lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-16033/19

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-16033/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2091
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 1, 4Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTsMS § 121Välisriigi kohtulahendite tunnustamise, täidetavaks tunnistamise ja täitmise asjadTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 805/2004 art 20Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohtaMäärus 1215/2012 art 53Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-16033

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu

Tsiviilasi

OÜ Maktor Grupp kaebus kohtutäitur Toomas Saarma 14.10.2016 otsuse peale täiteasjas nr 194/2016/1442

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.12.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Maktor Grupp määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: OÜ Maktor Grupp (registrikood 11208086; asukoht Valge 12a-9, 11413, Tallinn, Eesti Vabariik), lepinguline esindaja Janno Perv Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma Puudutatud isik II: SIA Inkri (pankrotis; Läti registrikood 40103195034; asukoht Liepajas iela 12-4, Kuldiga, Kuldigas nov., LV-3301, Läti Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Toomas Metsma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 01.12.2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ Maktor Grupp kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud ja menetluse käik

1.OÜ Maktor Grupp (avaldaja) esitas 24.10.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma (puudutatud isik I, kohtutäitur) 14.10.2016 otsuse peale täiteasjas nr 194/2016/1442. Avaldaja palus tühistada 14.10.2016 otsuse, millega jäeti rahuldamata kaebus täitemenetluse tühistamiseks. Samuti palus avaldaja tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
2.Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur 25.08.2016 SIA Inkri (pankrotis) (puudutatud isik II) avalduse alusel täitemenetluse nr 194/2016/1442. Täitedokumendiks on Rigas rajona tiesas (edaspidi Riia Rajoonikohus) 18.04.2016.a kohtumäärus nr C33234715, millega mõisteti avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja võlgnevus. Avaldaja esitas 17.09.2016 kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise peale. Kohtutäitur tegi 14.10.2016 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja arvates on kohtutäitur algatanud täitemenetluse alusetult. Täitedokumendina esitatud Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtumääruse nr C33234715 tõlget ei saa lugeda TMS § 23 lg 4 mõistes täitedokumendi notariaalselt kinnitatud ärakirjaks. Kohtumäärus on tõlgitud Inese Svarpsina-Pilv poolt, kes ei ole kantud Eesti Vabariigi poolt tunnustatud vandetõlkide nimekirja. Tõlge on küll notariaalselt kinnitatud, kuid notar L. Šneidere on oma kinnituses viidanud asjaolule, et notar ei vastuta dokumendi tõlke sisu eest. Lisaks on notar selgitanud, et tõlget tuleb käsitleda tavatõlkena ning tõlki on hoiatatud ebakorrektse tõlke teostamise eest kriminaalvastutuse võimalikkusega. Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtumäärusel nr C33234715 puudub jõustumismärge, seega ei ole tegemist täitedokumendiga. Kohtumääruse originaalil on pitsat teatisega „/Kohtumäärus jõustub 14.juuni 2016.a.../“. Antud kirjet ei saa võrdsustada jõustumismärkega, kuna see sisaldab ainult viidet, et otsus võib jõustuda antud kuupäeval. Jõustumismärge peab endas sisaldama konkreetset ja üheselt arusaadavat viidet, et antud konkreetne kohtuotsus on jõustunud antud konkreetsel kuupäeval. Lisaks ei ole kohtumäärus seaduslik ning on koostatud kohtu poolt menetlusnorme rikkudes ja on seega tühine. Avaldaja ei olnud enne täitmisteate saamist täitedokumendiks oleva kohtumääruse olemasolust ega ka selle kohta peetud kohtumenetlusest teadlik.
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning märkis, et jääb 14.10.2016 otsuse põhjenduste juurde. Täitedokumendiks on Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahend nr C33234715, mille kohtu poolt väljastatud originaalärakiri (läti keeles) on täiteasja toimikus ning muuhulgas oli kaebuse läbivaatamisel võlgniku lepingulisele esindajale ette näidatud. Täitedokumendi originaalärakirja koopia on võlgnikule edastatud koos täitmisteatega. TMS § 23 lg 4 kohaselt võib kohtuotsuse esitada kantselei kinnitatud ärakirjana ning kohtuotsus ei pea ilmtingimata olema esitatud algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. See laieneb ka välisriigi kohtulahenditele. Täitmisele esitatud kohtulahendi originaalärakiri vastab nii Eesti kui Euroopa Liidu asjakohaste aktidega kehtestatud vorminõuetele. Puudutatud isik II on üheskoos täitedokumendiga esitanud kohtutäiturile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, mis on muuhulgas

võlgnikule kätte toimetatud. Tunnistuse punktide 4.4 ja 4.4.1. kohaselt on täitedokument päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratav alates 14.06.2016. Puudutatud isiku II poolt on koos täitedokumendiga esitatud ka Euroopa täitekorralduse tõendi koopia, mille punkti 6 kohaselt on kohtulahend päritolu liikmesriigis täidetav.

4.Puudutatud isik II oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Antud juhul on kohtulahendiks Euroopa Liidu liikmesriigi kohtumäärus. Täitemenetluse algatamise avaldusele on lisatud seaduses sätestatud täitedokument algdokumendina (originaal läti keeles) koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a määrus kohtuasjas nr C33234715 sisaldab jõustumismärget. Kohtumäärusel on pitsat kirjega “Nolēmums stājies likumīgā spēkā”, selle eestikeelne täpne tõlge on “Määrus jõustus”. Avaldaja moonutab meelevaldselt enda huvides tõlget ja püüab viia sellega kohut eksitusse. Avaldaja väide, et ta ei ole olnud teadlik toimunud kohtumenetlusest on väär. Tuvastanud on, et kohus on hagimaterjalid saatnud avaldaja juriidilisele aadressile. Avaldaja ei ole tema vastu esitatud hagile reageerinud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 01.12.2016 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määranud.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et kohtutäitur algatas 25.08.2016 täitemenetluse nr 194/2016/1442, mille aluseks on Riia Rajoonikohtu 18.04.2016 kohtumäärus nr C33234715, millega mõisteti avaldajalt välja võlgnevus puudutatud isiku II kasuks. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on alusetult algatanud täitemenetluse, kuna täitedokumendi tõlget ei saa lugeda TMS § 23 lg 4 mõistes täitedokumendi notariaalselt kinnitatud ärakirjaks, kohtumäärusel puudub jõustumismärge ning kohtumäärus ei ole seaduslik, kuna on koostatud kohtu poolt menetlusnorme rikkudes.
7.Kohus märkis, et jätab tähelepanuta avaldaja vastuväited seoses kohtumääruse seaduslikkusega. Avaldaja on leidnud, et täitedokument on koostatud kohtu poolt menetlusnorme rikkudes, kuna avaldaja ei olnud enne täitmisteate saamist kohtumenetlusest teadlik. Kohus leidis, et nimetatud väitel puudub igasugune seos kohtutäituri tegevuse ning täitemenetluse läbiviimise seaduslikkusega. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur algatama täitemenetluse, kui kohtutäiturile edastatakse täitedokument ja täitmisavaldus ning täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohtutäituril puudub õigus asuda kohtu kõrval teiseks õigustmõistvaks organiks ning hinnata täitedokumendi põhjendatust või seaduslikkust. Avaldaja ei saa nimetatud asjaolule kohtutäiturile esitatavas kaebuses tugineda.
8.TMS § 23 lg 4 sätestab, et täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012.a määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (EL määrus nr 1215/2012) artikli 37 lg 1 kohaselt pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 20 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja

muretsema liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, pädevatele jõustamisasutustele kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Riia Rajoonikohtu 18.04.2016 kohtulahend nr C33234715, mille kohtu poolt väljastatud originaalärakiri (läti keeles) on täiteasja toimikus ning lisatud ka käesolevas asjas esitatud avaldusele. Täitedokumendi originaalärakiri on kooskõlas nii Eesti kui Euroopa Liidu asjakohaste aktidega kehtestatud vorminõuetega. Nagu kohtutäitur märkis, on kohtulahendi tõlge toimikusse lisatud ja võlgnikule edastatud õigusselguse ja menetluse efektiivsuse tagamiseks.

9.TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt kuulub Eestis täitmisele välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. EL määruse nr 1215/2012 artikli 37 lg 1 kohaselt, pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab: a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse. Kohtutoimikust nähtub, et sissenõudja on üheskoos täitedokumendiga esitanud kohtutäiturile EL määruse nr 1215/2012 artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse. Tunnistuse punktide 4.4 ja 4.4.1. kohaselt on täitedokument päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratav alates 14.06.2016. EL määruse nr 1215/2012 artikli 39 kohaselt liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Seega on täiteasjas nr 194/2016/1442 täitedokumendiks olev Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahend nr C33234715 Eestis täidetav. Määruse nr 805/2004 artikli 24 lg 2 kohaselt, kohtulahend, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena päritoluliikmesriigis, jõustub teistes liikmesriikides ilma vajaduseta tõendada täitmisele pööratavust või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele pööratavust. Kohtutoimikust nähtub, et sissenõudja on koos täitedokumendiga esitanud kohtutäiturile ka Euroopa täitekorralduse tõendi koopia, mille p 6 kohaselt on kohtulahend täidetav päritolu liikmesriigis. Seega on Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahend nr C33234715 takistusteta Eestis täidetav. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Määruskaebus
10.20.12.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtu 01.12.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldatakse. Samuti palus avaldaja kooskõlas TMS §-ga 45 peatada kohtumenetluse ajaks, millal Läti Peaprokurör menetleb avaldaja kaebust 18.04.2016 kohtumääruse nr C33234715 peale.
11.Kuigi maakohus jättis kaebuse rahuldamata, on avaldaja seisukohal, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse alusetult ning avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist vastavalt TMS § 48 lg 1 p 7. Täitedokumendina esitatud Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtumäärusel nr C33234715 puudub jõustumismärge, seega ei ole tegemist täitedokumendiga. Lisaks ei ole kohtumäärus seaduslik, kuna on koostatud kohtu poolt menetlusnorme rikkudes. Läti advokaat Valdis Genc on 01.12.2016 esitanud Läti peaprokurörile kaebuse 18.04.2016.a kohtumääruse nr C33234715 tühistamiseks. Juhul, kui Läti Peaprokurör võtab kaebuse menetlusse ja tuvastab kohtumääruse ebaseaduslikkuse, langeb ära ka täitemenetluse algatamise alusdokument ning puudutatud isiku II poolt juba algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Vastus määruskaebusele
12.Kohtutäitur ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata. Edasine menetluse käik

13.Harju Maakohus jättis 16.01.2017 määrusega rahuldamata avaldaja taotluse peatada tsiviilasja menetlus.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht

15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 01.12.2016 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea neid vajalikuks korrata. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt on täidedokumendiks välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. TMS § 23 lg 4 kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. EL määruse nr 1215/2012 artikli 39 kohaselt liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Käesoleval juhul on sissenõudja esitanud kohtutäiturile Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahendi nr C33234715 ärakirja, millel on märgitud jõustumismärge. Samuti on puudutatud isik II esitanud kohtutäiturile EL määruse nr 1215/2012 artikli 53 alusel väljastatud tunnistuse, mille p-de 4.4 ja 4.4.1 kohaselt on täitedokument päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratav alates 14.06.2016. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on leidnud õigesti, et täitedokumendiks olev Riia Rajoonikohtu 18.04.2016 kohtulahend nr C33234715 kuulub Eestis täitmisele.
17.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka väited võimalike menetlusnormide rikkumiste kohta täitedokumendiks oleva kohtulahendi tegemisel. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole selliste küsimuste lahendamine kohtutäituri pädevuses ning seega ei saa käesolevas menetluses sellistele alustele tugineda. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt Riigikohtu 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8).
18.Ringkonnakohus märgib, et EL määruse nr 1215/2012 artiklist 46 tulenevalt võib isik, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, esitada artiklis 45 osutatud alusel eraldi menetluses avalduse täitmisest keeldumiseks. Vastavalt artiklile 47 esitatakse täitmisest keeldumise taotlus kohtule, mis on liikmesriigi poolt vastavalt artikli 75 punktile a komisjonile esitatud teatele kohus, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus. TsMS § 121 kohaselt esitatakse selline avaldus võlgniku elu- või asukoha järgi või

kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esile toodud asjaolu, et avaldaja on esitanud täitedokumendi tühistamiseks Läti Vabariigi peaprokurörile protesti. Käesolevas menetluses hindab kohus kohtutäituri tegevuse õiguspärasust täitemenetluse algatamisel. Täitedokumendi hilisem tühistamine ei muuda täitemenetluse algatamist ebaseaduslikuks. Juhul, kui täitedokument tühistatakse, toob see kaasa täitemenetluse lõpetamise TMS § 48 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur menetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Praegusel juhul ei ole avaldaja kohtule teatanud, et täitedokumendiks olev kohtulahend oleks tühistatud.
20.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse õiguspäraselt ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium