Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): J.A. (ik: XXXX) Vastustaja (puudutatud isik): Kohtutäitur Andrei Krek
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Muuta osaliselt Viru Maakohtu 12. jaanuari 2017 määruse põhjendusi ning jätta Viru Maakohtu 12.jaanuari 2017 määruse resolutsiooni punktidest 2 ja 3 välja lauseosa „ja ametist vabastatud kohtutäitur Terje Tšapis.“
2.2.Tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäitur Andrei Kreki tegevus J.A. riikliku pensioni arestimisel 50% ulatuses, kui pensioni alles jääv osa 50% ja teised sissetulekud kokku jäävad alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
2.3.Tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäitur Andrei Kreki tegevus J.A. sissetuleku arestimisel osas, mille võrra suureneb mittearestitav osa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.
2.4.Vabastada J.A. sissetulekud igakuiselt arestist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ja osas, mille võrra suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.
2.6.Jätta riigilõiv kohtutäitur Andrei Kreki kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.7.Välja mõista kohtutäitur Andrei Krekilt J.A. kasuks kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ning määruskaebusega seotud menetluskulud J.A. kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.J.A. (avaldaja/võlgnik) esitas 26.09.2014 maakohtule kaebuse kohtutäiturite Terje Tšapise ja Andrei Kreki tegevuse peale. Avaldaja palus tunnistada kohtutäiturite tegevus arvete arestimisel ebaseaduslikuks, vabastada arved aresti alt ning kohustada kohtutäitureid tagastama ebaseaduslikult kinni peetud summad. Avaldaja väidete kohaselt arestis kohtutäitur T. Tšapis 10.10.2012 avaldaja arve Swedbank AS-s ning 01.04.2014 avaldaja lapse arve, kuhu laekub avaldaja pension 312 eurot ja riiklik toetus 38 eurot. Avaldaja pensionist peetakse igakuiselt kinni 50%. Pensioni arestimine on ebaseaduslik, kuna pension on väiksem minimaalsest summast, mis arestimisele ei kuulu. Avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last ning sellises olukorras ei kuulu arestimisele 591 eurot. Avaldaja esitas 10.06.2014 kohtutäiturile pretensiooni ning nõudis raha tagastamist ja konto aresti alt vabastamist. Kohtutäitur avaldajale ei vastanud. Avaldaja pöördus kohtutäituri büroosse ning esitas kohtutäiturile kirjaliku kaebuse, kuid kohtutäitur jätkas ebaseaduslikku tegevust. Kohtutäitur T. Tšapis tagandati ametist 15.07.2014. Menetluses olevad täitetoimikud on üle antud kohtutäitur A. Kreki menetlusse, kes jätkab ebaseaduslikku tegevust. Avaldaja esitas kohtutäitur A. Kreki tegevusele 24.09.2014 pretensiooni, millele kohtutäitur keeldus 25.09.2014 vastamast. Avaldaja võlgnevus Maksuametile on 03.10.2011 tasutud. Avaldajale ei ole kätte toimetatud ühtegi täitmisteadet ega täitedokumenti.
2.Kohtutäitur A. Krek leidis, et kaebus tuleks jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna avaldaja esitas kaebuse kohtule enne 24.09.2014 edastatud kaebuse läbivaatamist kohtutäituri poolt. Kuivõrd avaldaja edastas kaebuse valel e-posti aadressil, jõudis avaldaja
kaebus kohtutäiturini 25.05.2015. Kohtutäitur jättis 15.06.2015 otsusega 24.09.2014 esitatud kaebuse rahuldamata, leides, et avaldajal oli lisaks pensionile olemas ka muu sissetulek, mis lubas rakendada riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 3.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2017 määrusega kaebuse osaliselt ning: - tunnistas ebaseaduslikuks kohtutäitur Andrei Kreki ja ametist vabastatud kohtutäitur Terje Tšapise tegevuse J.A. riikliku pensioni arestimisel 50% ulatuses, kui pensioni alles jääv osa 50% ja teised sissetulekud kokku jäävad alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; - tunnistas ebaseaduslikuks kohtutäitur Andrei Kreki ja ametist vabastatud kohtutäitur Terje Tšapise tegevuse J.A. sissetuleku arestimisel osas, mille võrra suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus; - vabastas J.A. sissetulekud igakuiselt arestist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära ulatuses ja osas, mille võrra suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude kohustada kohtutäiturit tagastama ebaseaduslikult kinni peetud summad. Maakohus jättis tasutud riigilõivu kohtutäitur Andrei Kreki kanda ja ülejäänud poolte menetluskulud poolte endi kanda ning mõistis kohtutäitur Andrei Krekilt J.A. kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot. Määruse kohaselt on avaldaja esitanud kaks kaebust kohtutäitur T. Tšapisele, kes kaebuseid ei lahendanud. Täiteasjad anti üle kohtutäitur A. Krekile ja avaldaja on ka kohtutäituri A. Krekile kaebused esitanud. Seega on avaldaja teinud kõik endast oleneva ning TMS (täitemenetluse seadustiku) § 217 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud ning kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus (3-2-1-102-09, p 9). Maakohus tugines Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07 (p 13) ning leidis, et riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale. Kohtutäitur on märkinud, et avaldajal oli lisaks pensionile olemas ka muu sissetulek, kuid asja materjalidest ei nähtu, et väidetav muu sissetulek koos 50% pensioniga oleks vastanud TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale. Kohtutäitur seda asjaolu tõendanud ei ole. Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et avaldajal muu sissetulek üldse olemas oli. Kui kohtutäituri arvates ei ole võlgnik kõiki oma tulusid täitemenetluses avaldanud, on tal TMS § 26 alusel õigus nõuda võlgniku sissetulekute kohta teavet kolmandatelt isikutelt. Lisaks on kaebuses õigesti märgitud, et ülalpeetavate puhul on mittearestitav summa suurem. Rahvastikuregistri andmetel on avaldajal kaks last, s.o ülalpeetavat. Eeltoodu alusel on avaldaja sissetuleku, sh riikliku pensioni arestimine 50% ulatuses, kui pensionist alles jääv 50% ja teised sissetulekud kokku jäävad alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ebaseaduslik. Samuti on ebaseaduslik kohtutäiturite tegevus avaldaja sissetuleku arestimisel osas, mille võrra suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 alusel iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Avaldaja nõue kohustada kohtutäiturit tagastama ebaseaduslikult kinni peetud summad, jättis maakohus rahuldamata, sest eksliku arestimise korral on kohtutäiturid raha juba sissenõudjatele üle kandnud, st kohtutäituril seda raha enam ei ole. Lisaks ei muudaks see ka olukorda, kuna kohtutäiturite tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine ei muuda olematuks võlgniku täitedokumentide järgseid kohustusi ja tagastatud summa arvelt rahuldataks nagunii sissenõudjate nõuded. Kui avaldaja arvates on kohtutäiturite (sh ametist vabastatud) tegevusega
talle kahju tekitatud, saab avaldaja nõuda kohtutäituritelt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse ja riigivastutuse seaduse alusel. Kohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot kohtutäituri kanda ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda. Avaldaja palus jätta menetluskulud 327 eurot, sh riigilõiv 15 eurot ja tõlkekulud 312 eurot, kohtutäituri kanda. Ühtegi arvet, millest nähtuks, et avaldajal on tekkinud kohustus tõlkekulude eest tasuda, esitatud ei ole. Arvestades avaldaja esitatud dokumentide keelekasutust, ei ole tõenäoline, et avaldaja üldse tõlketeenust kasutas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.J.A. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. jaanuari 2017 määruse tühistamist osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub kohustada kohtutäitur Andrei Kreki viivitamatult tagastama määruskaebuse esitajale tema arvelt seadusevastaselt ära võetud 978,76 eurot ja hüvitama menetluskulud 327 eurot; kohustada kohtutäitur Terje Tšapiset tagastamata määruskaebuse esitajale tema arveldusarvelt seadusevastaselt ära võetud 816,10 eurot; tunnistada kohtutäitur Natalja Malahhova tegevus ebaseaduslikuks ja kohustada Natalja Malahhovat viivitamatult tagastamata määruskaebuse esitajale tema arveldusarvelt seadusevastaselt ära võetud 91,50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus läbi vaatamata avaldaja 10.07.2015 kaebuse lisa ja 19.08.2015 vastuväite, mis puudutasid kohtutäitur A. Kreki tegevust. Kohtutäitur ei ole toimetanud avaldajale kätte teadet täitedokumendi kohta, rikkudes TMS §-de 10 ja 24 nõudeid. Kohtutäitur A. Krek arestis 10.10.2012 avaldajale teatamata tema pangaarve ning seda peale 03.10.2011, kui kogu võlgnevus oli Maksuametile tasutud ja täitemenetlus Maksuameti poolt tühistatud. Vaatamata sellele, et puudus alus täitemenetluseks, arestis kohtutäitur A. Krek 12.03.2014 avaldaja pangaarve ja pensioni ning varastas igakuiselt 50% pensionist, mis on avaldaja pere, kus kasvab kaks alaealist last, ainsaks elatusvahendiks. Arestimine on vastavalt TMS §-le 55 tühine. Avaldajal ei ole võlgu ning tema suhtes ei saa olla täitemenetlusi; 2) vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 24.01.2017 tõendile võttis kohtutäitur T. Tšapis avaldaja pensionist ära 816,10 eurot, kohtutäitur A. Krek 978,76 eurot ja kohtutäitur N. Malahhova 91,50 eurot. Sellega on avaldajale tekitatud suur kahju, kuid kohus jättis avaldaja õigustatud nõude kohtutäitur A. Kreki vastu tagastada ebaseaduslikult kinni peetud summad rahuldamata; 3) jättis maakohus ebaõigesti kohtutäitur A. Kreki seadusevastase tegevuse tõttu avaldajal tekkinud menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse põhjendusi ning jätab maakohtu määruse resolutsiooni p-dest 2 ja 3 välja lauseosa (ja ametist vabastatud kohtutäitur T. Tšapis). Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
6.Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2015 jõustunud määrusega on tuvastatud, et võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 10.06.2014 (esialgselt kohtutäitur T. Tšapisele adresseeritud kaebus). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur T. Tšapis ametist tagandatud ning tema menetluses olnud täitetoimikud anti üle kohtutäitur A. Kreki menetlusse. Sellest tulenevalt tuleb võlgniku kaebust käsitleda kaebusena kohtutäitur A. Kreki tegevuse peale ning maakohtu määruse
resolutsiooni p-dest 2 ja 3 tuleb välja jätta lauseosa „ja ametist vabastatud kohtutäitur Terje Tšapis.“
7.Maakohtule esitatud kaebuses tugines võlgnik muu hulgas sellele, et kohtutäitur ei toimetanud talle kätte täitedokumenti ja täitmisteadet ning õige on määruskaebuses esitatud see seisukoht, et maakohus on jätnud võlgniku need väited tähelepanuta. Kohtutäituri poolt ringkonnakohtule 30.03.2017 esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikule on kätte toimetatud nii Maksu- ja Tolliameti korraldused maksuvõla ja intresside tasumiseks kui täitmisteated täiteasjades nr 169/2011/1341, nr 169/2011/1342, nr 169/2011/1343 ja nr 169/2011/1344. Täitmisteadete kättesaamist on võlgnik kinnitanud oma allkirjaga. Seetõttu on põhjendamatu võlgniku poolt väita, et kohtutäitur on rikkunud TMS §-de 10 ja 24 sätteid ning arestinud tema sissetulekut ilma kehtiva täitedokumendita ja ilma täitmisteadet talle kätte toimetamata.
8.Maksu- ja Tolliameti 07.01.2015 tõend (I kd, tl 102) kinnitab, et võlgnikul ei ole maksuvõlga 07.01.2015 seisuga. Samas ei kinnita nimetatud tõend, et võlgniku poolt on kogu võlgnevus tasutud seisuga 03.10.2011.
9.Maakohus on võlgniku kaebuse sisuliselt rahuldanud ning tunnistanud kohtutäituri tegevuse võlgniku pensioni ja sissetulekute arestimisel ebaseaduslikuks osas, milles see ületas TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud määra. Maakohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea ringkonnakohus maakohtu põhjendusi vajalikuks korrata. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et apellatsiooniastmes ei ole maakohtu määrust, milles maakohus tuvastas kohtutäituri ebaseaduslikku tegevuse võlgniku pensioni ja sissetulekute arestimisel, ka vaidlustatud.
10.Käesoleva vaidluse puhul on tegemist vaidlusega kohtutäituri tegevuse peale, mida menetletakse hagita menetluse reeglite järgi. Maakohus andis hinnangu kohtutäituri tegevusele võlgniku pensioni ja sissetulekute arestimisel ning märkis seejuures õigesti, et võimalikku materiaalõiguslikku vaidlust võlgniku ja sissenõudja vahel ei saa lahendada antud menetluses. Sellest tulenevalt jättis maakohus õigesti rahuldamata võlgniku nõude temalt kinnipeetud summade tagastamiseks. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kohtutäitur N. Malahhova tegevust täitemenetluse läbiviimisel ei ole ei ole võlgnik maakohtus vaidlustanud.
11.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kuna võlgnik ei tõendanud tõlkekulusid, siis puudus alus neid kohtutäiturilt välja mõista.
12.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.