Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

A. O. KAEBUS

A. O. esitas 04.03.2005.a Ida-Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri 14.02.2005.a otsuse peale. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur vaatamata sellele, et Viru Rongkonnakohtu 04.01.2005.a määrusega on kõik kohtutäituri toimingud, mis olid seotud võlgniku A. J. varale (sõiduauto ja elamu) keelumärkide seadmisega, seadusevastaseks tunnistanud, algatanud 24.01.2005.a sissenõudja AS Eesti Maapank avalduse alusel täitemenetluse surnud A. J kohta ja seadnud keelumärgid tema endisele varale (sõiduauto Opel Montery ja elamu asukohaga xxx). Kohtutäitur on algatanud täitemenetluse juba ükskord seadusevastselt täidetud täitedokumendi, s.o. Narva Linnakohtu 13.05.1997.a tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2- 812 alusel. Nimetatud täitedokumendis on selgelt öeldud, et sissenõue pööratakse panditud varale. Kohtutäitur on oma otsuses viidanud TsM §-ile 28, mille kohaselt kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur on tegutsenud omavoliliselt, sest täitedokumendis puudub viide sellele, et sissenõude võib pöörata kogu võlgniku varale.

Nimetatud kohtuotsuses on kindlaks määratud kohtuotsuse täitmise kord ja viis (TsMS § 323 lg1) ja seda ei või omavoliliselt muuta. Kohtutäitur on ületanud oma pädevust ja toiminud seadusevastaselt, kuna sõidukile ja elumajale keelumärkide seadmiseks puudusid täitedokumendid. Pealegi on kohtuotsuse tagamise eesmärgiks tagada kohtuotsuse täitmise võimalus. See tagamine aga ei pea olema võlgnikule põhjendamatult koormav. Kohtuotsuse täitmise tagamine on koormav ka siis, kui tagamiseks valitud vahend piirab võlgnikku rohkem, kui seda on vaja kohtuotsuse täitmiseks. Kohtutäitur on seadnud keelumärgid surnud isiku varale täiesti põhjendamatult mitte ainult seetõttu, et tal puudus selleks vastav täitedokument, vaid ka seetõttu, et kohtutuse täitmiseks oleks piisanud ka vaid keelumärke seadmisest elamule. Kaebuse esitaja palub tühistada Ida-Virumaa kohtutäituri Kristel Maalmani 24.01.2005.a otsus täitemenetluse algatamiseks A. J. suhtes (täiteasjas 095/2005/252) ja tühistada Ida-Virumaa kohtutäituri võõrandamiskeelumärkide seadmine sõidukile Opel Montery, registrimärgiga Andrei ja elamule xxx.

KOHTUTÄITURI VASTUS

Kohtutäitur esitas 18.04.2005.a kaebusele vastuse, milles ta kaebust ei tunnista. Vastuse kohaselt on täitemenetlus algatatud sissenõudja 24.01.2005.a avalduse ja Narva Linnakohtu jõustunud 13.05.1997.a otsuse tsiviilasjas 2-812 alusel. Nimetatud otsusega on A. J. ́ilt välja mõistetud 379 854 krooni. Samuti on otsuses märgitud, et „sissenõue pöörata kostja panditud varale“. Kohus on võlgnikult välja mõistnud 379 854 krooni, sh on andnud sissenõudjale õiguse nõuda nõude rahuldamist panditud vara arvelt. Täitemenetluse üheks printsiibiks on formaliseerituse printsiip, mis tähendab, et kohtutäitur tugineb esitatud andmetele ja dokumentidele ning eeldab, et temale esitatu vastab tegelikkusele. Kohtutäitur ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kohtuotsuses oleks määratud kohtuotsuse täitmise viis vastavalt TsMS § 232 lg1. Otsuses on märgitud - sissenõue pöörata kostja panditud varale. Kohtuotsuses ei ole sätestatud, et võlgnikult välja mõistetud 379 854 krooni saab pöörata ainult panditud varale. Otsuse tegemise ajal kehtinud TMS § 64 11 sätestas sissenõude pööramise panditud varale. Selle kohaselt saab panditud vara müüa ainult pandipidaja taotlusel ning alghind võib pandipidaja nõusolekul olla väiksem pandiga tagatud nõude suurusest. Sissenõudja märkis oma avalduses, et pandiese on müüdud, seega ei ole kohtutäituril võimalik pöörata sissenõuet pandiesemele. Võlgniku varadele võõrandamispiirangute seadmine ei ole veel nende varade müük. Kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 28 lg1). Täitedokumendi saabumisel puuduvad kohtutäituril tõendid, mis kinnitaksid, et võlgniku mingi vara tagab täielikult täitedokumendi täitmise. Nimetatud asjaolud saavad selguda ainult menetluse käigus. Samuti ei saanud ega pidanudki kohtutäitur täitemenetluse algatamisel teadma, et võlgnik A. J. on surnud. Peale vastava info edastamist peatas kohtutäitur vastavalt TMS § 34 lg1 täitemenetluse. Seega on kohtutäitur teinud kõik endast oleneva, et kaitsta A. O. kui ka teiste võimalike pärijate huve.

SISSENÕUDJA VASTUS

OÜ Trenton Invest (AS Eesti Maapank /pankrotis/ õigusjärglane) esitas 18.04.2005.a kohtule vastuse, mille kohaselt TMS § 77 ja 78 sätestavad, kellel on õigus esitada kaebus täituri toimingutele. A. O. ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaks või kinnitaks, et kohtutäituri toimingud rikuks tema õigusi. Täitemenetlus viiakse läbi Narva Linnakohtu jõustunud 13.05.1997.a otsuse tsiviilasjas 2- 812 alusel. Nimetatud otsusega on A. J. ́ilt välja mõistetud 379 854 krooni. Samuti on otsuses märgitud, et „sissenõue pöörata kostja panditud varale“. Kaebus esitaja leiab, et otsus on ükskord ebaseaduslikult täidetud, kuid tõendeid otsuse täitmise kohta esitanud ei ole. Sissenõudjale ei ole teada, et otsus oleks täidetud. Kaebuse esitaja leiab, et Narva Linnakohtu 13.05.1997.a otsuses oli kindlaks määratud kohtuotsuse täitmise kord ja viis vastavalt TsMS § 232 lg 1. Kaebuse esitaja on jätnud

tähelepanuta, et kohtuotsus on täidetud osaliselt osas, mis puudutab sissenõude pööramist panditud varale. Muus osas on otsus siiani täitmata. Kohtuotsuses puudub märge, et väljamõistetud rahalist nõuet saab pöörata ainult panditud varale. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäituri toimingud on põhjendamatult koormavad. Nimetatud asjaolu osas on tõendamiskoormus kaebuse esitajal, kes seda teinud ei ole. Seega on nimetatud väited üldsõnalised ja tõendamata. Võõrandamiskeelu seadmisel mingile varale ei saagi anda hinnangut vara väärtusele, sest nimetatud toimingu tegemisel on kohtutäitur lähtunud registriandmetest.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja kaebuse juurde, seletades, et kaebuse esitaja õigusi piiratakse seadusevastaselt. Kaebuse esitaja ei saa vormistada pärandit ega erastada maad. A. O. ei ole kunagi keeldunud täitmast kohustust, mis tuleneb pärandvarast. Kuid kogu aeg on vara arestitud. TMS § 28 kohaselt ei või täitur muuta kohtu poolt määratud täitmise korda ja viisi. Sissenõudja on mööda lasknud kõik tähtajad. Samuti on arusaamatu, kuidas saab seada aresti surnud isiku varale. A. O. ei ole saanud oma omandiõigust rakendada. Vara on A. O valduses, kuid ta ei saa vara kasutada ega käsutada. Varale on seatud arest, mitte keelumärge. Rikutud on TMS §§ 48,50,52. Kohtutäitur on tegutsenud omavoliliselt. Kui sissenõudja tahab saada raha, mida ta panditud varast ei saanud, peab ta uuesti pöörduma kohtu poole. Narva Linnakohtu otsus on ebaseaduslik, kuigi see otsus on jõustunud. Kohtutäitur seletas kohtuistungil, et formaliseerituse printsiibist lähtudes võtab täitur menetlusse kõik vormikohased avaldused. See, kas isik on surnud, ei kuulu täituri poolt esmajärjekorras kontrollimisele. Peale A. O. poolt vastava teate esitamist A.J. suhtes menetlus peatati. Kohtutäitur ei näe takistusi, miks otsust ei peaks täitma. Narva Linnakohtu otsusega on summa võlgnikult välja mõistetud, see, et lubatud on pöörata nõue panditud varale, on täiendav märge. Vallasvara ei ole arestitud, vaid sellele on seatud keelumärge, mis on võrdsustatav hagi tagamise abinõuga. Sissenõudja läks kohtusse, et välja mõista A.J. võlg, mitte tunnustada pandilepingut, seda kinnitab ka Narva linnakohtu otsus. Sissenõudja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 15.12.2005.a kohtule esitatud taotluses palub sissenõudja esindaja kaebus läbi vaadata ilma tema osavõtuta ning teatab, et ta jääb oma kirjaliku seisukoha juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja esindaja ja kohtutäituri seletused ning tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et 09.06.1995.a oli Virumaa Kommertspanga (AS Eesti Maapank õiguseellane) ja A. J. vahel sõlmitud laenuleping summale 300 000 krooni tagastamise tähtajaga 08.06.1996.a (tl 62-63). Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti panga ja laenusaaja vahel 13.06.1995.a pandileping, mille kohaselt laenusaaja pantis kahekorruselise aiamaja Narvas AÜ-s Progress (tl 64-65). Asja materjalidega, sh. testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusega (tl 60-61) on tõendatud, et A. O on 04.12.2000.a surnud A. J. testamendijärgne pärija, pärandvara hulka kuuluvad sõiduauto ja elamu ning et A. O. on pärandvara vastu võtnud. Narva Linnakohtu 13.05.1997.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2- 812 mõisteti A.J. ́ilt AS Eesti Maapank kasuks välja 379 854 krooni (tl 77). Kuigi kaebuse esindaja leiab, et nimetatud kohtuotsus on ebaseaduslik, on kohtuostus jõustunud ning seega ei ole maakohtul kaebuse lahendamise raames õigust anda Narva Linnakohtu otsusele hinnangut. Ka ei tulene

Viru Ringkonnakohtu 14.10.2003.a ja 04.01.2005.a määrustest (tl 14-17,66-72), et Narva Linnakohtu 13.05.1997.a määrus on tühistatud kui seadusevastane. Kaebuse esindaja tõlgendab ebaõigesti Narva Linnakohtu 13.05.1997.a tagaseljaotsust ja pandiõiguse mõtet. Pandiõiguse mõtte kohaselt on pandiga tagatud nõude korral tagatiseks panditud ese ja selle väärtus. Kui panditud asja omanik on ühtlasi võlgnik, tulenevad tema kohustused lisaks pandilepingule ka laenulepingust, seega ei vastuta pantija ja võlgniku isiku kokkulangemise korral pantija ainult panditud asjaga, vaid kogu varaga (AÕS § 276, 295). AÕS § 295 lg1 kohaselt loetakse pantija kohustus täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses. Pandipidaja nõue lõpeb ulatuses, millises see rahuldatakse enampakkumisel saadud summaga ning kui pandieseme müügil saadud summast ei piisa nõude rahuldamiseks, võib nõude pöörata üldises korras võlgniku muule varale. Narva Linnakohtu otsuses sisalduva märke „ sissenõue pöörata kostja panditud varale“ ei ole tegemist kohtuotsuse täitmise viisi ega korra kindlaksmääramisega kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 232 lg1 tähenduses. Samuti ei ole asjakohane kaebuse esitaja esindaja väide selles, et sissenõudja peab võlgnevuse, s.o rahasumma sissenõudmiseks uuesti kohtusse pöörduma. Narva Linnakohtu 13.05.1997.a otsusega oli võlgnikult võlgnevus summas 379 854 krooni sissenõudja kasuks välja mõistetud. Samuti ei võta kohus asja menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus (TsMS § 371 lg1 p 4). Kuni 01.09.1998.a kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustiku (TsKS) § 242 lg2 ja kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 242 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ja nende õigusjärglastele. Vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 243 lg 4 kohtuotsus täidetakse TMS –s sätestatud korras. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 1 lg1 kohaselt kuuluvad täitmisele kohtuotsused ja – määrused tsiviilasjades. Narva Linnakohtu 13.05.1997.a otsuse täitmiseks esitas sissenõudja avalduse täitemenetluse algatamiseks (tl 74). Ebaõige on kaebuse esitaja väide, et täitemenetlust ei võinud algatada surnud võlgniku suhtes. Kuni 01.01.2006.a kehtinud 35 lg1 p 2 kohaselt täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja või võlgniku surma korral, kui nõudeõigused või kohustused ei saa üle minna surnud isiku pärijatele. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva TMS §-is 48 p 6. TsÜS § 6 lg1 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 1 lg 1 ja § 23 lg 1 aga ka § 50 lg 4. TMS § 1 lg 1 kehtestas täitedokumentide loetelu, s.o õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Samuti on kohtutäitur, saades teada võlgniku surmast, täitemenetluse peatanud (tl 92). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes ei ole vastuolus kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS sätetega ega ka kehtiva TMS sätetega. A J.nimele registreeritud elamule ja sõiduautole keelumärke seadmine ei ole seadusevastane. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 28 sätestas, et täitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik

seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Sissenõudja on soovinud sissenõude pööramist kogu võlgniku varale (tl 72). Vastavalt TMS § 48 sissenõue võlgniku vallasvarale pööratakse sissenõudja soovil ja sissenõude pööramine vallasvarale seisneb selle arestimises, äravõtmises ja müümises. Võlgniku varadele võõrandamispiirangute seadmine ei ole veel nende varade müük. Sisuliselt on vara võõrandamiskeeldude näol, mis on üks vara arestimise toimingutest (kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 50) tegemist kohtuotsuse täitmise tagamise abinõudega. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et võlgniku varale võõrandamiskeeldude seadmine oleks kaebuse esitaja jaoks põhjendamatult koormav, samuti, et tagamiseks valitud vahend piirab teda rohkem, kui seda on vaja kohtuotsuse täitmiseks. Keelumärge ei takista vara kasutamist. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

A.O. kaebuses toodud asjaolud ja

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 465, § 466, § 661 kohus jätab kaebuse rahuldamata.

MENELUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Kaebus kohtutäituri otsuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses ning vastavalt TsMS § 162, 144 p1 ja 172 lg 5 jäävad asjas kantud kohtukulud, sh kohtutäituri poolt kantud kohtuvälised kulud, avaldaja (kaebuse esitaja) kanda.

Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.