Kohtuasja number
2-05-134 (kuni 01.01.2006.a. nr 2/277-313/05)
Otsuse kuupäev ja koht
09.veebruar 2006.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
OS ja PG hagi OÜ vastu nõuetes tuvastada kostjal kohustuse olemasolu ja kostja omandiõiguse ebaõige tekkimise tuvastamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
02.veebruar 2006.a.
Istungil osalenud isikud
Hagejad OSja PG ning nende esindaja KA Kostja esindaja vandeadvokaat MK
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Hagi jätta rahuldamata. Mõista välja solidaarselt OS`ilt ja PG`ilt OÜ kasuks kohtukulude katteks 10 000 (kümme tuhat) krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt on kostjad sunnitud hagiga kohtu poole pöörduma, kuna Tallinna Linnakohtu poolt .a. tsiviilasjas nr tehtud kohtuotsuse alusel nõuti kostjale välja hagejate kasutuses olnud korter asukohaga . Hagejaid ei aidanud eelnimetatud menetluses väide, et kostja suhtes tehtud kinnistamiskanne on tehtud õigusliku aluseta. Kostja on enne vaidlusaluse korteri kinnistusregistris enda nimele registreerimist registreerinud vaidlusaluse korteri vallasasjana enda nimele Majandusministeeriumi ministri .a. käskkirja nr alusel. Hagejad ei saa aru, kuidas sai kostjale tekkida Majandusministeeriumi ministri .a. käskkirja nr alusel omand vaidlusaluse korteri suhtes. Kuna eluruumide erastamise kohustatud subjekti valdusesse antud erastamisele kuuluvaid eluruume võis erastamise kohustatud subjekt korteriomandi esemena registreerida kinnistusraamatusse ainult riigi nimele, siis ei saa hagejad aru, millise õiguse alusel oli kostja vaidlusaluse korteri registreerinud
korteriomandina kinnistusregistris enda nimele. Kuna hagejad leiavad, et kostjal puudus seadusest tulenev õigus registreerida korteriomandina enda nimele, siis leiavad hagejad, et omavad õigust nõuda ebaõige kande muutmist EV kasuks. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad, et kohus muudaks Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnas korteriomandi suhtes tehtud kostjat puudutavat omaniku kannet ja kannaks sinna EV.a. täpsustas hagejad nõuet ja palusid tuvastada, et kostjal on kohustus anda hagejatele nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks EV kasuks Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnas registreeritud korteriomandi suhtes, mis asub aadressil . .a.täpsustasid hagejad nõuet ja palusid, et kohus tuvastaks, et kostjal on kohustus anda hagejatele nõusolek kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna ebaõigesti kantud kostja kustutamiseks ja EV omanikuna sissekandmiseks asuva korteriomandi suhtes. .a. täpsustasid hagejad hagi. Kuna kostja leiab, et hagejad ei oma õigust esitada tuvastushagi teiste isikute sh. riigi huvide kaitseks, siis esitavad hagejad kostja vastu alternatiivse nõude. Hagejad paluvad, et kohus tuvastaks, et kostja omandiõigus korteri suhtes, kui see eksisteeris vallasasjana kantuna ja kui see eksisteerib korteriomandina kinnistusregistrisse kantuna ei ole tekkinud õiguslikul alusel õigesti. Hagejate seisukoha kohaselt on kostja saanud vaidlusaluse korteriomandi omanikus ilma võlaõiguslikku ega ka asjaõiguslikku lepingut sõlmimata ja on ainult iseenda ühepoolse kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamisega, mitte tõestamisega saanud vaidlusaluse korteriomandi omanikuks. Hagejad on seisukohal, et kostja suhtes tehtud omaniku kanne vaidlusaluse korteriomandi suhtes ei ole tehtud kõikidel alustel õigesti. Seega ei saa hagejad nõustuda olukorraga, et nad peaksid käesolevas asjas eeldama kinnistusraamatusse kantud kostja omaniku kande õigsust.
Kostja hagi ei tunnista. Kuna hagejate subjektiivseid õigusi rikutud ei ole, siis puudub hagejatel alus hagi esitamiseks nii esmase kui ka alternatiivse nõude osas. Kostja on seisukohal, et hagejate õigusi ei ole puudutatud ega rikutud tulenevalt sellest, kas kinnistusraamatusse on omanikuna kantud riik või kostja, kuna kostjal on kohustus täita erastamise kohustatud subjekti ülesandeid. Hagejate viide nagu oleks hagi esitamiseks piisav õiguslik huvi, mis seisneb selles, et nad olid üürnikud ja on Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustanud linnakohtu otsuse, millega on üürilepingu lõppemist tunnustatud ja nad korterist välja tõstetud, ei ole asjakohane, seat asjaolu, kas nimetatud korteriomandi omanikuna on kantud kinnistusraamatusse riik või kostja ei ole kaasa toonud ega saa ka kaasa tuua hagejate subjektiivsete õiguste rikkumist. Kui üürnikel puudub erastamisõigus, siis ei puuduta nende subjektiivseid õigusi see, kes on korteri omanik. AÕS § 65 lg 1 toetuva hagi korral peaks kinnistusraamatu kandega olema rikutud hagejate asjaõigused. Hagejad sellist rikkumist tõendanud ei ole. Ka hagejate alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejad on esitanud tuvastusnõude ilma kande aluseks olevaid dokumente vaidlustamata. Hagejatel puudub alus kahe teise isiku vahel sõlmitud tehingu vaidlustamiseks. Kohtus saab vaidlustada vaid kande aluseks olevaid dokumente, kuid mitte kannet. Käesoleval juhul on hagejad ilma omandiõiguse tunnustamise hagi esitamiseta ja /või kande aluseks olevaid dokumente vaidlustamata palunud kohtul tuvastada juriidilise faktita asjaolu, et kostja ei ole korteri omanik. Kuigi hagejad ei ole vaidlustanud korteriomandi omandamist kostja poolt rõhutab kostja, et selline vaidlustamine ei oleks ka õigustatud, sest riigi ja kostja vaheline eluruumide omandi üleandmise kokkulepe ei puuduta kolmandate isikute õigusi, sest omand anti üle koos erastamise kohustusega.
Kolmas isik kostja poolel EV teatab, et kui kohus leiab, et esinevad õiguslikud alused E V kandmiseks kinnistusraamatusse ja need saavad hageja poolt ka tõendatud, siis kolmas isik ei
vaidle vastu riigi kandmisele kinnistusraamatusse seaduses sätestatud tingimuste olemasolul. Kas need vajalikud tingimused on täidetud või mitte, tuleb tõendada hagejal ja selles osas saab sisulisi vastuväiteid esitada üksnes kostja.
Kohus, kuulanud ära hagejate ja poolte esindajate seletused, tutvunud 3.isiku EV seisukohaga, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud majandusministri .a. käskkirja (tlk 27) kohaselt anti riikliku aktsiaseltsi bilansis olevad 38 elumaja riikliku aktsiaseltsi bilanssi koos juurdekuuluvate põhi-ja väikevahenditega. .a. akti (tlk 147-149) kohaselt kuulus elumaja nimetatud AS bilansis olevate elumajade koosseisu, mis EEV bilanssi anti. Asjas puudub vaidlus, et hooneregistris oli vaidlusaluse korteri omanikuna sisse kantud kostja. Asja materjalidele lisatud .a. kinnistamisavalduse korteriomandite seadmiseks (tlk 101-107) kohaselt avaldas kostja avalduse p-s 1.9. muu hulgas tahet, et korteri aadressil omanikuna kanda avatavate korteriomandite registriosadesse kostja. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud ajal olid hagejad korteri aadressil üürnikud. Asja materjalidele lisatud kinnistusraamatu väljavõtte (tlk 28) kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil . Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad esitanud sisuliselt omandikaitse hagi, seoses asjaoluga, et nad soovivad korteriomandit aadressil erastada. Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud, või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kohus osutab, et AÕS §-st 65 tuleneb, et tahteavaldust kande muutmiseks või kustutamiseks saab hageda isik kellel on asjaõigus asja suhtes. Ka AÕS § 80 järgi saab omandiõiguse tunnustamise hagi esitada asja omanik. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et hagejatel vaidlusaluse korteriomandi suhtes asjaõigus puudub. EV, kes hagejate väidete kohaselt on korteriomandi omanik, ei ole kostja omandiõigust vaidlusalusele korteriomandile vaidlustanud, hagejate hagi heaks kiitnud ei ole. Kuni .a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt oli igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Käesoleval ajal kehtiva TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et asjaolu kelle omandis erastamisele kuuluv eluruum on (kas riigi või eraõigusliku juriidilise isiku) ei saa rikkuda hagejate õigusi erastada eluruum, kui täidetud on erastamise eeltingimused. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 lg 12 kohaselt on eluruum erastamise objektiks, kui see on kohustatud subjekti omandis käesoleva seaduse jõustumisel või on antud kohustatud subjekti omandisse erastamisseaduse või EV põllumajandusreformi seaduse alusel. Asjas puudub vaidlus selles, et kui elamu EEV bilanssi anti kaasnes sellega ka EEV kui kohustatud subjektile nimetatud elumajas asuvad eluruumid erastada. Eluruumide erastamise seaduse ( .a. jõustunud redaktsiooni kohaselt) § 6 lg 2 kohaselt kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on seaduses sätestatud korras oma tegevuse lõpetanud, täidab talle pandud ülesandeid tema õigusjärglane.
Asja materjalidele lisatud äriregistri väljavõtte (tlk 78) kuuenda veeru kanne 7 (7 kanne kinnitatud .a.) kohaselt on OÜ ühendanud endaga AS . OÜ on ühendav ühing ja AS ühendatav ühing ning ta kustutatakse äriregistrist. Seega on kostja kohustatud subjekti õigusjärglaseks ja peab täitma kohustatud subjekti ülesandeid. Nimetatud asjaolu üle ei saa ka vaidlus olla kuna kostja on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta on kohustatud subjektiks ja vaidlusalune eluruum kuulub eluruumide erastamise seaduse kohaselt erastamisele. EES § 3 lg 9 kohaselt on kohustatud subjektil keelatud kehtestada piiranguid erastatava eluruumi suuruse või erastamise tingimuste kohta. Kohus osutab, et EES § 22 lg 9 järgi järelevalvet eluruumide erastamise seaduslikkuse üle teostab VV kehtestatud korras munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul maavanem, muude eluruumide puhul majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus teha maavanemale taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks. Kui majandus- ja kommunikatsiooniminister või maavanem leiab, et kohustatud subjekt on rikkunud seadust, on tal õigus pöörduda kohtusse. Majandus –ja kommunikatsiooniminister või maavanem võib enne kohtusse pöördumist teha kohustatud subjektile kirjaliku ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. Kuigi juba eelpooltoodust nähtuvalt tuleb hagi rahuldamata jätta leiab kohus, et isegi kui hagejate õigusi rikuks asjaolu, et korteriomandi omanikuna on osas kinnistusraamatusse sisse kantud kostja, ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja ei ole omanik. Kohus leiab, et majandusministri .a. käskkirja anti erastatamisele kuuluvad eluruumid sisuliselt omandisse, kuna isiku bilansis ei saa olla teisele isikule kuuluv vara. Kohus osutab, et Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 3 kohaselt ei olnud sellise tehingu tegemisel notariaalne tõestus nõutav. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et õigusjärglane on kostja, on kostja kantud õigesti omanikuna vaidluasluse korteriomandi suhtes kinnistusraamatusse. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ja kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning arvestades vaidluse keerukust, istungite arvu ja kostja esitatud vastuväiteid leiab kohus, et põhjendatud on hagejatelt kostja kohtukulude katteks välja mõista 10 000 krooni..
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.