Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

2-16-9937 XXXX esitas Harju Maakohtule 29.06.2016.a hagi XXXX vastu testamendi puudumise või testamendi tühisuse tuvastamiseks. 07.03.2017.a esitas hageja hagist loobumise avalduse. Taotleb tagastada pool menetluses tasutud lõivust. Kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse jätab kohtu otsustada. Kostja on hageja avaldusega hagist loobumiseks nõus. Taotleb hagejalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud summas 825 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole käibemaksukohuslane. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse XXXX hagis XXXX vastu testamendi puudumise või testamendi tühisuse tuvastamiseks seoses hageja loobumisega hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 550 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 825 eurot (koos käibemaksuga). Hageja jättis kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kohtu otsustada. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 825 eurot põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, menetluse kestust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb hagejalt välja mõista, 675 eurot. Õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 125 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu arvestades advokaadi tasuna

2-16-9937 mõistlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulud 675 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.