Juri Andrejevi kaebus kohtutäitur Terje Tšapis'e ja kohtutäitur Andrei Krek'i tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. detsembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Andrejevi määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Juri Andrejev (isikukood: XXX);
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. detsembri 2014.a määrus, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast Juri Andrejevi kaebust kohtutäitur Andrei Krek’i otsuse peale. Saata asi maakohtule kaebuse menetlemiseks.
Vastustaja: Narva kohtutäitur Andrei Krek
2.Rahuldada Juri Andrejevi määruskaebus. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Juri Andrejev (avaldaja) esitas 26. septembril 2014 kaebuse kohtutäitur Terje Tšapis'e tegevuse peale, palus tunnistada kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks, vabastada aresti alt avaldaja arveldusarve Swedbank AS-is ja avaldaja pension ning kohustada kohtutäiturit tagastama pensionist ebaseaduslikult kinnipeetud 980 eurot. Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 10. oktoobril 2012 avaldaja arve Swedbank AS-is, millel oli 40 eurot ning 01. aprillil 2014 avaldaja lapse A.A. pangakonto, kuhu laekub ka avaldaja pension. Avaldaja pensionist peetakse igakuiselt kinni 50%. Kaebuse esitamise seisuga on avaldaja pensionist kinni peetud kokku 980 eurot. Avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohtutäitur T. Tšapis avaldaja pretensioonidele kirjalikult vastanud ei ole.
2.Maakohus jättis 24. oktoobri 2014 määrusega J. Andrejevi kaebuse käiguta ja andis aega puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et kohtutäitur T. Tšapis on ametist vabastatud ning tema toimikud on antud üle kohtutäitur Andrei Krekile. Maakohus leids, et J. Andrejevil tuleb nõuet täpsustada ning esitada kohustusliku kohtueelse vaidluse lahendamise korrast järgimist kinnitavaid andmeid (kohtutäiturile esitatud kaebus koos kohthutäituri otsusega).
3.04. novembri 2014 täpsustuse kohaselt sai avaldaja 24. oktoobril 2014 teada, et kohtutäitur T. Tšapis on Justiitsministeeriumi poolt kohtutäituri ametist tagandatud ning tema ülesandeid täidab kohtutäitur A. Krek. Avaldaja esitas 24. septembril 2014 pretensiooni (tl 22) kohtutäitur A. Krekile, millele täitur vastas 25. septembril 2014 (tl 23). Kohtutäituri vastuse kohaselt on avaldaja pretensioon põhjendamatu ja deklaratiivne. Avaldaja palub kaasata menetlusse teise kostjana kohtutäitr A. Krek ning esitab tema vastu samu nõudeid, s.o tunnistada J. Andrejevi pensioni ja arveldusarve Swedbank AS-is arestimine kohtutäitur A. Krek poolt ebaseaduslikuks, tunnistada avaldaja lapse A. Andrejevi arve arestimine ebaseaduslikuks, kohustada täiturit vabastama avaldaja pension aresti alt ning tagastama avaldajale seadusevastaselt kinnipeetud summa.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus keeldus 15. detsembri 2014 määrusega J. Andrejevi hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud J. Andrejevi kanda. Kohus käsitles hageja esitatud avaldust TsMS § 368 lg 2 järgi esitatud tuvastushagina, mis on käesoleval juhul esitatud vale(de) kostja(te) vastu. Nimetatud paragrahv sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Sellest tulenevalt võib võlgnik sellise tuvastushagi esitada sissenõudja vastu, mitte kohtutäituri vastu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei selgu J. Andrejevi kaebusest, millise täitemenetluse raames, millise täitedokumendi täitmiseks ning millise sissenõudja kasuks on tema arved arestitud. Vaatamata maakohtu poolt antud tähtajale puuduste kõrvaldamiseks ei ole J. Andrejev puudusi kõrvaldanud.
Maakohus selgitas oma 24. oktoobri 2014 määruses J. Andrejevile, et kaebuse kohtutäituri otsuse peale saab esitada hagita menetluses ja käesolevas asjas ei ole sellise kaebuse esitamise eeldused täidetud. Maakohtule ei ole esitatud kohtutäiturite otsuseid J. Andrejevi kaebuste kohta.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.J. Andrejev esitas 03. jaanuaril 2015 maakohtu määruse peale venekeelse määruskaebuse. Vastavalt Viru Maakohtu 16. jaanuari 2015 määrusele esitas J. Andrejev 23. jaanuaril 2015 määruskaebuse eesti keeles. Määruskaebuse kohaselt: 1) arestisid kohtutäiturid 01. aprillil 2014 määruskaebuse esitaja pensioni ning peavad alates arestimisest kuni käesoleva ajani pensionist kinni 50 %. Määruskaebuse esitamise seisuga on vastustajad varastanud määruskaebuse esitaja pensionist enam kui 1 600 eurot; 2) ei saa määruskaebuse esitaja tema arveldusarve Swedbank AS-is
10.oktoobril 2012 arvel olnud 40 eurot kätte üle kahe aasta;
arestimise tõttu
3) on vastustajate ebaseadusliku tegevuse tõttu määruskaebuse esitaja 3-liikmeline pere sattunud raskesse majanduslikku olukorda, jäädes ilma määruskaebuse esitaja poolest sissetulekust. Vastavalt kehtivale seadusandlusele ei kuulu arestimisele sissetulek minimaalsummas 355 eurot ühe inimese kohta. Seadust jämedalt ignoreerides arestisid vastustajad ebaseaduslikult määruskaebuse esitaja pensioni summas 308 eurot, mis on väiksem arestile kuuluvast miinimumsummast. Määruskaebuse esitaja ülalpidamisel on 2 alaealist last, seega mittearestitav summa on vähemalt 591 eurot; 4) ei ole määruskaebuse esitajal alates 03. oktoobrist 2011 kellegi ees mitte mingisuguseid võlgu; 5) oleks maakohus pidanud korraldama eelistungi ning andma pooltele korraldusi ja tegema päringuid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 15. detsembri 2014.a määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule kohtutäitur A. Kreki otsusele esitatud kaebuse menetlemiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus olnud järjekindel oma seisukohas, kas J. Andrejevi poolt kohtule esitatud kaebust tuleb käsitada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebusena või TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud tuvastushagina. Kohtumääruse resolutsiooni p 1 kohaselt on kohus keeldunud menetlusse võtmast J. Andrejevi tuvastushagi. Kolleegiumi arvates ei ole avaldus käsitatav tuvastushagina. TsMS § 368 lg 2 alusel on täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võlgnikul võimalik esitada tuvastushagi sissenõudja vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Käesoleval juhul ei ole hagi / avaldust esitatud sissenõudja, vaid kohtutäituri vastu. Avaldusest ei nähtu ka viiteid täitedokumendile, mille tõlgendamise kohta soovib avaldaja kohtu seisukohta, ega taotlust tuvastada võlgniku ja sissenõudja vahel võlasuhte olemasolu või puudumine.
8.Esialgses kohtule esitatud avalduses (25.09.2014) palus avaldaja tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus J. Andrejevi rahaliste vahendite (pangakontode) arestimisel ning taotles
kontode arestist vabastamist. Seega oli sisuliselt tegemist kaebusega kohtutäituri tegevusele täitemenetluse läbiviimisel. Ka kohtutäituritele adresseeritud pretensioonides (10.06.2014.a ja 24.09.2014.a) tugineb kaebaja sellele, et kontol olevaid vahendeid on täitemenetluses kinni peetud suuremas ulatuses kui oleks seaduse kohaselt lubatav, arvestades kaebajal ülalpeetavate olemasolu ning asjaolu, et kaebaja sissetulekuks on riiklik pension, millele täitemenetluses sissenõude pööramine on seotud piirangutega. Maakohus on oma 24. oktoobri 2014.a määruses avaldajale selgitanud, et kaebuse menetlemiseks tuleb täpsustada nõuet ja esitada kohustusliku kohtueelse vaidluste lahendamise korra järgimist kinnitavad andmed - s.o kohtutäiturile esitatud kaebus koos kohtutäituri otsusega. J. Andrejevi poolt 03.11.2014.a esitatud täiendus erines esialgsest kohtule esitatud avaldusest sisuliselt vaid selle poolest, et nüüd suunas avaldaja oma kaebuse kohtutäitur A. Kreki vastu. Kaebaja vaidlustas endiselt kohtutäituri poolt arveldusarvete arestimise, nõudis arvete arestist vabastamist ning arvelt mahavõetud rahasummade tagastamist. Seega on J. Andrejevi poolt kohtule esitatud kaebuse näol tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale TMS §-de 217 ja 218 mõttes.
9.Maakohus on oma vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et TMS § 218 alusel kohtutäituri tegevuse peale kohtule kaebuse esitamise kohustuslikuks eeldusena tuleb eelnevalt esitada TMS § 217 kohane kaebus kohtutäiturile. TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatakse otsesõnu, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TMS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt on võlgnikul õigus esitada maakohtule kaebus kohtutäituri tehtud otsuse peale. Seega nõudis maakohus iseenesest põhjendatult J. Andrejevilt kohtutäituri tehtud otsuste esitamist, mida kaebaja soovis kohtus vaidlustada. Ringkonnakohtu arvates ei anna aga kohtule alust keelduda kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse menetlemisest asjaolu, et kaebaja ei ole edastanud kohtule kohtutäituri vormikohast otsust. Isikul on õigus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus ka juhul, kui kohtutäitur on keeldunud tema tegevuse peale esitatud kaebust menetlemast. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur menetlenud J. Andrejevi poolt esitatud kaebusi ega teinud nende kohta otsust, mida määruskaebuse esitaja saanuks TMS § 218 järgi kohtus vaidlustada. Kohtule on esitatud kohtutäitur T. Tšapis’ele adresseeritud 10.06.2014.a pretensioon (tl 5) ja kohtutäitur A. Krek’ile adresseeritud 24.09.2014.a pretensioon (tl 22). Maakohus on oma 24.10.2014.a määruses teavitanud kaebajat sellest, et kohtutäitur T. Tšapis’e menetluses olnud täiteasjad on üle antud kohtutäitur A. Krek’i menetlusse. Kohtutäitur A. Krek on 25.09.2014.a pretensioonile vastanud teatega, et loeb avalduse deklaratiivseks Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p 8 alusel ning seetõttu jätab avaldusele vastamata.
10.Kohtutäituritele adresseeritud pretensioone on ringkonnakohtu hinnangul võimalik käsitada kaebustena TMS § 217 tähenduses, kuna neist selgub, et võlgniku arvates on täitetoimingute tegemine (pangakontode arestimine ja rahaliste vahendite kontodelt kinnipidamine) ebaseaduslikud. Kaebused ei sisalda küll kõiki nõutavaid andmeid (nt viiteid täiteasja numbrile), kuid see ei anna iseenesest kohtutäiturile veel alust jätta kaebus tähelepanuta. Kohtutäituri tegevuse või otsuste peale esitatud kaebusi vaadatakse läbi hagita menetluse põhimõtteid järgides ning kohtutäituril on võimalik tema kasutuses oleva täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu ehk täitemenetlusregistri põhjal ka endal välja selgitada, missugused täitemenetlused on isiku suhtes algatatud. Olukorras, kus võlgnikuks olev isik viitas oma kirjalikus pretensioonis konkreetsetele täitetoimingutele (pangakontode arestimine 10.10.2012.a ja 01.04.2014.a), oli kohtutäituril võimalik vajadusel nõuda kaebajalt täiendavaid andmeid ja selgitusi või lahendada kaebus olemasolevate andmete põhjal.
TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt ka Riigikohtu seisukohad kohtuasjades nr 3-2-1-45-09, p 14, ja nr 3-3-1-32-03, p 24). TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused, sh seda, kas võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud, ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud. Seega tuleb kohtul omal algatusel kontrollida, kas avaldaja vara arestiti kehtiva täitedokumendi alusel, avaldajale toimetati kätte täitmisteade, vara arestis pädev isik ning avaldajat teavitati tema õigustest (vt TMS § 55). Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist reguleerib TMS § 24.
11.Ringkonnakohus lisab TsMS § 230 lg 3 alusel asja materjalidele väljavõtte täitemenetlusregistrist, millest nähtuvalt oli kaebuse esitamise aja seisuga võlgnik J. Andrejevi suhtes kohtutäitur A. Krek’i menetluses neli täiteasja (toimikud nr 169/2011/1341, 169/2011/1344, 169/2011/1342 ja 169/2011/1343), millest kõik on avatud 08.09.2011.a ja mille aluseks on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Täitemenetlusregistri väljavõtte kohaselt on nimetatud täiteasjades tehtud täitetoiminguid 10.10.2012 (pangaarve arestimine), samuti 12.03.2014.a (pangaarve ja pensioninõude arestimine). Kohtutäituril oli võimalik neid asjaolusid kontrollida. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus põhjendamatult menetlemast J. Andrejevi kaebust kohtutäitur A. Krek’i otsuse peale, kuna asja materjalidest nähtuvalt on isik pöördunud täitetoimingute vaidlustamiseks kohtutäituri poole, kuid kohtutäitur on kaebuse läbivaatamisest piisava põhjenduseta keeldunud. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule kaebuse menetlemisega seotud toimingute tegemiseks.
12.Ringkonnakohus ei pea käesolevas staadiumis võimalikuks anda omapoolset hinnangut sellele, kas J. Andrejevi poolt 10. juunil ja 24. septembril 2014.a esitatud kaebusi saab lugeda tähtaegseteks. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Samas on kohtutäituril võimalik TsMS § 217 lg 2 järgi kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kolleegium märgib, et seoses määruskaebuse esitaja suhtes täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri ametist vabastamisega ja täitetoimikute üleandmisega teisele kohtutäiturile tuleks lugeda, et avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 10. juunil 2014. (s.o esialgselt kohtutäitur T. Tšapis’ele adresseeritud kaebus).
13.Seoses määruskaebuse esitaja väidetega riikliku pensioni arestimise lubamatuse kohta selgitab ringkonnakohus, et riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kui pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 % rahvapensioni määrast. Seega
sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. Võlgniku pensionile sissenõude pööramist on selgitanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-68-07. Asjaolule, et alates oktoobrist 2011.a ei ole tal kellegi ees mingisuguseid võlgnevusi, tugines määruskaebuse esitaja esmakordselt oma määruskaebuses Viru Maakohtu 15. detsembri 2014.a määruse peale. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnevuste puudumine või olemasolu on seotud materiaalõigusliku hinnanguga võlgniku ja sissenõudja vahelisele õigussuhtele, mida üldjuhul ei saa lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemisega. Kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
14.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks asja sisulisel lahendamisel vastavalt TsMS §-de 173 ja 174 alates
1.jaanuarist 2015.a kehtivale redaktsioonile.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.