TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-80764 oma huvides.

ASJAOLUD

14.02.2017 määrusega algatas kohus hagita menetluse Xxxx ́le seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine. Kohus kohustas Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitama kohtule kirjaliku seisukoha Xxxx eestkoste pikendamise vajaduse osas. Samuti andis kohus Xxxx ́le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ja kohustas esindajat andma oma arvamuse käesolevas menetluses. 03.03.2017 esitas Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) kohtule oma arvamuse. PõhjaTallinna Valitsuse arvamuse kohaselt on vajalik Xxxx üle seatud eestkoste pikendamine, kuna Xxxx vajab endiselt oma igapäevaelu korraldamisel kõrvalabi ja juhendamist. Eestkoste tuleks määrata Xxxx kõigi asjade ajamiseks, esindamiseks ja suuremate tehingute tegemiseks. Eestkostja ülesanneteks peaksid olema Xxxx varaliste ja isiklike õiguste ning tervisega seotud küsimuste lahendamine. Põhja-Tallinna Valitsusel ei ole esitada konkreetset füüsilist ega juriidilist isikut, keda Xxxx eestkostjaks määrata. Põhja-Tallinna Valitsus on seisukohal, et eestkostja ülesandeid tuleks määrata täitma kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. 21.03.2017 esitas Xxxx ́le RÕA korras määratud esindaja kohtule oma arvamuse. Esindaja toetas avalduse rahuldamist ja eestkoste pikendamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse ja Xxxx esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada Xxxx üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Harju Maakohtu 14. aprilli 2009 määrusega seadis kohus Xxxx üle eestkoste 5 aastaks so kuni 14.04.2014. Kohus määras, et eeskostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni täidab eestkosteasutus so Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu). Tsiviilasjas nr 2-14-9024

2-08-80764 rahuldas kohus Tallinna linna avalduse ja pikendas Xxxx üle seatud eestkostet ja määras tema eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu kuni 11.04.2017. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 27.03.2014 aktist nr 157 (ekspert Evelin ) nähtub, et Xxxx ́l esineb nõrgamõistuslikkus diagnoosina sügav vaimne alaareng käitumishäiretega, spastiline tserebraalparalüüs ja hüdrotseefalus, mille tõttu ta ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima sh teostama valimisõigust. Xxxx ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Arvestades tal välja kujunenud püsivat psüühilist seisundit, mille olulist paranemist ei ole ette näha, vajaks ta eestkostet kuni elupuhuselt, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud sh pisitehingud. Kohus ei pidanud käesoleval ajal Xxxx suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist vajalikuks, kuna eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat ja kohus eestkostja ülesandeid oluliselt ei laienda (TsMS § 528 lg 2 p 1 ja 2). Eestkostja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) on selgitanud, et Xxxx on töövõimetuspensionär. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi andmetel on Xxxx ́l tuvastatud sügav vaimu-, keele-, kõne- ja liikumispuue ning tema töövõimekaotuseks on määratud 100 % kehtivusega kuni 28.02.2019. Xxxx igakuisteks sissetulekuteks on töövõimetuspension 318,72 eurot ja puudega inimeste sotsiaaltoetus 53,70 eurot. 27.02.2017 vestles eestkosteasutuse esindaja teenuseosutaja esindaja Xxxx ́iga, kelle sõnul on Xxxx seisund püsinud muutusteta: ta ei tule mitte mingil kujul toime eneseteenindusega; tal puudub kõne oma soovide väljendamiseks (ta kasutab üksikuid žeste enda vajaduste edastamiseks); ta ei kirjuta ega loe. Xxxx ei ole võimeline minema asutustesse, korraldama oma ravi või kaitsma enda õiguseid. Kogu Xxxx igapäevaelu sõltub kõrvalolijate abist ja hoolest. Xxxx on arvamusel, et eestkoste jätkumine Xxxx üle on vajalik ja viimase huvides. Xxxx esindaja RÕA korras on märkinud, et Xxxx ́l on diagnoositud raske psüühikahäire, mis ei võimalda tal oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Xxxx ́ga ei ole võimalik sisulist suulist kontakti saada. Ta on täiesti sõltuv kõrvalisest abist. Tugikeskuse töötajad suudavad tema žeste nii palju n.ö. lugeda, et saada aru tema soovidest. Väljaspool tugikeskust iseseisvalt ei saa Xxxx millegagi hakkama. Tema tervislik seisund on püsiv, prognoos paranemisele olematu. Tema huve ei ole võimalik kaitsta muude abinõudega. Ekspert on ekspertiisiaktis nr 157 märkinud, et Xxxx ei ole võimeline andma ütlusi ega avaldama oma tahet eestkoste määramise asjus (kõne puudub, ei mõista eestkoste määramise vajadust). Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et Xxxx ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). Lähtudes eeltoodust ja arvestades Xxxx psüühilist seisundit, leiab kohus, et Xxxx eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxx huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku Xxxx psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, Xxxx ́le riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et Xxxx eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt Xxxx esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxx esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke

2-08-80764 õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et Xxxx üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on Xxxx huvide kaitseks endiselt vajalik, on Xxxx endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxx ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on Xxxx eestkostja ülesandeid täitnud Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu). PKS § 205 lg 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas on leidnud tuvastamist, et Xxxx on isik, kelle üle on eestkoste jätkuvalt vajalik ning kohtule ega Tallinna linnale (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) ei ole teada sobivat füüsilist või juriidilist isik, kes oleks valmis Xxxx eestkostja ülesandeid täitma, on kohus seisukohal, et Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) eestkostja ametiaega Xxxx suhtes tuleb pikendada. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxx ́le tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 10.04.2022. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 10. mail. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele,

2-08-80764 ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.