pärast 19.04.2024 kuupäeva on lepingulise esindaja teinud menetlustoiminguid tunnihindadega 200 eurot ja 220 eurot (ilma käibemaksuta) kokku mahus 4,9 tundi. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulud on esitatud käibemaksuga, kuna hageja on eraisik ja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.
31.Esmalt märgib kohus, et TVK menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste kuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt.
32.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale õigusabiteenust 2024. a tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta) ning 2025. a tunnihinnaga 220 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
33.19.04.2024 ja 26.02.2025 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale käesoleva asja raames osutatud õigusabiteenust kokku 24,7 tundi (19,8 + 4,9). Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
34.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 24,7 tundi.
esindaja
35.Hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohus peab põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kohus arvestab, et käibemaksu määr oli 20% kuni 31.12.2023 ning 22% alates 01.01.2024.
36.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6025,40 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
37.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.