RS hagi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (Tallinna linna) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 035/2016/2080
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.12.2016.a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): RS (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Tiina Pill Kostja (vastustaja): Tallinna linn Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu (registrikood 75023823), tehinguline esindaja Elis Allas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 15.12.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta RS määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud RS kanda. Mitte mõista RSlt ringkonnakohtu menetluskulusid välja.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 1(4)
Tsiviilasi nr 2-16-15731
1.18.10.2016.a esitas hageja kostja vastu hagi sundtäitmise täiteasjas nr 035/2016/2080 lubamatuks tunnistamise nõudes. Ühtlasi esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus täitemenetluse peatada. 01.09.2016.a tegi kostja OS-le, hagejale, OY-le, SŠ-le ja AP-le ettekirjutuse nr 1612899/010493 kõigi ehitustööde peatamiseks Tallinnas, Kotzebue 18a asuvas laohoones, hoiatusega rakendada ettekirjutuse mittetäitmisel sunniraha iga ettekirjutuse saaja suhtes summas 5000 eurot. 16.09.2016.a tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet OS-le, hagejale, OY-le, SŠ-le ja AP-le sunniraha hoiatuse ning määras uue sunniraha suuruse 6400 eurot. Seejärel, 26.09.2016.a tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks hageja suhtes 5000 eurot nõudes, koos täitekuludega nõutakse temalt kokku 5709,16 eurot. Hageja leidis, et sundtäitmine on antud juhul õigusvastane. Ettekirjutus on tehtud korrakaitseseaduse § 28 lg 1 alusel. Hageja ei ole vaadeldaval juhul avaliku korra eest vastutav isik, sest tema soetas omale korteriomandi antud aadressil alles 22.08.2016.a lepingu alusel. Elamu oli selleks ajaks valminud. Hageja ei ole antud elamus teostanud mingeid ehitustöid mitte kunagi, seda ka peale ettekirjutuse saamist. Ettekirjutuse on hageja vaidlustanud halduskohtus, paludes selle tühistamist. Hageja palus tunnistada kohtutäituri Hille Kudu täiteasjas nr 035/2016/2080 sundtäitmine lubamatuks.
2.Harju Maakohtu 15.12.2016.a määrusega keeldus kohus 18.10.2016.a esitatud hagi menetlusse võtmisest ning tühistas maakohtu 19.10.2016.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Määruse kohaselt on käesoleval juhul hageja suhtes täitmiseks esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 01.09.2016.a ettekirjutus-hoiatus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 kohane täitedokument. Hageja ei ole hagis välja toonud, millisel eelmärgitud sättes toodud alusel (eelkõige nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud) ta sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotleb. TMS § 221 tulenevalt ei saa hageja maakohtus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tuvastusnõudeid esitades vaidlustada karistusotsust, mis kuulub vaidlustamisele halduskohtus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei hinda kohus sunniraha määramise asjaolusid ja alust ega määratud sunniraha suurust. Tegemist on jõustunud haldusaktiga, mida on võimalik hagejal vaidlustada halduskohtus. Hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu, see on TMS § 221 lg 1 viimase lause kohaselt lubamatu (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-114-13). Hagis on esitatud sisulised vastuväited täitedokumendile ning hagis nimetatud asjaolud ei ole tekkinud pärast täitedokumendi tegemist. Eeltoodust tuleneval ei ole hageja esitanud hagis asjaolusid, millest järelduvalt oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine õiguslikult võimalik. Kohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale 02.01.2017.a määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse täies ulatuses. Hageja leidis, et TMS § 221 lg-le 1 tuginedes ei ole võimalik hagimenetlust lõpetada, sest kohtu poolt viidatud säte ei loetle ammendavalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseid. Tegemist ei ole karistusotsusega. Hageja ei vaidlusta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ettekirjutust ennast. Hagi punktis 12 on hageja välja toonud ka asjaolu, et on vaidlustanud ettekirjutuse kui haldusakti halduskohtus (paludes selle tühistamist) ning märkinud hagis ka seda, et selle kaebuse rahuldamisel puudub täitmisele kuuluv haldusakt ja seega oleks sundtäitmise hagi rahuldamiseks alus olemas (eelduseks oleks vastava haldusvaidluse lahendi äraootamine antud asjas). Sundtäitmise alus on käesoleval juhul ettekirjutus. Ettekirjutuses toodud asjaolud on määruskaebuse esitaja vaidlustanud halduskohtus, paludes ettekirjutuse tühistamist. Maakohus on määruses jätnud tähelepanuta, et sunniraha tasumise kohustus tekib hagejal alles siis, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Hageja on hagis välja toonud asjaolu, et tema ei ole ettekirjutuses ja hoiatuses toodud keeldu rikkunud (ja seega puudub alus
2(4)
Tsiviilasi nr 2-16-15731 ettekirjutuses toodud sunniraha rakendamiseks), mistõttu ei saa tema suhtes alustada ja läbi viia sundtäitmist. Seega on vale kohtu viide menetluse lõpetamise alusena TMS § 221 lg-tele 1 ja
2.Antud juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaolud on tekkinud pärast ettekirjutuse (sundtäitmise alusdokument) ja hoiatuse tegemist. Kohus ei ole arvestanud ka hagis toodud asjaolusid, mille kohaselt on täitemenetluses sundtäitmisele saadetud nõue (selle suurus) sissenõudja kaalutlusotsus, mis tehakse samuti peale ettekirjutuse tegemist. Sissenõudja ei pea esitama ettekirjutust täitmisele summas, mis on ettekirjutuses viidatud. Sellise summa rakendamine antud juhul on samuti hageja poolt vaidlustatud (hageja leiab, et see on liiga suur) ning sellise summa täitmisele määramine peab olema kohtulikult kontrollitav eraldiseisvalt. Täitmisele saadetud nõude suuruse määramine on samuti aset leidnud pärast ettekirjutuse tegemist. Määruskaebuse esitaja kordab, et sissenõudja ei pea täitmisele pöörama ilmtingimata ettekirjutuses märgitud summat. Nõude täitmisele pööramine peab olema suuruse poolest põhjendatud ning see omakorda peab alluma kohtulikule kontrollile. Hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes on hageja õiguste rikkumine reaalselt võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Samuti on hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks ning eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagiga on taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega on maakohus valesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 ja lõpetanud ebaseaduslikult asjas menetluse.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Vastustaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ja määruse muutmata. Määruse põhjendused
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
6.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja käsitlusega sellest, et sunniraha maksmise vältimiseks on võimalik esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Hiljutises õigusemõistmises on Riigikohus asunud seisukohale, et kuigi sunniraha määramine on reaaltoiming, tuleb sunniraha määramise puhul pöörduda halduskohtusse, kus isik saab enda õiguste kaitseks mh nõuda algatatud täitemenetluse puhul haldusorgani kohustamist täitemenetluse lõpetamiseks (RKHKo 3-3-1-7-16, p 16 ja 3-3-1-72-14, p-d 11-15). Samuti saab isik nõuda ka esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist. Hageja on määruskaebuse kohaselt vaidlustanud sunniraha määramise aluseks oleva haldusakti ka juba halduskohtus. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud, et sisuliselt sama asja (sunniraha määramise seaduslikkust) kontrollitakse nii maakohtus kui ka halduskohtus paralleelselt, mis võib viia selleni, et kohtud jõuavad erinevate lõppjäreldusteni. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
7.Ringkonnakohus ei käsitle määruskaebuse esitaja 27.02.2017.a menetlusdokumendis avaldatud menetluse peatamise avaldusena. Ringkonnakohus ei leia ka ise, et käesolevas asjas oleks alus peatada menetlus kuni halduskohtus asja menetluse lõppemiseni.
8.Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu vastustajaga, et määruskaebus esitati hilinenult. Kohtute infosüsteemi kohaselt sai hageja esindaja määruse kätte 19.12.2016.a. Seega on 02.01.2017.a määruskaebus esitatud tähtaegselt.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-16-15731
9.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastustaja avaldas kohtule, et tal menetluskulud puuduvad ning sellel põhjusel ringkonnakohus määruskaebuse esitajalt ringkonnakohtu menetluskulusid välja ei mõista.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.