2-05-17377
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks-
28.juulil 2006 Võru kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-17377
Hagi ese
ERGO Kindlustuse AS hagi U. K. vastu 19032,50 krooni nõudes.
Pooled ja nende esindajad
hageja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht Narva mnt 59 Tallinn, esindaja Einar Vallandi); kostja U. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Karin Antsov)
Kohtuistungi aeg
13.juulil 2006.a
Rahuldada ERGO Kindlustuse AS hagi U. K. vastu. Välja mõista U. K. lt 19 032 (üheksateist tuhat kolmkümmend kaks) krooni ja 50 senti ERGO Kindlustuse AS kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista kohtukuluna U. K. lt 951 (üheksasada viiskümmend üks) krooni ja 63 senti ERGO Kindlustuse AS kasuks ja riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto Hansapangas nr 221023778606 või SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011, viitenumber 2900072699). Määrata advokaat Karin Antsovile riigi õigusabi tasuks U. K. le osutatud õigusabi eest 6189,69 (kuus tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa) krooni ja 69 senti. Kohtumäärus saata riigi õigusabi tasu väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuuri juhatusele. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt toimus 17.detsembril 2004.a. Võrumaal liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit Ford Transit registrimärgiga xxx xxx, põhjustas liikluskahju Johnny AS (vigastada sai reklaamsilt). Liikluskahju põhjustaja U. K. oli joobes. Hageja poolt oli sõlmitud liikluskindlustuse leping, mille alusel tekkis hagejal kahju hüvitamise kohustus. Hageja poolt on kindlustushüvitusena liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahjude korvamiseks välja makstud 16 550 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 2482,50 krooni, s.t. kokku 19 032,50 krooni. Hageja pretensiooni jättis kostja rahuldamata. Neil asjaoludel ja juhindudes liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 ja p 3 palub hageja välja mõistja kostjalt hageja kasuks 19 032,50 krooni.
Kostja ei tunnista hagi. Käesolevas kahjutoimikus puuduvad andmed selle kohta, et kindlustusandja oleks vastavalt seaduses sätestatule vaadanud üle eseme, mille kahjustumise või hävimise eest hüvitist nõutakse. Samuti ei ole kindlustusandja välja selgitanud, kas kõnealusel juhul oli tegemist asja hävimise kahju või asja kahjustamisest tekkinud kahjuga. Kostja ei ole nõus hageja poolt nõutava kahjuhüvitisega summas 16 550 krooni, mis on reklaamplakati, suuruses 5 x 2 meetrit, täishinnaks, samas kui puuduvad usaldusväärsed tõendid ja andmed selle kohta, kas reklaamplakat sai üksnes kahjustada või hävis täielikult. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõudmise põhjendamiseks kohtule esitanud U. K. päringu (tl 10) ja pretensioonid (tl 9,11); liikluskahju väljamaksu arvestus-otsuse (tl 12); AS Johnny nõude liikluskahju hüvitamiseks (tl 13), reklaami taastamise hinnapakkumise (tl 14); kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsuse (tl 15); fotod ja kaaskirja (tl 16-18); liikluskindlustuse poliisi arvuti väljatrükina (tl 19); väärteomenetluse materjalide koopia (tl 20-21). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja juhtis sõidukit 17.detsembril 2004.a. joobeseisundis ja põhjustas liiklusõnnetuse, sõites teelt välja vastu puud ja AS Johnny kuulunud reklaamtahvlit. Seda tõendavad ka liiklusõnnetuse akt (tl 21) ja jõustunud Võru Maakohtu 1.veebruari 2005.a. kohtuotsus väärteoasjas nr 4-8/05 (tl 20). Liikluskindlustuse seaduse § 48 Ig 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal või Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada regressinöue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKS § 48 lg 3 järgi samas paragrahvis sätestatud regressinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. LKS § 34 lg 1,2 tulenevalt loetakse asi hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud ning asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste
2 (4)
utiliseerimise põhjendatud kuludest. LKS § 35 lg 1 kohaselt on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. LKS § 47 lg 2,3 kohaselt hinnatakse varakahju suurust kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel ning seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine ning hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Liikluskindlustuse poliisi väljatrükist nähtuvalt oli kostjale kuulunud Ford Transit registrimärgiga xxx xxx sõlmitud liikluskindlustusleping ning tema kindlustusandjaks oli hageja. Seega oli hageja kohustuseks hüvitada kannatanutele liikluskahju. AS Johnny on esitanud reklaamplakati mahasõidu kahju hüvitamise nõude ja Valge Karu Reklaamibüroo hinnapakkumise, mille kohaselt on 5x2 m suuruse reklaamsildi hind koos paigaldusega 16 550 krooni (tl 13,14). Hageja tunnistas oma 7.märtsi 2005.a. otsusega antud liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks (tl 15), tegi liikluskahju väljamaksu arvestus-otsuse nr 1 AS Johnny liikluskahju 16 550 krooni väljamaksmiseks (tl 12) ning esitas kostjale 31.augustil 2005.a. pretensiooni kannatanule väljamakstud liikluskahju 16550 krooni ja kahju käsitluskulude 2482,50 krooni nõudes (tl 11). Tunnistaja K. J. annab ütlusi (tl 63), et mahasõidetud reklaami taastada ei olnud võimalik. Reklaam oli kujundatud puitraamis PVC plaadil (piimjas klaas). Pärast avariid toetus reklaamplakat ühest nurgast puu peale, jalad olid alt ära ja plakat risti-rästi katki. Kostja väitel ei ole selge, kas antud juhul oli tegemist asja kahjustamise või hävimisega. Tunnistaja K. J. i ütlustega on tõendatud, et antud juhul oli reklaamtahvli seisukord pärast otsasõitu niisugune, et selle taastamisremont ei olnud võimalik. Fotolt (tl 18) nähtub, et üks reklaamtahvli tugipost on maha sõidetult vastu puutüve. Samas fotolt (tl 16) nähtub, et puutüve ja reklaamtahvli tugiposti vahel oli märkimisväärne vahe. Tunnistaja K. J. i ütlustest nähtuvalt oli plakat sellisest materjalist, mis koos raamiga ei veni ja puitraami vigastamisel purunes kildudeks (tl 63). LKS § 35 lg 4 kohaselt peab kindlustusandja asja taastamise korral tagama, et tehtud töö ja kasutatud materjali kvaliteet on nõuetekohane. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei olnud võimalik tagada, et vana tahvli materjalist saanuks parandamise tulemusel niisugune reklaamtahvel, mis on esteetiline ning täidab reklaamtahvli üldiselt teadaolevat funktsiooni - luua reklaami nägijas positiivne suhtumine reklaamitava ettevõtte suhtes ning kallutada teda reklaamitava ettevõtte tooteid ja teenuseid tarbima. Kostja on nõus hüvitama tugipostide maksumuse 5000 krooni (tl 65). TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited on paljasõnalised ja ta ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et purunenud sildi demonteerimine, detailide viimine töökotta, osaline parandamine ja osaline asendamine, tagasi transportimine ning monteerimine olnuks lõppkokkuvõttes odavam uue reklaamtahvli valmistamisest ning andnuks tulemuse, mis olnuks võimalikult lähedane liiklusõnnetuse eelsele olukorrale. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 ja LKS § 47 lg 3 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tunnistaja K. J. i ütlustest nähtub, et otsasõidu tulemusena ei olnud reklaamtahvel olulises osas taaskasutatav. Kohus nõustub hagejaga, et võrreldes hüpoteetilist olukorda, milles kannatanu olnuks juhul, kui tahvlit oleks parandatud, õgvendades olemasolevat deformeerunud materjali ning kombineerides vanasid ja uusi detaile ning faktilist olukorda, milles kannatanu oli pärast reklaamtahvli asendamist, selgub, et kahju
3 (4)
hüvitamise aluseks oleva asjaolu esinemise eelsele olukorrale lähedasem olukord oli võimalik saavutada uue reklaamtahvli valmistamise ja paigaldamise abil. Hageja maksis kannatanule hüvitise, mis põhines kannatanu poolt tellitud hinnapakkumisel. Selline käitumine vastab VÕS § 132 lg 1 sätestatule, mille kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kostja ei ole kohtule esitanud omapoolseid tõendeid, mis kummutaksid hageja poolt esitatud hinnapakkumise. Kohus nõustub hagejaga, et LKS § 39 eesmärgiks saab pidada eeskätt kindlustusandja kaitset ning kahju tekkimist, selle iseloomu ja ulatust saab tõendada ka tunnistaja ütlustega. Kohus leiab eeltoodud tõendite alusel, et vaidlusaluse reklaamplakati taastamisremont polnud põhjendatud. Hageja on kostjalt käsitluskuluna nõudnud 2482,50 krooni, mis moodustab 15% hüvitatud liikluskahju summast ning mida tuleb lugeda kohtupraktika ning kehtinud liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärade kohaselt põhjendatud kuluks. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada. Hageja taotleb kostjalt TsMS § 60 lg 1 alusel kohtukuluna välja mõista õigusabi kulud 951,63 krooni ulatuses ( tl 58, 59). TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt enne 1.jaanuari 2006.a. TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hagejale osutatud õigusabi eest kostjalt välja mõista 19032,50 X 5% = 951,63 krooni. Hageja oli hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu tuleb kostjalt TsMS § 64 lg 1 alusel välja mõista riigilõiv 1250 krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto Hansapangas nr 221023778606 või SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011, viitenumber 2900072699). Tartu Maakohtu 20.veebruari 2006.a. määrusega on määratud U. K. le tema huvide kaitseks riigi arvel esindajaks advokaat Karin Antsov (tl 43-44). Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Karin Antsov on esitanud taotluse määrata U. K. le osutatud õigusabi tasuks 6189,69 krooni (tl 60). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, arvestatud taotluses toodud motiive ja advokaat Karin Antsovile tuleb määrata käesolevas asjas riigi õigusabi tasuks 6189,69 krooni. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.