1.Tunnistada kehtetuks Urmas Kingu (pankrotis) ja Henri Kingu vahel 29.01.2013 sõlmitud registriossa nr XXXX kantud korteriomandi 1⁄4 kaasomandiosa võlaõiguslik kinkeleping ja asjaõigusleping.
2.Tuvastada, et Henri Kingul on kohustus anda nõusolek registriossa nr XXXX Henri Kingu kohta tehtud omanikukande kustutamiseks.
Asendada resolutsiooni punktis 3 nimetatud nõusolek kohtuotsusega.
4.Kanda registriossa nr XXXX kantud korteriomandi 1⁄4 kaasomandiosa omanikuna Henri Kingu asemel kinnistusraamatu II jakku omanikuna sisse Urmas Kink (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX).
5.Jätta rahuldamata kostja taotlus Urmas Kingu (pankrotis) tunnistajana ülekuulamiseks.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Välja mõista Henri Kingult Urmas Kingu (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri kasuks riigilõiv 325 eurot.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Urmas Kink (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer esitas 21.06.2016 Tartu Maakohtule Henri Kingu vastu hagi kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Hageja palus tunnistada kehtetuks Urmas Kink (pankrotis) ja kostja vahel 29.01.2013 sõlmitud registriossa nr XXXX kantud korteriomandi mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping. Hageja palus samas kostjalt vaidlusaluse korteriomandi 1⁄4 kaasomandiosa välja mõista pankrotivarasse. Hageja palus tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek registriosast nr XXXX Henri Kingu kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja Urmas Kingu (pankrotis) omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega. Hagiavaldusest nähtuvalt kuulutati Tartu Maakohtu 18.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-52946 välja Urmas Kingu (pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks on määratud Anne Tammer. Võlgnikule kuulus 1⁄4 mõttelist osa korteriomandist asukohaga Tartus, XXXX, registriosa nr XXXX, eluruum nr XXX. 29.01.2013 kinkelepinguga kinkis võlgnik temale kuulunud mõttelise osa kostjale. Kostja on võlgniku poeg. Võlgniku ja kostja vahel sõlmitud korteriomandi mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping tuleb tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks, sest leping sõlmiti viis aastat enne ajutise halduri nimetamist 18.09.2014 ja kingisaaja oli võlgniku lähikondne. Lisaks kahjustas võlgnik tehinguga teadlikult võlausaldaja Eesti Vabariigi huve, sest samal ajal oli täitmisel nõue võlgniku vastu. Tartu Maakohtu 28.05.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-2544 on võlgnikult solidaarselt teiste isikutega Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kokku 224 390.26 eurot. Kohtuotsusest tuleneva nõude täitmiseks algatati võlgniku suhtes 13.10.2008 täitemenetlus. Eesti Vabariik esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 198 355.87 eurot. Kui kohus tunnistab kinkelepingu kehtetuks, muutub kinnisasja omanikukanne registriosas nr XXXX ebaõigeks. Hagejal on TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kinnistusraamatusse omaniku kande tegemiseks tahteavalduse tegemist ja selle asendamist kohtuotsusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt tehti vaidlusalune tehing üle 1,5 aasta enne pankrotimenetluse algatamist. Tehing ei kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd tegemist on 1⁄4 kaasomandiga ning äärmiselt odava korteriomandiga. Lisaks lasuvad 2/5
korteriomandil kitsendused kasutusõiguse osas ning kohustused kommunaalmaksete näol. Kohtutäitur oleks saanud juba 2010-2013 1⁄4 korteriomandi võõrandada, kuid ei pidanud seda otstarbekaks. Pankrotimenetluses tuvastas kohus, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise aeg on 2008. aasta, kui Eesti Vabariigi nõue muutus sissenõutavaks. Seega ei muutunud võlgnik maksejõuetuks korteriomandi võõrandamise tulemusel. Korteriomandi saamisega kaasnes kostjal kohustus tasuda 1⁄2 igakuistest kommunaalmaksetest, aastate jooksul on ta tasunud umbes 2400 eurot. Kommunaalmaksete tasumise kohustus tekkis pärijate vahelisel kokkuleppel pärandi jagamisel, kui võlgnik sai 1⁄4 korterist talle ette nähtud 1/6 asemel. Korteri tegelikuks pärijaks pidanuks olema algusest peale kostja, kuid pärandaja ei jõudnud teha testamenti. Korter vajab ulatuslikku kapitaalremonti, see on koormatud tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kolmanda isiku kasuks. 1⁄4 korteriomandi hind ei ületa paarisadat eurot. Varasemas pankrotimenetluses asuti seisukohale, et vara tagasivõitmine ei ole võimalik ega otstarbekas. Samuti fikseeriti jaotusettepanekus, et jaotamisele kuuluvat pankrotivara ei ole ning teistelt isikutelt vara saada ei ole.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • Urmas Kink (pankrotis) kinkis 29.01.2013 notariaalse kinkelepinguga talle kuulunud Tartus, XXXX asuva korteriomandi (eluruum nr XXX, registriosa number XXXX) 1⁄4 kaasomandiosa Henri Kingule (lk 23-30); • Tartu Maakohtu 18.09.2014 määrusega võeti menetlusse Eesti Vabariigi avaldus Urmas Kingu (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks Anne Tammer (lk 8); • Tartu Maakohtu 18.06.2015 määrusega kuulutas kohus välja Urmas Kingu (pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri (lk 12-19); • kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub registriosast number XXXX 1⁄4 kaasomandiosa Henri Kingule (lk 21). Hageja soovib 29.01.2013 kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ning kinkega saadu tagastamist.
4.Kinkelepingu tagasivõitmist reguleerib PankrS § 111. Kuna leping sõlmiti rohkem kui üks aasta enne pankrotimenetluse algatamist, kuulub praegusel juhul kohaldamisele PankrS § 111 lg 1 p 2. PankrS § 111 lg 1 p 2 (koostoimes PankrS § 109 lg-ga 1) alusel kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tuleb kohtul tuvastada järgmiste eelduste olemasolu: 1) kinkeleping on sõlmitud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist; 2) kinkega kahjustati võlausaldajate huve; 3) võlgnik muutus kinkimise tõttu maksejõuetuks; 4) kinkeleping on sõlmitud lähikondsega. PankrS § 111 ei kehtesta kinkelepingu tagasivõitmise eelduseks seda, et võlgnik kahjustas kinkega teadlikult võlausaldajate huve ja et kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik (Riigikohtu 03.11.2008 otsus nr 3-2-1-90-08). Kuna kinkeleping on sõlmitud 29.01.2013 ning pankrotimenetlus algatati 18.09.2014, on kinkeleping sõlmitud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Poolte vahel ei
3/5
ole vaidlust selle üle, et kostja on võlgniku poeg ja PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt võlgniku lähikondne. Tulenevalt PankrS §-st 111 lg 1 p 2 tuleb kostjal või võlgnikul (kes on praeguses menetluses kostja esindaja) tõendada, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Hoolimata kohtu ettepanekust kostja seda tõendanud ei ole. Kohus ei ole võlgniku pankrotimenetluses asunud seisukohale, et maksejõuetus tekkis juba 2008. aastal, määrusest nähtuvalt on see ajutise pankrotihalduri hinnang. Lisaks selgitab kohus, et kui kohus oleks ka 18.06.2015 määruses sellise asjaolu tuvastanud, ei oleks see käesolevas menetluses otsuse tegemise aluseks. Teises tsiviilasjas jõustunud otsus või määrus on kohtule dokumentaalse tõendina järgimiseks kohustuslik ainult resolutsiooni osas. Kuna kostja ei ole vastupidist tõendanud, eeldab kohus, et kinke tõttu muutus kostja maksejõuetuks. Kostja ei ole näidanud, et võlgnikul oleks jäänud peale kinkimist vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgnik kinkis ära oma kinnisvara, loeb kohus, et kinkega kahjustati võlausaldajate huve. Kostja oleks saanud tõendada huvide kahjustamata jätmist, kui ta oleks esitanud tõendid kaasomandiosa hinna ning sellega seotud kulude kohta. Kohtul oleks olnud võimalik asuda seisukohale, et korteriomandiga seotud kulutused ületavad selle müügist saadavat kasu ning seega ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. Kohus andis kostjale tähtaja vastavate tõendite esitamiseks ning pikendas kostja taotlusel tähtaega, kostja vajalikke tõendeid ei esitanud. Kostja väited, et korter vajab ulatuslikku kapitaalremonti ning 1⁄4 korteriomandi hind ei ületa paarisadat eurot, on tõendamata. Seega lähtub kohus eeldusest, et kaasomandil on olemas mingi väärtus (hageja väitel on selle hind 4000 eurot) ning kinkega kahjustati võlausaldajate huve. Väide, et korteri tegelikuks pärijaks pidanuks olema algusest peale kostja, kuid pärandaja ei jõudnud teha testamenti, ei ole asjakohane. Kohus leiab seega, et PankrS § 111 lg 1 p 2 toodud eeldused on täidetud ning 29.01.2013 kinkeleping tuleb tunnistada kehtetuks. Kuna seaduse eesmärk on ära hoida omandiõiguse üleminek, on PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel kehtetu ka 29.01.2013 sõlmitud asjaõigusleping.
5.PankrS § 119 lg 1 kohaselt on kostja kohustatud tagastama kaasomandiosa pankrotivarasse. Kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuse korral muutub kinnistusraamatusse tehtud omaniku kanne materiaalselt ebaõigeks ning hagejal kui õigustatud isikul tekib asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 alusel nõue kande parandamiseks. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ning lg 2 p 3 kohaselt on kostja kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik tema nõusolek, TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab kohus kostja nõusoleku kohtuotsusega. Hageja esitas nõude kostjalt nõusoleku saamiseks Urmas Kingu (pankrotis) omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus märgib, et pärast kostja kinnistusraamatust kustutamist ei riku uue omaniku sissekandmine enam kostja õiguseid. Kuna kinnistusraamatuseadus ei näe ette kustutatud kande taastamist, tuleb käesoleva otsuse alusel teha uus kanne, millega Urmas Kink (pankrotis) kantakse registriosa number XXXX 1⁄4 kaasomandiosa omanikuna kinnistusraamatusse.
6.Kostja on vastuses taotlenud Urmas Kingu (pankrotis) tunnistajana ülekuulamist. Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on tsiviilasja menetluses osalenud kostja esindajana, ei saa teda 4/5
tunnistajana üle kuulata. Lisaks ei saa korteriomandi väärtust tõendada tunnistaja ütlustega. Korteriomandi pärimine, ajalugu jms ei ole antud vaidluse lahendamiseks asjakohane.
7.Menetluskulud TsMS § 162 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja esitanud. Toimikust nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 325 eurot. Nimetatud menetluskulu tuleb kostjalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.