TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

linnavalitsus.

Asjaolud Eestkosteasutus, Tallinna Linn, taotleb seada JK üle eestkoste ja jätta eestkostja ülesannete täitmine eestkosteasutusele kuni eestkostja määramiseni. JK on sügava puudega sünnist alates. On sündinud ravimatult püsiva sünnijärgse ajukahjustusega sügavalt vaimse alaarenguga . Seetõttu vajab pidevat kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt, ei tule iseseisvalt toime kõigi igapäevaste toimingutega. On kasvanud lastekodus ja käesolevalt viibib ööpäevaringsel hooldusel noortekodus. Eestkoste on vajalik tema elu korraldamiseks, pangakaart on kaotanud kehtivuse, vajalik taotleda uus ning korraldada pensioni käsutamine. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 92-96 ja 98, TsÜS §-st 8 lg.2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg.2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PkS § 92 lg.4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 27.02.2009.a. aktist nr.6 nähtub, et JK sündis enneaegsena, hapnikuvaeguses, esines vastsündinute sepsis, mis tüsistus ajukoe põletiku-, massiivse ajuverevalumi- ja vesipeaga. Seisundit hinnati lootusetuks, laps paigutati hooldusele Tallinna Väikelastekodusse. Edasine psühhomotoorne areng kulges peetusega, paisunähtudest põhjustatud ajukoe kahjustus süvenes: 7-eluaastaks õppis iseseisvalt liikuma, kuid kõne ei arenenud, vaatamata kestvale eripedagoogilisele abile ei omandanud uuritav ka elementaarse eneseteenindamise võtteid, milles vajab käesolevani pidevat kõrvalabi. Temaga pole võimalik suhelda, kuna ei kõnele, loe ega kirjuta, ei väljenda arusaamist miimika ega žestidega. Intellektuaalselt esineb uuritaval käesolevalt sügav vaimne alaareng. Vaimse arengu peetusest ja kehalistest häiretest (tasakaaluhäired, jäsemete spastiline halvatus, kõne puudumine, uriinipidamatus, astigmatism) põhjustatud raske kombineeritud puude tõttu vajab pidevat hooldust ja järelvalvet. Tema toimetulek on olnud tagatud hooldustöötajate pideva kõrvalabi, järelvalve ning rahalise sotsiaalabiga. Edaspidiseks pole alust prognoosida tervisliku sh psüühilise seisundi paranemist, süveneva ajukahjustuse tulemusena on tõenäoline toimetulekuraskuste süvenemine. Ekspert tuleb järeldusele, et JK esineb raske krooniline psüühikahäire, mis on hõlmatav määratlusega "nõrgamõistuslikkus" sügava vaimse alaarengu näol. Temal esinev psüühikahäire on sellise ulatusega, et ei võimalda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Vajab elukestvalt eestkostet kõigi toimingute puhul, samuti on temale vaja väliskeskkonna poolt elukestvalt tagada toimetulek kõigil tasanditel, ravi ja turvalisus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et JK on piiratud teovõimega ja tema üle tuleb seada

eestkoste. Kuna TsMS § 526 lg.2 p.5 ja lg.3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole JK võimeline tegema mingeid tehinguid. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et JK on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eestkosteasutuse andmetel JK on lastekodu kasvandik ning temaga seotud isikute kohta andmed puuduvad. PkS § 95 lg.5 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kuna Põhja-Tallinna Valitsusel ei ole võimalik leida isikut, keda kohus saaks määrata JK eestkostjaks, täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid PõhjaTallinna Linnaosa Valitsus. JKga suhelda ei ole võimalik, seetõttu ei suuda ta eestkoste seadmise osas arvamust avaldada. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna JKl ei ole iseseisvaks toimetulekuks vajalikke võimeid, toimub asja menetlemine avalikes huvides, mistõttu kohtukulud tuleb jätta riigi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.