3.2.Jätta rahuldamata H.L.i nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja välja mõista aktsiaseltsilt Estreftransservice H.L.i kasuks hüvitis 2910 eurot.
3.3.Jätta rahuldamata H.L.i nõue välja mõista aktsiaseltsilt Estreftransservice H.L.i kasuks jõulupreemia 711 eurot 8 senti.
3.4.Lugeda tööleping aktsiaseltsi Estreftransservice ja H.L. vahel lõppenuks TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates
1.märtsist 2015.
3.5.Välja mõista aktsiaseltsilt Estreftransservice H.L.i kasuks hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest 3063 eurot (millest tööandja peab kinni ja kannab üle seadusega ettenähtud maksud ja maksed).
3.6.Välja mõista aktsiaseltsilt Estreftransservice H.L.i kasuks lisatasu 2014 juuli, augusti ja osaliselt septembrikuu eest 281 eurot 82 senti (millest tööandja peab kinni ja kannab üle seadusega ettenähtud maksud ja maksed).“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.H.L. (hageja) esitas 18. märtsil 2015 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse aktsiaseltsi Estreftransservice (kostja) vastu, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest ning saamata jäänud töötasu. TVK rahuldas 16. aprilli 2015 otsusega hageja avalduse osaliselt. TVK luges töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel lõppenuks 1. märtsist 2015, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 3063 eurot, samuti lisatasu 281 eurot 82 senti ja jõulupreemia 711 eurot 8 senti. Hageja esitas 21. mail 2015 maakohtule hagiavalduse osas, milles jäeti tema avaldus TVK-s rahuldamata. Kostja esitas 26. mail 2015 maakohtule taotluse hageja avaluse läbivaatamiseks hagimenetluses osas, milles TVK hageja avalduse rahuldas. Maakohus andis hagejale tähtaja hagiavalduse tervikteksti esitamiseks.
2.Hageja esitas 22. juunil 2015 maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et kostjaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 1. märtsil 2015 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel on tühine, ning lugeda tööleping samal kuupäeval lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest 2910 eurot, hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 3063 eurot ning saamata jäänud töötasu 992 eurot 90 senti (lisatasu 281 eurot 82 senti ja jõulupreemia 711 eurot 8 senti). Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 21. novembrist 1995 kostja juures finantsjuhina. Alates
16.septembrist 2014 jäi ta töövõimetuslehele, mida pikendati 16. märtsini 2015 (hageja kohustus asuma tööle alates 17. märtsist 2015). Kostja esitas hagejale 25. veebruaril 2015 töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel (töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu) alates 1. märtsist 2015. Hageja sai selle kätte 26. veebruaril 2015. Töölepingu lõpetamiseks ei olnud õiguslikku alust. Pärast töövõimetuse lõppemist oli töötaja võimeline oma tööülesandeid täitma samas mahus kui enne. Hagejal on õigus nõuda kostjalt TLS § 109 lg 1 järgi hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest (kolme kuu keskmine töötasu) ning hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmise (60 tööpäeva) eest. Kostja võlgneb hagejale ka lisatasu 2014 juuli, augusti ja osaliselt septembri (18 tööpäeva) eest ning jõulupreemia 2014. a töötatud 184 tööpäeva eest.
3.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et töölepingu ülesütlemine oli TLS § 88 lg 1 p 1 alusel õiguspärane ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt TLS § 107 lg-s 2 sätestatud hüvitist. Kuna töötaja töövõimetus oli jätkuv, siis ei olnud etteteatamistähtaja järgimine mõistlik ja põhjendatud ning hageja nõue TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise saamiseks tuleks jätta rahuldamata. Alternatiivselt tuleks hageja seda nõuet vähendada, sest hageja on avaldanud pahauskselt oma terviseseisundi ning tööle naasmise/mittenaasmise kohta vastuolulist informatsiooni ning ei ole tööandjat teavitanud, millal ta kavatseb tööle naasta. Lisatasu ja jõulupreemia väljamaksmisel võeti aluseks töötaja individuaalne panus ning kuivõrd hageja oli oma töökohustusi rikkunud (kostja on esitanud hageja ebaseadusliku tegevuse tõttu avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks), jättis kostja põhjendatult talle lisatasu ja jõulupreemia välja maksmata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 17. veebruari 2016 otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja jättis hüvitise 2910 eurot kostjalt välja mõistmata. Tööleping loeti lõppenuks TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates 1. märtsist 2015. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 3063 eurot, lisatasu 2014 juuli, augusti ja osaliselt septembrikuu eest 281 eurot 82 senti ja jõulupreemia proportsionaalselt 2014. a töötatud ajaga 711 eurot 8 senti (kõnealustelt summadelt peab tööandja kinni ja kannab üle seadusega ettenähtud maksud ja maksed). Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt oli töölepingu ülesütlemise õiguspärane – kostja järgis töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p 1 alusel kõiki materiaalseid ja formaalseid nõudeid. Viidatud sätte järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Hageja viibis töövõimetuslehel järjest üle viie kuu. Hageja ei ole TLS § 88 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldust ümber lükanud (hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud võimeline 17. märtsil 2015 endisel ametikohal jätkama). Kuivõrd töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, jääb hageja nõue TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 2910 euro saamiseks rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest. Kostja on teatanud hagejale töölepingu ülesütlemisest ette kolm päeva. Hageja on töötanud kostja juures ligikaudu 19 aastat. Kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu (tulenevalt TLS § 97 lg 2 p 4 peab tööandja erakorraliselt ülesütlemisest töötajale ette teatama 90 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat). Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Kostja ei ole tõendanud mõlema poole huvide ja kõikide asjaoludega arvestamist, kui ta otsustas töölepingu üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata. Kostja on kahjustanud sellega oluliselt hageja huve ja õigusi. Etteteatamistähtaja järgimata jätmine tõi töötajale kaasa negatiivse tagajärje – 90 päeva pikkuse ettetatamistähtaja jooksul oleks hageja saanud kohaneda töökoha ja sissetuleku kaotusega ning otsida uut töökohta (kolm päeva uue töö leidmiseks ei ole piisav). Kostjal tuleb tasuda hagejale TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist 3060 eurot 87 kalendripäeva eest (s.o kalendripäevade hulka jääv 60 tööpäeva * hageja keskmine päevatasu 51 eurot 5 senti). Kostja alternatiivne taotlus eeltoodud hüvitise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kostjale ei saanud olla tõsikindlalt ette teada, et töötaja
17.märtsil 2015 tööle ei naase. Lisaks on motiveerimata ning ilma kaalutlusteta etteteatamistähtaja rikkumine oluline töötaja õiguse rikkumine, mis tõi hagejale kaasa kaaluka negatiivse tagajärje. Hagejal on õigus saada kostjalt lisatasu ja jõulupreemiat. Aastapreemiate maksmine on otsustatud kostja nõukogu 28. septembri 2007 koosolekul, lisatasu makstakse kostja 2. jaanuari 2013 käskkirja alusel. Kostja 27. oktoobri 2014 käskkirjas on loetletud lisatasu saavate töötajate nimed ja märgitud otsustus mitte maksta lisatasu hagejale sularaha puudustega väljamaksmise tõttu.
17.detsembri 2014 käskkirjaga on otsustatud maksta töötajatele ühekordset jõulupreemiat ühe kuupalga ulatuses, v.a hagejale kassa väljamineku orderite puuduliku ja ebaõige vormistamise tõttu alates märtsist 2014. Kostja ei ole tõendanud, et hageja väidetavad rikkumised avastati oktoobris 2014. Kostja ei ole taotlenud isegi puuduste avastaja tunnistajana ülekuulamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja sularaha asukoha ja väljamaksete kohta hagejalt selgitust küsinud
alles 28. jaanuaril 2015. Järgmine selgitust nõudev kiri koos rikkumise aluseks olevate tõenditega on hagejale saadetud 16. veebruaril 2015. Tõenditest tuleneb (tuginedes sellele, mis on eluliselt usutav), et 27. oktoobri 2014 ja 17. detsembri 2014 käskkirju ei olnud nendel märgitud kuupäevadel olemas (need on vormistatud tagantjärgi). Kostja on omaks võtnud, et neid käskkirju ei ole hagejale tutvustatud ega kätte toimetatud. Eluliselt on usutav, et puudused avastati pärast majandusaasta lõppemist (31. detsember) majandusaasta aruande koostamisel. Eluliselt ei ole usutav, et asendustöötaja (kes töötas paralleelselt kahel kohal) oli hagejalt tööd üle võttes koheselt võimeline tegema jooksvat finantsjuhi tööd ning samal ajal juba avastama hageja rikkumisi. Eeltoodu selgitab ka seda, miks küsiti hagejalt selgitusi alles 28. jaanuaril 2015 (selge viitega aastabilansi koostamisele) ning miks hageja nägi vaidlusaluseid käskkirju alles TVK-s. Muid põhjusi (lisaks töökohustuste rikkumisele) ei ole kostja lisatasu ja jõulupreemia väljamaksmata jätmise ajendina esile toonud. Kuna kostja väide töötajapoolsete rikkumiste avastamise kohta oktoobris 2014 ei ole tõendatud, on hagejale jäetud lisatasu ja jõulupreemia põhjendamatult välja maksmata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 3063 eurot, lisatasu 281 eurot 82 senti ja jõulupreemia 711 eurot 8 senti. Kostja palus jätta uue otsusega need hageja nõuded rahuldamata. Maakohus kohaldas valesti TLS § 100 lg-t 5 ja § 97 lg-t 3 ning rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest. Maakohus ei ole lähtunud tuvastatud asjaoludest, mille kohaselt hageja ei olnud kostjat teavitanud oma tööleasumisest 17. märtsil 2015, ning hageja ei olnud suuteline asuma taas täitma oma töökohustusi endisel ametikohal. Samuti ei ole maakohus kaalunud etteteatamistähtaja järgimise tagajärgi tööandjale ja järgimata jätmise tagajärgi töötajale. Maakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt ning rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui nõudis kostjalt hageja kasuks välja lisatasu ja jõulupreemia. Kostja on esitanud kohtule
28.novembri 2014 kassaväljavõtte (vt TVK toimik, tl 59), mis tõendab, et talle said hageja rikkumised teatavaks 2014. a lõpus (pärast kassaväljavõtte tegemist) ning kostja käskkirjad lisatasu ja jõulupreemia tasumise kohta olid tehtud pärast töötajapoolsete rikkumiste avastamist (mitte tagasiulatuvalt).
6.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016 otsuse osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks jõulupreemia 711 eurot 8 senti (resolutsiooni punkt 6) ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude jõulupreemia 711 eurot 8 senti väljamõistmiseks rahuldamata. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, mille maakohus rahuldas hagi, kuid edasi ei ole kaevatud otsuse peale osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid osas, milles hagi rahuldati.
8.Maakohus on õigesti rahuldanud hagi töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja rikkumise eest hüvitise 3063 eurot väljamõistmiseks ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 3.5.-3.3.9., ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Siinkohal on maakohus õigesti tuginenud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-172-14, mille p-s 12 märgitu kohaselt kolleegium selgitas, et „/.../kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve.“ Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kaalutlusotsuse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire, vaid on otsuse tegemise arvestanud kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve ning põhjendatult asunud seisukohale, et antud juhul pidi kostja tööandjana hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest teatama ette TLS § 97 lg 2 p 4 alusel 90 kalendripäeva.
9.Maakohtust erinevale seiskohale ei anna alust asuda kostja väide, et hageja ei olnud kostjat teavitanud oma tööleasumisest 17. märtsil 2015, ning hageja ei oleks olnud suuteline asuma taas täitma oma töökohustusi endisel ametikohal. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud hageja pikaajaline töövõimetus raskendanud oluliselt tööandja raamatupidamisalase töö organiseerimist. Hageja tööülesandeid täitis asendaja ning asendajaga töökorraldus jätkus ka pärast töölepingu ülesütlemist. Kostja oli teadlik, et hageja töövõimetusleht lõpeb 16.03.2015 ning tal ei saanud olla kindlust, et hageja ei asu täitma oma tööülesandeid alates 17.03.2015. Asjakohatu on kostja väide, et hageja oleks pidanud tõendama, et ta oleks suutnud täita oma tööülesandeid alates 17.03.2015. Hageja on menetluse kestel väitnud, et ta oli võimeline tööülesandeid täitma ning viidanud asjaolule, et ta suutis vabatahtlikult töötada (korraldada raamatupidamist) OÜ-s Liinihoolduse Varad paralleelselt töötamisega kostja juures ning samuti töövõimetuslehel viibimise ajal. Asjaolud kogumis (kostja oli leidnud hagejale asendaja; puudus negatiivne tagajärg, mis oleks õigustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist kolmepäevase etteteatamise tähtajaga; kostja teadis hageja töövõimetuslehe lõppemisest, hageja oli töötanud pikka aega kostja juures) kinnitavad, et mõlemapoolset huvi arvestades oli kostjal võimalik lepingut hagejaga jätkata etteteatamistähtaja lõppemiseni.
10.Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt ei hinnanud maakohus tõendeid nõuetekohaselt ning rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui mõistis välja kostjalt hageja kasuks lisatasu 2014 juuli, augusti ja osaliselt septembrikuu eest summas 281 eurot 82 senti. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga ning leiab, et maakohus on eelnimetatud osas hagi õigesti rahuldanud.
10.1.Hageja on nõudnud kostjalt 2014 juuli, augusti ja osaliselt septembri eest lisatasu summas 281 eurot 82 senti väljamõistmist. Hageja väite kohaselt jättis kostja talle põhjendamatult igakvartaalse lisatasu maksmata. Kostja vastuväite järgi jäeti lisatasu hagejale maksmata seetõttu, et ta tegi alusetuid sularaha väljamakseid iseendale, R.M.ile, R.K.le ja E.K.le juuli-, augusti- ja septembrikuus 2014.
10.2.Lisatasu maksmine oli sätestatud kostja 02.01.2013 käskkirjaga ning viidatud käskkirja kohaselt maksti lisatasu „igakvartaalsete töötulemuste ja individuaalse panuse eest 300 (kolmsada)
eurot kvartalis töötaja kohta alates 1. jaanuarist 2013. a. Lisatasu nimekirja ja iga töötaja lisatasu suuruse määravad ja kinnitavad nõukogu esimees ja juhataja.“ (tvk toimik tl 44). Asja materjalide kohaselt on kostja tasunud hagejale igakvartaalset lisatasu 300 eurot 2013. aastal ja 2014. aastal kuni III kvartalini. Lisatasu maksmisele ei ole harilikult eelnenud 02.01.2013 käskkirja kohast nõukogu esimehe ja juhataja kirjalikku otsustust, vastav kirjalik käskkiri on vormistatud 27.10.2014 kolmanda kvartali lisatasu maksmise kohta (tvk toimik tl 45). Ringkonnakohtu arvates ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust see asjaolu, kas 27.10.2014 käskkiri nr 2 vormistati käskkirjas märgitud kuupäeval või tagantjärele. Nimetatud asjaolu omaks tähtsust juhul, kui oleks tegemist toimepandud süüteo eest distsiplinaarkaristuse määramisega töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaselt. Antud juhul ei ole 27.10.2014 käskkiri nr 2 käsitletav hagejale distsiplinaarkaristuse määramisena.
10.3.Lähtudes 27.10.2014 käskkirja sõnastusest, saab asuda seisukohale, et kostja on jätnud hagejale lisatasu maksmata seoses väidetava süüteo toimepanemisega (töökohustuste rikkumisega). Ringkonnakohtu arvates ei tulene 02.01.2013 käskkirjast (millega sätestati lisatasu maksmine), et lisatasu mittemaksmise aluseks saaks olla oleks töötaja poolt väidetava süüteo toimepanemine (mille eest on võimalik karistada distsiplinaarkorras). Käskkirjas märgitud „igakvartaalsed töötulemused ja individuaalne panus“ on üldsõnalised ning ei ole piiritletud, mida lisatasu maksmisel konkreetselt arvesse võetakse. Lisaks eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi pooled ei ole töölepingus kokku leppinud igakvartaalses lisatasu maksmises, muutus lisatasu palgatingimuseks, mida kostja oleks võinud muuta vaid poolte kokkuleppel, mitte aga jätta lisatasu maksmata karistusena. Hageja seletuse kohaselt maakohtule 28.01.2016 kohtuistungil (tl 102 pöördel) tööandja selgitas talle, et „/.../ meil oli komme, et töötasusid töölepingus ei muudeta, vaid töötasu tõusu kompenseeriti sellega, et tehti kvartaalsed lisatasud.“ Hageja seisukohta, et lisatasu muutus palgatingimuseks (s.o töötasu osaks), kinnitab kostja poolt lisatasu pikemaajaline maksmine, samuti see, et lisatasu maksti töötajatele ilma igakordselt vastavat käskkirja andmata. Asjaolu, et lisatasu maksmise perioodi vältel (2013 IV kvartal) on kostja maksnud ühele töötajale (R.K.) lisatasu vähem kui teistele töötajatele (tvk toimik tl 47), ei tõenda seda, et lisatasu ei olnud muutunud palgatingimuseks. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja on alusetult jätnud hagejale lisatasu summas 281 eurot 82 senti välja maksmata ning hagi on õigesti selles osas rahuldatud.
11.Samas nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et maakohus on alusetult rahuldanud hageja nõude kostja vastu 2014. a jõulupreemia summas 711 eurot 8 senti väljamõistmiseks. Kostja nõukogu 28.09.2007 koosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt „Aasta preemiate boonused määratakse, arvestades saavutatud aasta reaaltulemusi/.../ Preemiate suurus määratakse /.../arvestatakse iga isiku konkreetset panust firma töö edendamisel. Võetakse seejuures arvesse järgmised põhinäitajad: 8-tunnise tööaja maksimaalne kasutamine oma ametialaste ülesannete täitmiseks. Omaalgatus.“(tvk toimik tl 46). Kostja 17.12.2014 käskkirja nr 3 kohaselt otsustati hagejale jõulupreemiat mitte maksta seoses kassa väljamineku orderite puuduliku ja ebaõige vormistamisega alates märtsist 2014. Kostja nõukogu otsusest, mis on aastapreemia määramise aluseks, nähtub, et preemia määramisel arvestatakse iga töötaja poolt oma tööülesannete täitmist. Sõnast „preemia“ tuleneb, et see on ette nähtub auhinnaks, ergutuseks positiivse soorituse eest (s.o kohusetundliku ja tulemusliku tööülesannete täitmise eest). Seega on aastapreemia maksmine või mittemaksmine tööandja
igakordne otsustus ning kui kostja leidis, et hageja on rikkunud oma töökohustusi ning seetõttu puudub alus talle aastapreemiat maksta, siis oli kostja tööandjana õigustatud seda otsustama. Erinevalt lisatasu maksmisest aastapreemia maksmine ei muutunud palgatingimuseks.
12.Hageja esitas maakohtule hagi summas 6965 eurot 90 senti. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hagi kuulub rahuldamisele summas 3344 eurot 82 senti, rahuldamata jääb summas 3621 eurot 8 senti) jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.