lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-62315/33

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-62315/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
15.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Puu OÜ11022393(Hageja)SigmaGroup OÜ11517189(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-14-62315

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

Eesti Puu OÜ hagi SigmaGroup OÜ vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2017 menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SigmaGroup OÜ määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

määrus

nende Hageja: Eesti Puu OÜ (registrikood 11022393), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme ja Karin Mölder Kostja: SigmaGroup OÜ (registrikood 11517189), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2017 määrus ja saata asi tagasi maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks.
2.SigmaGroup OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Asjaolud
1.Eesti Puu OÜ esitas 10.12.2014 Harju Maakohtule hagi, paludes tuvastada SigmaGoup OÜ kohustuse anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 2102601 II jakku kantud kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt kinnistu 5414/37291 mõttelise osa omanik on Brandente Eesti OÜ. Samuti palus hageja tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 2102601 III jakku kostja kasuks kantud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks ja IV jakku kostjale kuuluvale kinnistu mõttelisele osale AS LHV Pank kasuks kantud hüpoteegikande

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

kustutamiseks. Hageja palus asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2.Maakohus rahuldas 09.11.2015 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.04.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Riigikohus tühistas 14.12.2016 otsusega ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja jättis kõigi kohtuastmete menetluskulud 33,33% ulatuses hageja kanda ja 66,67% ulatuses kostja kanda.
3.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud kuludest õigusabile 10 753 eurot ja riigilõivust 2750 eurot, kokku 13 503 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) maakohtus 88 tundi ja 30 minutit, ringkonnakohtus 10 tundi ja 36 minutit ning Riigikohtus 13 tundi ja 6 minutit, kokku 112 tundi ja 12 minutit. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras.
4.Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad tema menetluskulud kuludest õigusabile 5656,50 eurot, riigilõivust 2700 eurot ja kautsjonist 3000 eurot, kokku 11 356,50 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta) maakohtus 24 tundi ja 12 minutit, ringkonnakohtus 8 tundi ja 6 minutit ning Riigikohtus 9 tundi ja 36 minutit, kokku 41 tundi ja 54 minutit. Kostja palub menetluskulud välja mõista koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Vastuväited menetluskulude nimekirjadele
5.Kostja vaidles hageja menetluskulude nimekirjale vastu ja palus jätta selle riigilõivu ületavas osas rahuldamata. Kuna hageja kohtuistungil esitatud dokument ei sisaldanud detailset ega muud menetluskulude nimekirja, esitati kulunimekiri hilinenult (TsMS § 176 lg 1). Kuluaruandest ei ole eristatav, millises osas on teenused seotud vaidlusaluse tsiviilasjaga. Tööde teostajatena on märgitud isikuid, kelle seos vaidlusaluse tsiviilasjaga ei ole tõendatud. Hageja menetludokumendid kopeerivad teineteist. Arvega nr 142208 seoses võib käesoleva tsiviilasja menetlemisega seotud olla 01.12.2014 Karin Mölderi poolt hagi koostamise ja nõuete ettevalmistamise ajakulu 3,5 tundi. Arvel näidatud kuludest ei ole tsiviilasjaga seotud vandeadvokaat Martin Tammega seotud kirjed 5,9 tundi ega Arsi Paveltsiga seotud kirjed 3,5 tundi. Arvest nr 142208 on mõistlik hüvitamisele kuuluv kulu 6,5 kuni 7 tundi. Menetluskulude hulka ei kuulu enne hagi esitamist tehtud toimingud. Ei ole selge, milliseid e-kirju hageja enne hagi esitamist saatis ja kas need on asja materjalide hulka esitatud. Arvel nr 150913 märgitud tegevustest võib asjaga seotud mõistlik kulu olla 11 tundi. Arvele nr 151726 lisatud kulude aruandele 5,9 tunni kohta kostja vastu ei vaidle.
6.Hageja ei nõustu kostja menetluskuludega, mis seonduvad hageja menetluskuludega tutvumisega ja neile seisukoha koostamisega maakohtus. Menetluskulude vaidlustamisega, sh nendele seisukoha esitamisega seonduvad kulud ei kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

7.Maakohus rahuldas hageja ja kostja avaldused osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 10 665,86 eurot ja hagejalt kostja kasuks 2785,22 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 7880,64 eurot ning viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Määruse kohaselt arvestas kohus menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, menetluses toiminud istungit ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente.
9.Hageja kantud kulud riigilõivule 2750 eurot on põhjendatud kulu. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1833,43 (2750 x 66,67/100) eurot.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 13 658 eurot. Hageja esindaja toimingud on esitatud dokumentide mahust, sisust ja toimingute vajalikkusest lähtudes põhjendatud osaliselt. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente. Põhjendatud ja vajalik toiming on ka esindatavaga suhtlemine. 03.02.2016 tehtud toiming on põhjendatud 20 minutit ulatuses ja 19.09.2016-21.09.2016 toimingud kokku 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. Menetluskulude ajalise arvestuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et järgmises kohtuastmes kantud menetlusdokumentide koostamine ei ole nii ajanõudlik kui eelmises astmes. Põhjendatud on menetluskulude väljamõistmine seoses büroosisese nõupidamisega (arve nr 142208) ja seoses Arsi Paveltsi poolt tehtud toimingutega, kuna tegemist oli õiguslikult keeruka vaidlusega, mis vajas täiendavat analüüsi. Hageja esindajate toimingud ja nendele kulunud aeg on põhjendatud kokku 109,23 tunni ulatuses.
11.Hageja kõrgeima erialase kvalifikatsiooniga esindajate tunnitasu kuni 160 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Hageja esindajate töötundide põhjendatud maht arve nr 142208 alusel on 47,20 tundi tunnihinnaga 122,50 eurot, kokku 5782 eurot, arve nr 150913 alusel 35 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 4200 eurot, arve nr 151726 alusel 5,9 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 708 eurot, 20.10.2015 kohtuistungil osalemise eest 0,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 60 eurot, arve nr 20160028 alusel 10 tundi ja 36 minutit tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1272 eurot ning toimingud perioodil 03.02.2016-21.09.2016 10 tunni ja 2 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millest 24 minutit on teostatud tunnihinnaga 160 eurot, kokku 1219,99 euro. Kokku on põhjendatud õigusabikulud 13 241,99 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 8828,43 (13241,99x 66,67/100) eurot.
12.Hageja nõue kinnistusraamatu registriväljavõtte kulu hüvitamiseks summas 6 eurot on põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista registriväljavõtte kulu 4 (6 x 66,67/100) eurot.
13.Kostja tasus menetluses riigilõivu 2700 eurot, mille hüvitamine on arvestades menetluskulude jaotust põhjendatud summas 899,91 eurot (2700 x 33,33/100) eurot. Kautsjon ei kuulu hagejalt väljamõistmisele, kuna Riigikogus tagastas selle kostjale.
14.Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 5656,50 eurot. Kostja esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud, arvestades nende vajalikkust, põhjendatust ja esitatud dokumentide mahtu ning sisu. Õige ei ole hageja seisukoht, et vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja vastuväite koostamise kulud ei kuulu väljamõistmisele. Kohus määras pooltele täiendava tähtaja menetluskulude

osas vastuväidete esitamiseks, mis eeldab menetluskuludega tutvumist. Kulu kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele. Kostja esindaja toimingud ja nendele kulunud aeg on põhjendatud 41,9 tunni ulatuses.

15.Kostja kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni omava esindaja tunnitasu 135 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kostja esindaja õigusabikulud kokku on seega 5656,50 eurot. Arvestades menetluskulud jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulud 1885,31 (5656,5 x 33,33/100) eurot. Kostja määruskaebus
16.Kostja palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
17.Kaebuse kohaselt arvestas maakohus ebaõigesti, et kostja taotles 5656,50 euro väljamõistmist hagejalt. Kostja menetluskulude suurus maakohtus oli 3276 eurot, ringkonnakohtus 3793,50 eurot ja Riigikohtus 4296 eurot, kokku 11 365,50 eurot. Kuna maakohus leidis, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on põhjendatud, on õige arvutuskäik 11 365,50 eurot x 33,33/100 = 3788,12 eurot.
18.Kohtumäärusest ei nähtu, miks pidas kohus kostja õigusabi põhjendatuks ligi 3 korda väiksemas mahus kui hageja õigusabi. Sama vaidlus ei saa hageja jaoks olla õiguslikult keerukam kui kostja jaoks, nagu rõhutas maakohus.
19.Kohus ei pööranud tähelepanu kostja vastuväidetele arvetel nr 142208 ja 150913 nimetatud toimingute põhjendamatuse kohta.
20.Kohus võttis ebaõigesti hageja menetluskulude nimekirja menetlusse. Hageja menetluskulude nimekiri ei olnud nõuetekohane, kuna ei olnud esitatud TsMS § 176 lg-t 1 järgides. Vastus määruskaebusele
21.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid.

Hagita menetluses ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ja nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-13). Seega tuli maakohtul sõltumata poolte vastuväidetest anda menetluskulude nimekirjadele sisuline hinnang. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on käesoleval juhul kaalutlusveaga, mis seisneb diskretsioonivolituse kasutamata jätmises.

25.Arvestades tsiviilasja materjale, hageja menetluskulude nimekirju ja kostja vastuväiteid, nõustub ringkonnakohus kostjaga, et maakohus ei ole hageja esindaja üksikute toimingute ajakulu vajalikkust ja põhjendatust ega kostja vastuväiteid sisuliselt hinnanud. Maakohtu määrus on olulises osas põhjendamata ja vastuolus menetluskulude kindlaksmääramist puudutava regulatsiooni ning kohtupraktikaga. Maakohus rikkus sellega oluliselt TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevaid kohustusi.
26.Ringkonnakohtu hinnangul jättis kohus mh nõuetekohaselt hindamata hageja kohtueelses menetluses kantud menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 10.12.2014. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja perioodil 01.12.2014-10.12.2014 toiminguid mahus 42 tundi ja 42 minutit. Ringkonnakohus märgib, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt nt Riigikohtu lahend nr 32-1-162-11 p 14). Maakohtul tuli seega kõigepealt eristada, millised enne hagi esitamist kantud kulud olid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, mis kuuluvad hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ja seejärel hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust. Antud juhul ei ole maakohus seda teinud.
27.Samuti jättis maakohus arvestamata põhimõtte, mille kohaselt ei ole alusetu taotluse koostamise ja esitamisega seonduvad kulud vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mille väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt oleks põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et menetluskulud jäeti osaliselt teise poole kanda, ei anna alust temalt välja mõista selgelt põhjendamatute menetlustoimingute tegemisega seotud kulusid. Teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista ka menetluskulusid, mis on tingitud otseselt menetlusosalisest endast ega ole seetõttu eduka menetluse seisukohast vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, sh näiteks kohtu poolt määratud tähtaegade pikendamine, kui see ei ole tingitud teise poole tegevusest.
28.Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et maakohtu seisukoht, et vastaspoolelt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja vastuväite koostamise kulud, ei ole õige. Riigikohus selgitas oma 06.05.2015 määruse nr 3-2-1-4-15 p-s 13, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Sama kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka menetluskulude nimekirjade kohta vastuväidete esitamisele, sõltumata sellest, et maakohus andis menetlusosalistele TsMS § 176 lg 8 alusel tähtaja seisukohtade esitamiseks. Seda kinnitab ka TsMS § 178 lg 4, mille kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
29.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata poolte menetluskulude nimekirjades toodud kirjete vajalikkust ja toimingutele kulunud põhjendatud aega igas kohtuastmes sisuliselt. Samuti tuleb vastata kõikidele menetluskulude nimekirjade kohta esitatud vastuväidetele, sh kostja vastuväitele selle kohta, et kostja hinnangul tuli hageja

menetluskulude nimekiri jätta tähelepanuta, kuna see ei vastanud TsMS § 176 lg-st 1 tulenevatele nõuetele.

30.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Õiged on määruskaebuses toodud arvutused selle kohta, et kostja kandis menetluskulude nimekirjade kohaselt menetluskulusid maakohtus 3276 eurot, ringkonnakohtus 3793,50 eurot ja Riigikohtus 4296 eurot, s.o kokku 11 365,50 eurot. Kostja jätab aga tähelepanuta, et maakohus eristas menetluskulude kindlaksmääramisel õigusabikulusid ja muid menetluskulusid. Nii kulus hagejal maakohtus õigusabile 3276 eurot, ringkonnakohtus 1093,50 eurot ja Riigikohtus 1296 eurot. 5700 eurot kuludest moodustasid riigilõiv ja kautsjon. Seejuures arvestab kostja oma menetluskulude suurust ekslikult koos kautsjoniga, kuna Riigikohtu 14.12.2016 otsusega otsustati see kostjale tagastada. Sellele juhtis õigesti tähelepanu ka maakohus. Seega on ekslik kostja käsitlus, et kohus pidi menetluskulud välja mõistma arvutatuna 11 365,50 eurolt. Ringkonnakohus möönab siiski, et maakohtu määruses on ilmne arvutusviga. Nimelt on kostja õigusabikulud kokku (3276+1093,50+1296) 5665,50 eurot, mitte 5656,50 eurot. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel selle vea parandada.
31.Kuna TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab kohus rahuldamata kostja taotluse jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja