OÜ Allomer Invest hagi Aspen ImpEX OÜ, Eldeven Haldus OÜ ja Orku Ehitus OÜ vastu kinnisasjade omandi ja valduse tagasisaamiseks, kinnisasjadele seatud hüpoteegi lõpetamiseks või kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Allomer Invest määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Allomer Invest (registrikood 10876118), lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja I: Aspen ImpEX OÜ (registrikood 12887623) Kostja II: Eldeven Haldus OÜ (registrikood 14065405) Kostja III: Orku Ehitus OÜ (registrikood 12795223)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2017 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.OÜ Allomer Invest määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
1.OÜ Allomer Invest (hageja) esitas 09.05.2016 Viru Maakohtule hagi Aspen Impex OÜ vastu kinnisasjade omandi ja valduse saamiseks või kahju hüvitamiseks. 13.05.2016 määrusega edastas Viru Maakohus hagiavalduse kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule. 21.08.2016 täiendas hageja hagiavaldust ja palus kaasata kostjatena menetlusse ka Eldeven Haldus OÜ (kostja II) ja Orku Ehitus OÜ (kostja III).
2.29.08.2016 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja 21.08.2016 taotluse kostjate II ja III kaasamiseks, sest kohus ei olnud hageja esitatud ja täiendatud hagi veel menetlusse võtnud. Sama määrusega jättis maakohus hagiavalduse esimest korda käiguta ja andis hagejale tähtaja 09.05.2016 esitatud ja 21.08.2016 täiendatud hagiavalduses esinevate
puuduste kõrvaldamiseks. 05.09.2016 määrusega pikendas maakohus 29.08.2016 määruses nimetatud tähtaega kuni 19.09.2016. 14.10.2016 määrusega määras maakohus hagejale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse 15.09.2016 ja tasus puudu oleva riigilõivu 25.10.2016.
3.11.11.2016 ja 13.12.2016 määrustega jättis maakohus hagiavalduse teist ja kolmandat korda käiguta ning andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas parandatud hagiavalduse tervikteksti 15.12.2016. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus keeldus 30.01.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest.
5.Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus jätnud hagiavalduse käiguta kolmel korral ja andnud hagejale täiendavad tähtajad puuduste kõrvaldamiseks, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõudele vastava hagiavalduse, nõude õigusliku põhjenduse, hageja selgelt väljendatud nõude ja hagiavalduse tervikteksti esitamiseks koos viitega tõenditele. Sellele vaatamata pole hageja esindaja olnud suuteline nõuet kõigi kostjate vastu selgelt ja üheselt arusaadavalt esitama, seda õiguslikult veenvalt põhistama ja tõenditele viitama. Mitmekordselt täiendatud ja terviktekstina kohtule esitatud hagi ei võimalda kohtul asuda seisukohale, et hagi vastab TsMS nõuetele, et hagi oleks õiguslikult põhjendatud ning et hagiavalduses ei esineks enam puudusi.
6.Hageja on hagiavalduses välja toonud küll faktilised asjaolud ja viidanud tõenditele, kuid pole neid mingil viisil sidunud hagiavalduses esitatud õigusliku alusega. Kohus ei tohi hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid tuletada.
7.Hagiavaldusest ei selgu, kas ja kuidas on hageja kontrollinud nõude rahuldamiseks vajalikke eeldusi ja jõudnud esitatud järeldusteni. Hagiavaldusest ei nähtu, millisest seadusest tuleneva keeluga on hageja hinnangul hageja ja kostja I vahel tehtud tehing vastuolus, kas keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus ning kas ja millises seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
8.Hagiavalduses on märgitud, et vajalik oleks tuvastada kostja I ja kostja II vahel sõlmitud vaidlusaluste kinnistute võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tühisus, kuid hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on hageja hinnangul lepingute tühisus tuvastatav. Hageja leiab paljasõnaliselt, et oma sisult oli kinnistute omandamise tehing näiline ja kinnisturaamatu kanne, mille kohaselt on vaidlusaluste kinnistute omanikuks kostja II, on ebaõige. Mille alusel ja kuidas on hageja sellise seisukohani jõudnud, ei selgu. Hageja ei ole ka kontrollinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 eeldusi ja need eeldused on hageja poolt tõendamata.
9.Hagiavalduses palub hageja nõuda erinevatelt isikutelt ja asutustelt välja tõendeid, seejuures nõuetekohast tõendi kogumise taotlust esitamata ja põhistamata, millise konkreetse asjaolu tõendamiseks tõendi kogumine vajalik on.
10.Kostja III osas on hageja märkinud, et kostjal III ei saa olla nõuet kostja II vastu. Oma sellist väidet pole hageja põhistanud ega tõendanud.
11.Maakohus keeldus hagi kostja I ja II vastu menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel. Kuivõrd hagi kostjate I ja II vastu jäi menetlusse võtmata, asus maakohus seisukohale, et hageja pole isikuks, kes on õigustatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg-st 1 tulenevat
nõuet esitama kostja III vastu. Maakohus keeldus hagi kostja III vastu menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel. Hageja määruskaebus
12.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
13.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ootab hageja kohtusüsteemilt abi oma kinnistute tagasisaamiseks. Hageja hinnangul ei esine TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud eeldusi hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduses on kirjeldatud, millistel asjaoludel läksid kinnistud hageja omandist välja ja mis asjaoludel dokumente võltsiti. Hagiavalduses on ka arusaadavalt näidatud, millise tõendiga ja millist asjaolu tõendada soovitakse.
14.Kostja I vastu esitatud nõue põhineb TsÜS §-del 87 ja 129. Nõue kostja II vastu põhineb AÕS § 561 lg-l 1. Kostja II pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged ja et kinnistud ei pruukinud kostjale I kuuluda. Selle tõendamiseks on hageja palunud kohtu kaasabi tõendite väljanõudmiseks. Kostja III oli kinnistute müügitehingu osaline ja ta oli teadlik müügilepingus märgitud selgitusest kinnistute omandiõiguse vaidluse kohta. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb määruskaebuse põhjendustest sõltumata tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2, § 656 lg 2). Ringkonnakohus saadab tsiviilasja hagi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
17.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest põhjendustel, et hageja ei ole kõrvaldanud puudusi, millele maakohus juhtis hageja tähelepanu ja andis tähtajad nende kõrvaldamiseks. Keeldumise alusnormidena on maakohus viidanud TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ja § 371 lg 1 p-le 9. Puudusteks, mis takistavad hagi menetlemist, on maakohus pidanud seda, et hageja ei ole sidunud hagiavaldusele lisatud tõendeid hagi rahuldamise õiguslike alustega, ei ole viidanud hagi rahuldamise õiguslikele alustele ja analüüsinud hagi rahuldamise õiguslikke eeldusi. Samuti on maakohtu hinnangul hagis toodud väited osaliselt paljasõnalised.
18.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 371 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et konkreetsel juhul ei ole hageja lepinguline esindaja soodustanud tsiviilasja sujuvat menetlusse võtmist. Sellegipoolest on kolleegiumi hinnangul maakohus praegusel juhul põhjendamatult keeldunud hagiavalduse menetlemisest.
19.Esiteks märgib kolleegium, et ei nõustu maakohtu põhjendusega, mille kohaselt tuleks hagi menetlemisest keelduda põhjusel, et hageja ei ole toonud kohtu ette nõuete aluseks olevaid õigusnorme või analüüsinud nõude rahuldamise õiguslikke eeldusi. Hageja nõude kvalifitseerimine on kohtu, mitte hageja kohustuseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt nt Riigikohtu 09.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09, p 13). Kohtul tuleb vaidluse lahendamise eeldusena tuvastada vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogum, mille nõudenormi koosseisu elementidele vastavuse hindamise tulemusena on kohtul võimalik teha järeldusi hagi rahuldamise võimalikkuse kohta.
20.Hageja kohustuseks on tulenevalt TsMS §-st 363 sätestatust ennekõike tuua kohtu ette hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2). Hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. Vaidlustatud kohtumääruses ei ole maakohus eelmärgitut piisavas ulatuses arvestanud. Hagi ebapiisav põhistamine või tõendamine võib olla hagi rahuldamata jätmise, kuid mitte menetlemisest keeldumise aluseks, sest hagi menetlemisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371 ning viidatud säte sellist keeldumise alust ette ei näe.
21.Samal põhjusel ei saa kolleegiumi hinnangul lugeda hagiavalduses toodud väidete ebapiisavat tõenditega sidumist (s.t tõenditele viitamata jätmist) selliseks vormiliseks puuduseks TsMS § 371 lg 1 p 9 mõttes, mis takistaks hagi menetlemist. Kolleegium lisab, et hagi esitamisel piisab TsMS § 363 lg 1 p 3 nõude täitmiseks asjakohastele tõenditele viitamisest, s.t tõendite füüsiline esitamine ei ole hagi esitamise hetkel menetlusökonoomilistel kaalutlustel ka vajalik. Seetõttu ei oma hagi menetlusse võtmisel iseenesest tähtsust see, kas kõik vajalikud tõendid on kohtule koos hagiavaldusega esitatud.
22.Maakohus ei ole eespool märgitu tõttu kohaldanud TsMS § 371 lg 1 p 9 õiguspäraselt ja on sellega menetlusõiguse normi oluliselt rikkunud. Sellest tulenevalt ei ole maakohus õiguspäraselt keeldunud ka kostja III osas hagi menetlemisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kõrvaldanud hagiavalduse muud puudused, millele maakohus on määruses viidanud (tasunud riigilõivu ja esitanud volikirja). Maakohtu määrus tuleb seetõttu tervikuna tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja hagiavalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2, § 656 lg 2).
23.Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium, et hagimenetluses menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Seetõttu tuleb hagejal endal hoolitseda selle eest, et vaidluse all olevate faktiliste asjaolude tõendamiseks vajalikud tõendid saaksid kohtule (õigel ajal) esitatud. Määruskaebuse väited, et hageja ei ole saanud kohtusüsteemilt abi oma nõude rahuldamiseks, ei ole seetõttu kooskõlas hagimenetluse olemuse ega põhimõtetega. Tõendite kogumist kohtult saab hagimenetluses taotleda vaid erandlikel juhtudel (TsMS § 236 lg 2). Kohus võib tõendi kogumisest keelduda, kui menetlusosaline ei põhjenda piisavalt selgelt, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb või miks ei ole menetlusosalisel endal võimalik seda tõendit esitada (TsMS § 236 lg-d 2 ja 3).
Menetluskulud ja edasikaebamise kord
24.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt ka Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22).
25.Määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada, sest ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ega tee asjas lõpplahendit (TsMS § 372 lg 5). Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt)
Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.