Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED D.O. esitas Tartu Maakohtule hagi Bruno O`Ya nimelise Eesti Noorte Näitlejate Abistamise Sihtasutuse vastu testamendi tühisuse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegi B. O'Ya 06.06.2002 notariaalselt tõestatud testamendi, millega määras oma surma korral korteriomandi, koduse sisustuse ja isiklikud tarbeesemed loodavale Bruno O'Ya nimelisele fondile Eesti Noorte Näitlejate Abistamiseks rahvusvahelisel tasemel ning testamenditäitjaks Ahto Aderi. B. O'Ya suri 09.10.2002. Hageja on B. O'Ya tütar, kellel alaealisena tekkis õigus pärandi sundosale. 11.02.2005 väljastas Tartu notar Mati Allik hagejale pärimisõiguse tunnistuse, millega tunnistas, et B. O'Ya vara on testamendi järgi 1⁄2 ulatuses üle läinud kostjale ja pärimisseaduse (PärS) §-de 13, 104, 117 ja 118 alusel 1⁄2 ulatuses hagejale. Hageja leidis, et testamendiga pärijaks on määratud tulevikus loodav juriidiline isik, mida ei olnud ei testamendi koostamise ega pärandaja surma ajal olemas. Sihtasutuse asutamiseks testamendi alusel on vajalik sihtasutuste seaduse (SAS) § 6 nõuetele vastav asutamisotsus. B. O'Ya testament niisugust asutamisotsust ei sisalda. Seega ei ole testamendi alusel selles nimetatud fondi, kui sihtasutust võimalik asutada. Pärimisseadusest tulenevalt võib pärandaja surma momendil olemas mitteolev juriidiline isik saada erandkorras pärijaks ainuüksi juhul, kui see asutatakse testamendi alusel. Testamendita on üksnes õigus tagada või korraldada sihtasutuse registrisse kandmine, täiendades vajadusel asutamisotsust või põhikirja, kuid ei ole õigust sihtasutust ise asutada. Testament ei sisalda testamenditäitjale asutamisotsuse koostamiseks ja allakirjutamiseks antud SAS §-s 6 lg 3 nõutavat notariaalselt tõestatud volikirja. B. O'Ya testament on tühine, kuna sellega on pärandatud tema vara juriidilisele isikule, keda tema surma ajal olemas ei olnud ja keda ei ole tema testamendi alusel asutamisotsuse puudumise tõttu võimalik asutada. Bruno O`Ya nimelise Eesti Noorte Näitlejate Abistamise Sihtasutuse esindaja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt omab Bruno O'Ya nimelise Eesti Noorte Näitlejate Abistamise Sihtasutus pärimisvõimet, sest on loodud testamendi alusel ja väljendab pärandaja viimast tahet. Testament vastab seaduse nõuetele. Notariaalselt tõestatud testamendi §-s 1 on pärandaja tahe selgelt väljendatud ja testamendi täitjateks määratud Ahto Ader ja Sulev Roosmaa. Notariaalselt tõestatud asutamisotsuse ja sellega kinnitatud põhikirjaga ning sihtasutuste registri väljavõttega on tõendatud, et sihtasutus on loodud igati seaduspäraselt.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 7. detsembri 2005 otsusega D.O. hagi Bruno O`Ya nimelise Eesti Noorte Näitlejate Abistamise Sihtasutuse vastu rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on PärS § 9 lg 1 kohaselt pärimise aluseks seadus või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis või pärimislepingus. Seega väljendasid 06.06.2002 testamendis antud korraldused pärandaja B. O'Ya viimset tahet ning vastavalt pärimisõiguse tunnistusele on hagejal õigus saada 1⁄2 pärandist. PärS § 93 kohaselt on testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele

vastukäivad. PärS § 5 lg 3 sätestab, et pärimisvõimeline on juriidiline isik, kes pärandaja surma ajal on olemas. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt loetakse pärandi avanemise ajal olemas olevaks sihtasutus, mis luuakse testamendi või pärimislepingu alusel ning kui ta hiljem omandab juriidilise isiku õigused. SAS § 7 lg 1 alusel võib sihtasutuse asutada notariaalselt tõestatud testamendi alusel, mis peab sisaldama § 6 nõuetele vastavat asutamisotsust. 06.06.2002 testament sisaldab selgelt väljendatud B. O'Ya tahet ja otsustust SAS §-le 7 vastava sihtasutuse asutamiseks, kuna pärandaja on oma testamendis nimetanud asutust loodavaks (ka loomisel olevaks) Bruno O'Ya nimeliseks fondiks Eesti Noorte Näitlejate Abistamiseks rahvusvahelisel tasemel ja määranud pärandi üleandmise nimetatud otstarbel loodavale fondile-asutusele. PärS §-s 76 nähakse ette, et testaator võib testamendiga määrata pärandile või selle osale otstarbe ning nimetada juriidilise isiku, mis tuleb luua pärandi valitsemiseks määratud otstarbel. Pärandaja viimne tahe oligi luua fond Eesti noorte näitlejate abistamiseks rahvusvahelisel tasemel. Testamenditäitja ülesanded võib kindlaks määrata testaator oma testamendiga. Kui ta seda teinud ei ole, tuleb aluseks võtta PärS § 80 lg 3 sätted. Nende kohaselt on testamendi täitja kohustatud hoolt kandma, et testaatori viimse tahtena antud korraldused saaksid täidetud. SAS § 7 lg 2 paneb testamenditäitjale kohustuse tagada sihtasutuse registrisse kandmine, kusjuures testamenditäitjal on vastavalt SAS §-le 7 lg 3 õigus vajaduse korral määrata sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti need asutamisotsuse ja põhikirja tingimused, mida ei ole kindlaks määratud testamendiga. Bruno O'Ya nimelise Eesti Noorte Näitlejate Abistamise Sihtasutuse asutamisotsuse, sellega kinnitatud põhikirjaga ja sihtasutuste registri väljavõttega on tõendatud, et Bruno O'Ya nimelise Eesti Noorte Näitlejate Abistamise Sihtasutuse asutamisotsus koos põhikirja kinnitamisega on notariaalselt tõestatud 16.01.2004 ja sihtasutus on sihtasutuste registrisse kantud 04.09.2005. Seega on Ahto Ader testamendi täitjana oma kohustused täitnud ja taganud B. O'Ya poolt testamendiga loodud sihtasutuse registrisse kandmise. A. Aderi volitused selleks tulenevad B. O'Ya koostatud testamendist, millega ta määrati testamenditäitjaks ja PärS §-st 80 lg 1, 3 ning ka SAS §-st 7 lg 3. Seega sisaldas 06.06.2002 testament B. O'Ya viimset tahet omanimelise fondi loomiseks Eesti noorte näitlejate abistamiseks rahvusvahelisel tasemel ning kuna vastavalt PärS §-le 5 lg 5 omandas sihtasutus hiljem juriidilise isiku õigused, on ta ka pärimisvõimeline.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

D.O. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 2005 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

kohta, et testamendi tegemine tooks õigusliku tagajärjena kaasa sihtasutuse asutamise peale tema surma.

O'Ya nimelise Eesti Noorte Näitlejate Abistamise Sihtasutusele, sest pikaleveninud kohtuvaidlus ei ole võimaldanud nimetatud sihtasutust reaalselt käivitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kuna vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ei korda ringkonnakohus, tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6, oma otsuses esimese astme kohtu otsuse motiive. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et Bruno O`Ya testament ei sisalda pärandaja tahteavaldust temanimelise fondi või sihtasutuse asutamiseks, olenemata sellest, et pärandaja on soovinud sellesama testamendiga oma vara loodavale fondile või sihtasutusele jätta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vaidlustatud otsuses märgitud seisukohaga, et pärandaja tahe asutada temanimeline Eesti Noorte Näitlejate Abistamise fond (sihtasutus) tuleneb testamendi §-st 1, millega Bruno O`Ya määras oma vara pärijaks loodava fondi (sihtasutuse). Asjaolu, et testamendis on kasutatud väljendeid „loodav“ ja „loomisel olev“ fond (sihtasutus), mis ei kattu äriseadustikus kasutusel oleva väljendiga „asutamisel“, ei tähenda, et pärandaja ei ole avaldanud oma tahet temanimelise sihtasutuse asutamiseks, kes oleks ühtlasi ka tema vara pärijaks. Vastavalt PärS §-le 27 lg 1 lähtutakse testamendi tõlgendamisel selles kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, kui testaator ei ole neile andnud teist tähendust. Sellest tulenevalt on maakohus Bruno O`Ya testamenti õigesti tõlgendanud, leides, et kuna pärandaja on oma testamendis nimetanud pärijana temanimelist fondi (sihtasutust) loodavaks ja loomisel olevaks ning määranud pärandi üleandmise loodavale fondile (sihtasutusele), siis on pärandaja sellega väljendanud ka tahet selline fond (sihtasutus) luua e. asutada. Asjaolud, et testament ei sisalda SAS §-s 6 lg 1 märgitud kujul kõiki asutamisotsuses sisalduma pidavaid nimesid jne. ning, et pärandaja ei olnud testamendi täitjatele andnud eraldi volikirju tema nimel asutamisotsusele ja põhikirjale alla kirjutamiseks, ei tähenda ringkonnakohtu arvates samuti, et testament oleks tühine, kuna selles pärijaks määratud fondi (sihtasutust) ei olnud hiljem võimalik asutada. Ringkonnakohus nõustub selles osas samuti maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli testamendi täitjaks määratud A. Aderil B. O`Ya testamendi, PärS § 80 lg 3 ning SAS § 7 lg 2 ja 3 alusel õigus lasta koostada testamendis märgitud fondi (sihtasutuse) asutamisotsus ning põhikiri ja neile ka alla kirjutada, s. o sihtasutus testamendis ettenähtud ülesannete täitmiseks asutada. Kuna B. O ́Ya viimaseks tahteks testamendis on olnud ka temanimelise fondi (sihtasutuse) loomine e. asutamine eesmärgiga abistada rahvusvahelisel tasemel Eesti noori näitlejaid ning testamendi täitjaks määratud A. Ader on taganud B. O`Ya sellise tahte täitmise, siis on maakohus õigesti kohaldanud PärS § 5 lg 5, leides, et asutatud Bruno O`Ya nimelist Eesti Noorte Näitlejate Abistamise Sihtasutust saab ja tuleb eelmainitud paragrahvi alusel lugeda pärimisvõimeliseks juriidiliseks isikuks, s. o ka B. O`Ya testamendijärgseks pärijaks. Arvestades seda, et B. O`Ya on oma testamendis väljendanud tahet, et tema pärandit kasutataks Eesti noorte näitlejate abistamiseks rahvusvahelisel tasemel ning märkinud ka seda, et sellel eesmärgil tuleb pärandvara kasutada loodava fondi (sihtasutuse) kaudu, on maakohus õigesti ja põhjendatult arvestanud asjas ka PärS §-st 76 tulenevat põhimõtet ning põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on seda sätet ebaõigesti kohaldanud.

Kuna B. O`Ya testamendi §-st 1 tuleneb korraldus luua (asutada) testamendis märgitud pärandvara kasutamise eesmärgi täitmiseks fond (sihtasutus), siis on maakohus õigesti tõlgendanud ja kohaldanud ka PärS § 80 lg 3, leides, et ka nimetatud sätte alusel oli testamendi täitja õigustatud ja kohustatud koostama asutamisotsuse ja põhikirja ning neile ise alla kirjutama ja ka registreerima sihtasutuse registris. Arvestades seda, et pärandaja tahe luua (asutada) Eesti noorte näitlejate abistamiseks fond (sihtasutus) ning määrata pärandatav vara pärandina sellele fondile (sihtasutusele) tuleneb B. O`Ya testamendi §-st 1, siis on maakohus õigesti kohaldanud ja tõlgendanud ka SAS § 7 lg 3, mis annab testamenditäitjale õiguse vajaduse korral, s. o juhul, kui neid ei ole märgitud testamendis, määrata asutatava sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed ning ka asutamisotsuse ja põhikirja tingimused. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti ja põhjendatult välja mõistnud hagejalt kostjale esimese astme menetluskulude hüvitamiseks 7000 krooni, pidades just sellist summat vajalikuks ja põhjendatud kohtukuluks. Kostja esindaja poolt esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt koosnesid õigusabikulud hagile vastuse koostamisest (2 tundi) ning kostja esindamisest Tartu Maakohtus ( 2 istungit, kokku 8 tundi). Maakohtu istungil antud selgituse kohaselt on õigusabikulude hulka loetud ka esindaja sõiduaeg kohtu istungitele ning eraldi ei ole sõidukulude dokumente esitatud. Arvestades kohtule esitatud kulunimekirjas märgitud õigusabi hinda, vastuse koostamisele ja kohtuistungitel osalemisele kulunud aega ning seda, et esindaja ja esindatav on kokku leppinud lugeda õigusabi osutamise aja sisse ka sõiduaeg Tallinnast Tartusse 2-le istungile, samuti ka seda, et maakohus on juba väljamõistetavate kulutuste suurust vähendanud ( 11 800 krooni asemel on välja mõistetud kostja kasuks 7000 krooni), millist summat peab ka ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatud kohtukulude summaks, siis puudub ringkonnakohtu arvates apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade alusel mõistlik põhjus esimese astme kohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurust veelgi vähendada. Apellatsioonimenetluses on apellandi menetluskuludeks olnud riigilõiv ning vastustaja on esitanud taotluse mõista apellandilt tema kasuks välja apellatsioonkaebusele esitatud vastuse koostamise eest 2360 krooni. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele seni kehtinud TsMS. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ning ka apellatsioonkaebuse ning vastuse mahtu ja sisu, peab ringkonnakohus vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude mõistlikuks, vajalikuks ja põhjendatud suuruseks 1500 krooni. Ülejäänud osas tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Agu Timmi

Mati Kartau

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.