Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

lk 2 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). S.Ö Aktsiaseltsi nõue ja põhjendused

lk 3 Töökaitseseadus §5 (2) 1, 2, 3, 4, 6; § 12 (1), (3). TLS § 100 (4) alusel soovib hageja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja leiab, et töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole põhjendatud ega õige. Tööandja ei ole TLS § 91 lg 2 punktides 1 ja 3 sätestatud rikkumisi töösuhtes toime pannud, töötaja ei ole välja toonud asjaolusid, mida saaks pidada töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks või tema elu, tervise, kõlbelisuse või hea nime ohtu seadmiseks. TLS § 95 lg 2 teises lauses on sätestatud, et töötaja peab erakorralist ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praegusel juhul ei ole töötaja põhjendamiskohustust täitnud, ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele. Täidetud ei ole ülesütlemise formaalsed ega materiaalsed eeldused: töötaja ülesütlemise põhjendus on sedavõrd segaselt sõnastatud (nt viide töökaitseseadusele), et see on võrdsustatav põhjenduste puudumisega. Töötaja avalduses on küll viide õigusnormile aga puudub sisuline ja motiveeritud põhjendus. TLS § 1 lg-s 1 on sätestatud, et töölepingulises suhtes teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandjal oli täielik õigus juhtida loomakasvatuse juhi M.v tähelepanu puudustele töös. Mingit ebaväärikat käitumist M.v suhtes 17.04.2016 aset ei leidnud. M.Vesitas 25.04.2016 ise töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ja tema õhutusel esitasid samasugused avalduse tööandjale ka teised töötajad, s.h. E.L. Töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine ja samal päeval koos teiste töötajatega ilma etteteatamiseta töölt ärajäämine pani tööandja raskesse olukorda. E.Lvastutas tööde teostamise eest lambafarmis. Loomad vajavad igapäevast hooldamist. Lambafarmi päevapealt uute töötajate leidmine ei ole võimalik. Arvestades tööandja ettevõtte eripära, tööd elusloomadega, ei olnud töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamiseta mõlemapoolset huvi arvestades lubatav. Töötaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust hinnangule, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Isegi kui asuda seisukohale, et töötaja mingid etteheited tööandjale olid põhjendatud, ei anna see veel õigustust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohtupraktikas on leitud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja võib töölepingu VÕS § 196 lg 1 ja TLS § 91 lg 1 alusel mõjuval põhjusel üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või lepingu jätkamist mõistlikult nõuda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. Mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei piisa ainuüksi töötaja soovist (Riigikohtu 29.10.2012.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 11). Samuti on kohtupraktikas õiguse tõlgendamisel leitud, et mitte igasugune tööandja poolne töölepingu tingimuste täitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole aluseks töötaja algatusel töölepingu lõpetamiseks. Tööandja poolse kohustuste rikkumise tõttu on töölepingu lõpetamine põhjendatud vaid siis, kui tööandja rikub lepingut oluliselt (vt. nt. Riigikohtu 4. novembri 2009.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-09, p 12; Riigikohtu 29.oktoobri 2012.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p. 11).

lk 4

TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastatav töölepingu ülesütlemine tühine. Tühisest tahteavaldusest ei teki õiguslikke tagajärgi. Käesoleval juhul on töötaja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine nii töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsete eelduste puudumise tõttu kui ka seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu. TLS §-st 105 tulenevalt saab ülesütlemise tühisusele tugineda juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon on ülesütlemise tühisuse tuvastanud. TLS § 105 lg 1 järgi peab töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Tööandja sai töötaja 25.04.2016 avalduse kätte samal päeval. Enne TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja möödumist pöördus tööandja ülesütlemise vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni (töövaidlusasi nr 4-1/1166/16). Tööandja on töötajale lõpparve koosseisus välja maksnud aprillikuus väljateenitud töötasu ja hüvitise kasutamata puhkuse eest. Töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise tõttu ei ole tööandja töötajale lõpparve koosseisu välja maksnud TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist. Võtmata töötaja väiteid ja etteheiteid omaks, märgib tööandja, et isegi kui need etteheited oleksid mingis ulatuses põhjendatud, ei andnud need alust tööleping erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel üles öelda. E.Ltöötas selle tööandja juures 1.02.2013 kuni 25.04.2016. Töötaja ei ole välja toonud ühtegi ettenägematut asjaolu, mis oleks temale andnud aluse töölepingu erakorraliselt ilma etteteatamiseta üles öelda. Lautade ja töötajate olmeruumide ehitustehniline seisund tema töösuhte kestel oluliselt ei halvenenud ning töötingimused ei muutunud. 19.04.2016 teostatud kontrolli käigus Veterinaar- ja Toiduamet AS-i S.Ö ehitiste loomapidamise nõuetele mittevastavust ei tuvastanud. Töötaja ei ole oma töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses ega ka kirjalikus hagivastuses ühtegi TLS § 91 lg 2 p-des 1 ja 3 nimetatud sätetes nimetatud asjaolu põhistanud. Töötaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. TsMS § 230 lg-s 1 on sätestatud, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TLS § 85 lg 3 järgi eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse TLS § 85 lg 4 kohaselt ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud ülesütlemis tähtajaga (vt. nt. Riigikohtu 15.04.2015.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p.11). Praeguses asjas ei ole töötaja tõendanud, et tööandja on väidetavad rikkumised toime pannud ja et töötajal oli alus tööleping erakorraliselt üles öelda.

lk 5 veelkord, et 17.04.2016 toimus AS S.Ö juhtkonna regulaarne töönõupidamine, millel E.L ei osalenud. Tema töölepingut, tema isikuga seonduvat ega tema tööülesannete täitmist sellel nõupidamisel ei arutatud. Nõupidamisest võtsid osa M.Vja AS S.Ö aktsionär H.S, aktsiaseltsi nõukogu liige M.Sning juhatuse liige M.L. 17.04.2016.a toimunud juhtkonna koosolekul oli kõne all loomade söödaplaani koostamata jätmine loomakasvatuse juhi M.V-Upoolt ning murettekitav loomade jätkuv kadumine ja hukkumine 2016. aastal. Kuna juhatuse liikme M.L ja loomakasvatuse juhi M.V-Ukoostöö ei laabunud ja nende omavahelised tööalased suhted olid muutunud konfliktseks, anti M.V-uleteada, et niimoodi enam jätkata ei saa ja et olukorra lahendamiseks peab tema hakkama oma tööalaseid asju üle andma perspektiiviga, et tema peab tulevikus lahkuma. M.VUtöölepingut tööandja sellel päeval ei lõpetanud ega kõrvaldanud teda töölt. Tõend: tunnistaja M.S-i ütlused. 2.Tööandja ei süüdistanud E.Lit M.V-U vahendusel loomade tervise ja heaolu tagamata jätmises, loomade hukkumises ja kadumises jne. Juhul, kui M.Vselliseid süüdistusi töötajale esitas, siis tegi ta seda omal algatusel, ilma tööandja poolsete juhiste ja ettekirjutusteta. Eitada ei saa tõsiasja, et 19.04.2016.a. tuvastas Veterinaar- ja Toiduamet, et AS S.Ö loomade olukord ei olnud hea. See tähendab, et isegi kui tööandja oleks töötajale etteheiteid teinud, siis oleksid need etteheited olnud tõesed ja õigustatud. Tõde võib olla küll isikule ebameeldiv, aga tõeseid väiteid ei saa pidada solvavaks ega töötaja au ja väärikust rikkuvaks. Tööandja esitas loomade kadumise asjaolude ja süüdlase väljaselgitamiseks politseile avalduse. Politseile avalduse esitamine on õiguspärane tegu, millega ei ole töötaja au ega väärikust haavatud. Tõendid: tunnistaja M.S-iütlused; Veterinaar- ja Toiduameti kontrollaktid nr 1129-16-034 ning nr 11-29-16-038 (esitatud kohtule 16.01.2017.a.).

lk 6 sisustatud puhkeruumi näol tagatud. Töötajat on enne tema tööle lubamist töötervishoiuja tööohtusalaselt instrueeritud (vt lisa 2).

lk 7 12,5 °C (20. detsember, Tartu-Tõravere) ning miinimumiks -15,6 °C (31. detsember, Valga); 2016.a. jaanuarikuus Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,7 °C, mis on 4,2 °C normist madalam (paljuaastane keskmine -3,5 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 6,9 °C (28. jaanuar, Võru) ning miinimumiks -30,0 °C (8. jaanuar, Tartu-Tõravere); 2016.a. veebruarikuus Eesti keskmine õhutemperatuur oli +0,7 °C, mis on 5, °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine -4,5 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 6,6 °C (10. veebruar, Pärnu) ning miinimumiks -12,3 °C (18. veebruar, Tiirikoja); 2016.a. märtsikuus Eesti keskmine õhutemperatuur oli 0,2 °C, mis on 1,3 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine -1,1 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 14,3 °C (29. märts, Pakri ilmajaam) ning miinimumiks -18,3 °C (1. märts, VäikeMaarja). Töötaja ei ole konkretiseerinud, millal väidetav joogiveeseadmete külmumine aset leidis. Tegemist on ilmselt ülepaisutatud etteheitega. 2016.a. tekkis ühel või kahel korral seoses ootamatu ilmade külmenemisega vajadus veevoolikuid sulatada, need sulatati ja loomade jootmine toimus tavalise süsteemiga, mingit käsitsi jootmist ei olnud. Voolikute külmumise põhjus ei olnud akende puudumine. Töötajad olid jätnud külma ilmaga hooletult ukse lahti. 2016. aasta esimeses kvartalis tellis tööandja füüsilisest isikust ettevõtjalt Fred Lillemaalt loomade jootmisseadmetele elektrisoojenduse paigaldamise (vt lisatud hinnakalkulatsioonid, lisa 7). Väide, et selle sai loomakasvatuse juht oma tuttavalt tasuta, ei vasta tõele. Tegemist oli tasulise teenusega. Materjalide ja teenuse eest tasumise korraldas tööandja. Tõendid: hinnakalkulatsioonid.

lk 8 selle kohta, et temal oleks olnud olulisi auto remondikulusid ja tema oleks tööandja poole pöördunud auto remondikulude hüvitamise ettepanekuga.

lk 9 tööandja oma hagiavalduse ja selle lisadega ning ka töövaidluskomisjoni istungil antud tunnistaja M.Sütlustega ei ole tõendanud, et töötaja 25.04.2016 töölepingu erakorraline ülesütlemine on ebaseaduslik.

lk 10 ja 101nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; 5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; 51) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister; 71) korraldama valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud; 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist; 13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; 14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; §

lk 11 Eeltoodud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätteid tööandja täielikult eiras, mistõttu töötaja alljärgnevalt selgitab faktilisi töö- ja olmetingimusi töökohas, mis olid ka töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjusteks (töötaja 25.04.2016 avaldusel ekslikult põhjusena märgitud „töökaitseseadus“, kuna töötaja ei teadnud, et töökaitseseadus enam ei kehti, vaid kehtib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, internetis, RT-s avaldatud seaduses puudus märge, kehtivuse kohta. - Tööandjal puudus kontor, mistõttu juhatuse liige M.L töötas kodus, lautades ta igapäevaselt ei käinud. Õhtuti, vahetevahel pärast tööpäeva lõppu, käis M.L töötajaid lauda akende taga salaja jälgimas, eesmärgiga tabada töötajad varguselt. -Töötaja(te) igapäevaseks töökeskonnaks olid tööandja loomalaudad, millised olid nõukogude ajal ehitatud, endistele sovhoosidele ja kolhoosidele kuulunud laudad, mis ei vastanud juba enam ammu kaasaja ekspluatatsiooni nõuetele, olid lagunenud ning töötajate ja loomade elule ja tervisele ohtlikus seisukorras. - Nii puudus lautades igasugune ventilatsioon, mistõttu ka laudad igapäevaselt lagunesid. Lautades sees kukkus laest suuri betooni tükke, aknaaukudel olid akende asemel kiled ees, mis olid ka lagunenud ning seetõttu oli lautades pidev tõmbetuul. Veiselauda katus oli katki ja lasi vett läbi, vihma sadas pidevalt sisse nii katkisest katusest kui ka klaasimata ja katmata aknaaukudest, üks osa laudakatusest oli poolenisti ära lagunenud ja lahtisi eterniidi tükke kukkus valjema tuule ja tormiga pidevalt katuselt alla, mistõttu tuli töötajal pidevalt jälgida, et töötajad ning ka loomad eterniidi tükkidega pihta ei saaks. Ka veised elasid seetõttu talvel lauda juures aias. - Lautades olid vananenud joogiveetrassid, millised 20 kraadise külmaga ära külmusid. Külmumisel jäid 1000 lammast ja 250 veist joomata. Loomi joodeti seejärel ämbritega 2x päevas. Vee puudus mõjutas otseselt loomade tiinust ja tiinestumist. Töötajad vedasid käsitsi loomadele ämbreid ette, traktori järel oli vee pütt millest töötajad lasid vett. Üks veis joob korraga 30-50 l vett ning selliselt joota ära kõik loomad, on tohutult raske ja mahukas töö. Lautade ehituslikuks ja tehniliseks olukorra parandamiseks ei võtnud juhtkond midagi ette. Antud juhul loomade joogiveetrassile soojenduskaabli paigaldamine oleks maksnud 1000 eurot. Lõpuks sai loomakasvatus juht (töötaja) kaabli oma tuttavalt elektrikult tasuta, mitte ei ostnud seda omanik. - Lautades puudusid töötajatele tööandja poolt väljatöötatud igasugused ohutusnõuded. Farmijuhataja teha olid ka kõikide loomade raviprotseduurid, kuna farmis ei olnud veterinaari töökohta ettenähtud. Poegimisajal tuli töötajatel laudas viibida 24 tundi, töötajad pidi ööbima külmas toas, mis ka radiaatori olemasolu korral ei soojenenud, kuna laudaruum ise sooja ei pidanud. - Kõigis lautades puudusid töö- ja olmeruumid ning töötajate riietusruumid, mistõttu puudus töötajatel soe tuba, kus olla ja ka märgi riideid kuivatada, kuna töö nõudis pidevat väljas viibimist. Töötajad ostsid ise oma vahendite eest radiaatori ja diivani. - Kõigis lautades puudusid ka pesemisruumid, millest tulenevalt said töötajad ainult külma veega käsi pesta. - Lautades sees puudusid ka loomadele mõeldud vaheaiad, millised on vajalikud loomade püüdmiseks ja fikseerimiseks, just eriti kui on vaja ravida või märgistada vasikat pärast sündimist. Tihti oli kordi, kus vasika märgistamisel lehm ründas ja siis päästsid töötajaid vaid kiired jalad. Lautades puudusid loomade jaoks igasugu ajamiskoridorid või aedikud, et inimene saaks kuhugi varjuda kui loom ründab. Lautadel puudusid aknad, seepärast külmas ka vesi ära. Samuti puudusid veiselaudas ka loomade fikseerimise võimalused, millede puudumine seadis ohtu töötajate elu ja tervise. - Igapäevaselt tööle tulles, tuli loomade söötmeid puhastada käsitsi hargiga. Kuna laut oli 100 meetrit pikk ja söötmeid 4 rida ühes laudas, siis tuli tohutult söötmeid iga hommikul käsitsi puhtaks loopida enne kui sai uue heina sisse panna. Söötmed olid kitsad ja sügavad

lk 12 ning sinna jooksis ka vesi. Tihti pidid töötajad ka söötmetest välja viskama veest läbivettinud heina ja silo, mis olid väga rasked naisterahval tõsta. Sellised lautades olnud söötmed ei vasta kaasaja nõuetele ning tänapäevastes lautades selliseid söötmeid enam ei kasutada, kuna see ei vasta tänapäevastele euronõuetele ning nõuab põhjendamatult palju rasket füüsilist tööd. Rullihoidikuid tööandja ei ostnud, kuna see pidi olema tööandja seisukohalt „raiskamine“. Ka sõnnikut tuli ajada ühes laudas osati käsitsi, sest sinna traktor lihtsalt ei mahtunud, kuna lauda ehitus oli selline. Töötaja, loomakasvatusjuht, tegi järjepidevalt juhatuse liikmele ja omanikule ettepanekuid asjade ümberehitamiseks, kuid tööandja nendele tahtlikult ei reageerinud. - Ka igapäevaseid töösõite tööandja lautade vahel tegid töötajad oma autodega, tööandja hüvitas ainult kulud kütusele, autoremondikulud jättis hüvitamata. Firma auto oli pidevalt tegevjuhi käes ja teine auto oli katki ( puudusid rehvid, tagaukse lukk puudu). - Suvel tuli laudatöötajatel ja loomakasvatusjuhul viibida *** saarel, kus töötajad olid paigutatud elama tööandja poolt renditud vanasse elamiskõlbmatusse kivimajja, millel jooksis kahes toas katus läbi. Majas puudus küte ja vesi, süüa tuli teha lõkke peal, pesta ei saanud, magada tuli reformvoodis, töötajate enda tekkide ja patjadega. Kuna majakatus jooksis kahes toas läbi, olid toas all veekausid kui vihma sadas. Töötajatel pidi kaasas olema piisavalt palju vahetusriideid, kuna sügishooajal sadas pidevalt vihma ja riideid kuivatada ei saanud. Saarel viibiti vahel 2-3 päeva, vahel nädala ja nii maist kuni oktoobrini. Tihti ei saanud sügisel tormiga sealt tagasi, siis tuli olla kauem. Kuna loomade aiad olid mereotsadega, siis tuli töötajatel pidevalt vees olles aedu teha. Sügisel ja kevadel on merevesi väga külm ja käed külmetasid pidevalt, kuna kinnastega ei saanud vees aeda teha. -Tööandja kohustas loomakasvatusjuhti ja teisi töötajaid loomi *** saarele vedama parvega, mis oli köiega paadi järel ning töötajad ise olid loomadega parvel. Parv oli lihtsalt neljakandiline alumiinium alus kus 8 looma mahub peale. -Töötajatel puudus vastava tööandja kaitseriietus ja igasugune päästevarustus, sh. päästevestid jne. Vähimagi tuulega parve vedada ei saanud, kuna parv läks koos loomadega ümber. Ka traktori käru, millega tuli merest läbi loomi vedada, läks kõrge veega ümber. See oli ohtlik nii inimestele kui ka loomadele. - Paadil, millega töötajad pidid pidevalt üle mere ***le sõitma, oli mootor katki ning paadil puudusid kõik dokumendid ja ka tehniline ülevaatus. Vaatamata sellele, kohustas tööandja töötajaid selle paadiga merele minema. Ka paadi põhjas oli 2 auku, kust tuli vesi sisse ja katkise mootori pärast istusid töötajad pidevalt merel kinni. Ohutuse nõuete rikkumise tõttu koostati kontrollide poolt ka ühel korral haldurikkumiste protokoll. Täiendavad asjaolud - Euroopa sotsiaalharta artiklist 26 tuleneb töötaja õigus väärikale kohtlemisele töökohal, mille kohaselt tööandja peab hoidma ära ahistamist töökohal või seoses tööga ning võtma tarvitusele meetmed töötajate kaitseks niisuguse käitumise eest. Tööandja kohustub hoiduma töötaja vastu suunatud korduvatest taunitavatest, selgelt negatiivsetest või solvavatest tegudest töökohal või seoses tööga ning aitama sellist käitumist ära hoida ja võtma tarvitusele kõikvõimalikke sobivaid meetmeid töötajate kaitsmiseks niisuguse käitumise eest. (Artikkel 26 ratifitseeriti Riigikogu poolt täielikul kujul 2012 aastal) Tööandjal on õigus küll teha märkusi töötajale tööülesannete täitmata jätmise kohta ning tööandja ülesanne on jagada töötajale tööülesandeid, mis ei oleks oma olemuselt vastuolus tema ameti sisu ning töölepingust (mille sisu eelduslikult vastab seadustest pärinevatele nõuetele) tulenevate kohustustega.

lk 13 -Sotsiaalharta artiklist 3 tuleneb isikute õigus töötada ohututes ja tervislikes töötingimustes, sellest tulenevalt on töötajal õigus füüsilisele ja vaimsele heaolule töökohas. Riski- ja ohuteguriteks on näiteks suurte koormuste käsitsi teisaldamise. - Sotsiaalharta artikkel 11 kohustab lepingupooli rakendama meetmeid tagamaks õigust tervise kaitsele laiemalt kui töösuhtes. Sellest järeldades võib ohuna töötaja elule ja tervisele käsitleda näiteks töötaja Töö ja puhkeaja normide rikkumist, mis tuleneb tööandja tegevusest või tegevusetusest, kui töötaja töö on sellist laadi, mille ohutu täitmine on otseselt sõltuvuses ületöötamise ja sellest tuleneva - väsimuse vältimisest. Sellistel juhtudel esineb töötajal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles etteteatamistähtaega järgimata, sest töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esineb mõjuv põhjus, samuti ei saa kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist tulenevalt juba olulisel määral kahjustada saanud töölepingu osapoole huvidest. - Tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisena TLS § 91 lg 2 p 3 tähenduses (reaalne oht töötaja elule ja tervisele) on töötajale ajutiselt tööülesannete täitmiseks loodud tööpinnal valitsenud ebainimlikud töötamise tingimused, kus töötaja oli lühikese aja jooksul sunnitud töötama tingimustes, kus tal oli külm ning loodud ei olnud töötajale vastuvõetavaid sanitaartingimusi. - Tööandja ei taganud seadusega ettenähtud töö- ja puhkeaja ning olmetingimusi, mille tulemusena haigestus loomakasvatus juht M.V ning sattus 4.jaanuaril 2016.a. neeruvaagna põletikuga haiglasse. Põletik oli tekkinud ägeda külmetuse tagajärjel töökohal.

lk 14 erakorralise ülesütlemise lepingu lõppemise alusena õigeks võtmist ega sellega nõustumist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg 1 järgi on töötamise register MKS § 17 lõikes 1 sätestatud registri (maksukohustuslaste registri) alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Töötamise registrisse tehtud kanne omab seega üksnes administratiivset tähendust, registrikanne ei loo, muuda ega lõpeta töölepingu poolte õigussuhteid. Sunniraha ähvardusel peab tööandja tegema töösuhte lõpetamisel töötajate registrisse kande 10 päeva jooksul töösuhte lõppemisest (MKS § 252 lg 4). Praegusel juhul on tööandja töötamise registris töösuhte lõppemise registreerimise kohustuse täitnud. Kui kohus rahuldab tööandja hagi, osutub töötamise registrisse tehtud kanne töölepingu lõppemise õigusliku aluse osas vigaseks ja registrikanne tuleb vastavalt MKS §-le 256 parandada. Vaidlust ei ole selles, et tööandja on töötajale lõpparve koosseisus välja maksnud väljateenitud töötasu ja hüvitise kasutamata puhkuse eest. Vaidlust ei ole ka selles, et E.Li ühe kuu keskmine töötasu oli 611,76 eurot ning et tema kolme kuu keskmisele brutotöötasule vastab summa 1835,28 eurot. Töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise tõttu ei ole tööandja töötajale lõpparve koosseisus hüvitist TLS § 100 lg 4 järgi välja maksnud. Tööandja hagi rahuldamine välistab täielikult töötaja hagi rahuldamise. Töötaja oleks õigustatud saama TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist ainult juhul, kui tema poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine oleks kehtiv. Taganemata eelpool esitatud väidetest, palub AS S.Ö alternatiivselt, juhul kui kohus ei jäta E.Li hagi tervikuna rahuldamata, kohaldada TLS § 100 lg 4 teist lauset ja vähendada hüvitise suurust, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine ja ilma etteteatamiseta päevapealt töölt lahkumine pani tööandja raskesse olukorda. E.L vastutas tööde teostamise eest lambafarmis. Loomad vajavad igapäevast hooldamist. Päevapealt uute töötajate leidmine ei ole võimalik. TLS § 91 lg-s 1 on sätestatud, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. E.Leuševil puudus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus ja arvestades tööandja ettevõtte eripära, s.o. tööd elusloomadega, oli töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamiseta mõlemapoolset huvi arvestades lubamatu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

lk 15 - pooled sõlmisid 01.02.2013 tähtajatu töölepingu nr 3/13 /t.l. 13/, mille alusel asus E.L alates 01.02.2013 tööle aktsiaseltsis S.Ö farmijuhi abina; E.Lesitas 25.04.2016 e-postiga tööandjale kirjaliku avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks/t.l. 11/, et lahkub töölt alates 25.04.2016; Ülesütlemise avalduses on töötaja ülesütlemist põhjendanud muu hulgas sellega, et korduvalt on pöördutud ettevõtte juhataja poole olmetingimuste parandamise ja tööohutusprobleemidega (kolmandas laudas lagi, *** laut eluohtlik jne) Lubati poegimisaja valveks tuua soojak, seda ei toodud. Farmis puuduvad igasugused olmetingimused, pesemisvõimalus. Farmi ettevõtte juht ei tule, töötajatega ei suhtle, hoiab kõrvale, küsimustele vastuseid ei saa. - tööandja on E.L25.04.2016 ülesütlemisavalduse kätte saanud. -tööandja esitas 24. 05. 2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse (töövaidluskomisjoni toimikus, edaspidi tvkt), taotlusega lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg. 4 alusel alates 25. aprillist 2016 kuna töötajal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. -Vastuses tööandja avaldusele /tvk t.l. 27/ on töötaja sellele vastu vaielnud põhjusel, et tööandja on E.Li 24. 04. 2016.a. töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse rahuldanud ja töölepingu töötamise registris lõpetanud TLS § 92 lg. 2 alusel, alates 25. 04. 2016.a. Töötamise andmed /tvk t.l. 31/. -13. 06. 2016 esitas E. L töövaidluskomisjonile nõude kolme kuu keskmise hüvitise saamiseks TLS § 100 lg. 4 alusel ja viivise nõudes. Töövaidluskomisjon menetles avaldusi ühes menetluses. -24. 10. 2016 tegi töövaidluskomisjon otsuse /teatavakstegemise aeg 04. 11. 2016/ /t.l. 6/, millega jättis rahuldamata tööandja avalduse ja rahuldas töötaja avalduse ja mõistis töötaja kasuks tööandjalt välja hüvitise TLS § 91 lg. 2 alusel kolme kuu keskmise töötasu määras 1835,28 eurot kuid jättis rahuldamata viivise nõude. Töötaja keskmine töötasu 611,76 eurot /t.l. 17/.

lk 16 Kohus ei nõustu tööandja sellise käsitlusega kuna töölepingu ülesütlemise avalduses on selle põhjused piisavalt selgelt kirjeldatud ja tööandja väide, et talle olid esitatud põhjendused ebaselged , kõlab pigem püüdena asja ebaselgena näidata.

lk 17 puhkeruumis. Laudas oli pidevalt tõmbetuul, sest aknad olid katki. ***ööbiti vanas sõjaväe hoones vastavalt vajadusele. Sügisel kui oli loomad vaja kokku ajada, läks pikemalt. Hoones puudus vesi ja küte, katus jooksis läbi, riideid kuivatati lõkke peal. Kui merevesi sügisel tõusis, siis ei saanud loomi ära tuua ja tuli seal ka talvel käia. Kuna eelnimetatud hoones ööbida ei saanud, siis rentis farmi juhataja turismitalus toa. Peale

lk 18 oli aktsiaseltsi juhtkonnas pidevalt arutlusaineks, konkreetselt E.Lit selles keegi siiski ei süüdistanud. Loomade kadumise asjaolude ja süüdlase väljaselgitamiseks politseile avalduse esitamine on tööandja arvates õiguspärane tegu, millega ei ole töötaja au ega väärikust haavatud. Tunnistaja M.Vütlustest nähtub, et küsiti loomade kadumise põhjuseid. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et konkreetselt töötaja E.L-T oleks loomade kadumises süüdistatud või politsei poolt tema süü tuvastatud. Samas oli tööandja avaldanud kahtlusi, et selles on ka töötajate süü. Ebaväärika kohtlemise mõiste on väga laiaulatuslik ning seetõttu võetakse arvesse tööandja käitumist kogumis. Kuivõrd tõendamist on leidnud, et konfliktne olukord tööandja ja töötajate vahel antud juhul oli, tuleb nõustuda töötajaga selles osas, et sellise töösuhte jätkamist ei saa eeldada ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 91 lg 1 järgi põhjendatud kuna kohtu hinnangul tervikpilt räägib töösuhte edasise kestmise kahjuks.

lk 19 kohtuistungil antud ütlustest olid töötingimused kõneaineks korduvalt nii vestluses loomakasvatusjuhiga, kes probleeme edastas ja tegevjuhiga.

lk 20 Kohtu hinnangul on töötaja tõendanud, et töökohas puudusid tööks talutavad tingimused. Kohus leiab siinjuures, et tööandja poolne väide, et sellised töötingimused olid ka E. L tööle asumise ajal ja seetõttu ei saanud ta mingil suvalisel ajal äkki tugineda halbadele töötingimustele, on demagoogiline ja töötaja suhtes pahatahtlik. Tööandja on tõendina normikohaste olmetingimuste kohta töökohas esitanud 2007.a. riskianalüüsi /t.l. 93/, mis kohtu hinnangul ei ole asjakohane, sest vaidluse all on tingimused 2016. aastal, e.siis ligi kümme aastat peale riskianalüüsi koostamist. Ka ei saa asjakohaseks pidada Veterinaarja toiduameti kontrollakte /t.l. 67-73/, mis käsitlevad põhiliselt lautade sobivust loomapidamiseks ja löömade söötmist, mitte töötajate töötingimusi. Samas möönab ka tööandja ise, et laudad (*** farmi ja *** farmi hooned) ei olnud uued, *** farmi ehitiste esmane kasutuselevõtu aasta 1974, kuid ehitised on rekonstrueeritud 2006. aastal. Samuti on tööandja 16.01.2017 märkinud, et enne kui töötaja töölt lahkus, oli kõne all olemasoleva asemel töötjatele uue puhkeruumi väljaehitamine, kuid projekti realiseerimine peatus. Paderiku farmis oli soe ja külm vesi, duširuumi farmis ei ole, aga töö laad seda otseselt ei nõua. Kohus ei nõustu tööandjaga selles osas, et töö laad ei nõudnud duširuumi olemasolu. Kuivõrd töö laudas loomadega, sh poegimise ajal oli must ja nõudis duširuumi olemasolu. Kohtu hinnangul on tunnistaja M.V ütlustega tõendatud, et lautades puudusid nõuetekohased töö- ja olmeruumid, töötajate riietusruumid, pesemisruumid. Lautades puudusid aknad. Veiselauda katus oli katki ja lasi vett läbi, vett sadas sisse nii katusest kui katmata aknaaukudest. Seega on tõendatud, et antud juhul esines tööandjapoolne kohustuse oluline rikkumine TLS § 91 lg 2 p 3 tähenduses.

lk 21

lk 22 asjaolusid arvestades kohus peab töölepingu erakorralise ülesütlemise piisavaks hüvitist töötaja 2 kuu keskmise töötasu ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Mõlder Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.