Välja mõista Xlt KKT Oil OÜ kasuks viivis menetluskuludelt meentluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi ka hageja) esitas 25.02.2021. a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse TTK Oil OÜ (edaspidi ka kostja) vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Avaldaja taotles tööandjalt enda kasuks alates 2016 – 2020. a välja mõista öötöö eest tasu summas 2 535,96 eurot ja ületunnitöö eest tasu summas 143,66 eurot. Kõrvalnõudena taotles avaldaja lugeda töölepingu punkt 5.1 hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 05.09.2016. a tööleping . Töötaja asus tööle xxx ametikohale täistööajaga. Töölepingu sõlmimise hetkel oli töötaja bruto tunnipalgaks 2,96 eurot. Töötaja töötas tööandja juures graafiku alusel. Keskmiselt oli ühes kuus 7 päevast vahetust 08:00-st 20:00-ni ja 7 ööajale langevat vahetust 20:00-st kuni 08:00-ni. Töölepingu kohaselt sisaldab töötajale makstav tasu töötamist õhtusel ajal ja ööajal. Töötaja tunnitasu oli 2018. aastal 3,27 eurot, 2019. aastal 3,55 eurot ja 2020. aastal 3,85 eurot. Öötöö eest peab tööandja täiendavalt maksma 2016-2020. a 2 535,96 eurot ja ületunnitöö eest 143,66 eurot.
2.TVK 12.05.2021. a otsusega jäeti töötaja avaldus rahuldamata. Nõude osas tuvastada töölepingu punkt 5.1 hea usu põhimõttega vastuolus olevaks kohaldas TVK aegusmist.
3.X esitas 10.06.2021. a Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
4.Kohus võttis 14.06.2021. a määrusega tsiviilasja menetlusse ning luges X TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks.
5.Hageja esitas 01.07.2021. a kohtule hagiavalduse TTK Oil OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Hageja taotleb kostjalt saamata jäänud töötasu väljamõistmist öötöö eest 729,47 eurot ja ületunnitöö eest summas 361,79 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt:
5.1.TLS § 45 lg 1 kohaselt, kui tööaeg langeb ööajale (kell 22:.00 kuni 06:00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal
töötamise eest. Sama §- i lg 3 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega. Sotsiaalministeeriumi selgitustes TLS juurde on märgitud, et „öösel töötamise eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kuna TLS kohaselt tuleb ööajal tehtav töö täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda 0,25-kordse lisatasu komponenti“. 2.1.3. TLS § 29 lg 6 koostoimes TLS § 45 lg-ga 1 sätestavad, et töötajale öösel töötamise eest peab olema tagatud (makstud) tasu vähemalt järgmises suuruses: töötasu alammäär * 1,25. Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku, et töötasu suurus öösel töötamise eest on veel suurem. Kui pooled leppisid kokku, et töötajale makstakse tunnitasu, siis töötajale öösel töötamise eest peab olema tagatud (makstud) tasu vähemalt järgmises suuruses: tunnitasu alammäär * 1,25. Nt. kui 2020. aastal oli tunnitasu alammääraks 3,48 eurot, siis töötajale tuleb tasuda öösel töötamise eest vähemalt 4,35 eurot (3,48 eurot * 1,25).
5.2.Igasugune kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, millest tuleneb, et töötajale makstakse tasu öötöö eest väiksemas ulatuses kui vormeli „töötasu alammäär * 1,25“ järgi, on tühine. TLS § 2 sätestab, et käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. TLS § 2 kehtestab põhimõtte, mille eesmärk on tagada töötaja kui nõrgema poole kaitse.
5.3.Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu punkti 5.1. kohaselt makstakse töötajale tema tööülesannete eest põhitöötasu 2,96 eurot tund (bruto), mis sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal. Hageja töötasu suurus muutus igaaastaselt. Hageja tunnitasu oli 2016.a 2,96 eurot, 2017.a 3,07 eurot, 2018.a 3,27 eurot, 2019.a 3,55 eurot ja 2020.a 3,85 eurot. Hagejale maksti töölepingus kokkulepitud töötasu nii päeval töötatud aja eest kui ka öösel töötatud aja eest samas suuruses, s.o 2018. aastal 3,27 eurot iga öösel töötatud tunni eest, 2019. aastal 3,55 eurot iga öösel töötatud tunni eest, 2020. aastal 3,85 eurot iga öösel töötatud tunni eest. Kokkulepitud töötasu suurus öösel töötamise eest on oluliselt väiksem kui töölepingu seadusega igale töötajale tagatud töötasu suurus ööajal, s.o vähemalt „tunnitasu alammäär * 1,25“.
5.4.Hageja töötasu suurus muutus iga-aastaselt. Hageja tunnitasu oli 2016. a 2,96 eurot, 2017. a 3,07 eurot, 2018. a 3,27 eurot, 2019. a 3,55 eurot ja 2020. a 3,85 eurot. Hagejale maksti töölepingus kokkulepitud töötasu nii päeval töötatud aja eest kui ka öösel töötatud aja eest samas suuruses, s.o 2018. aastal 3,27 eurot iga öösel töötatud tunni eest, 2019. aastal 3,55 eurot iga öösel töötatud tunni eest, 2020. aastal 3,85 eurot iga öösel töötatud tunni eest. Kokkulepitud töötasu suurus öösel töötamise eest on oluliselt väiksem kui töölepingu seadusega igale töötajale tagatud töötasu suurus ööajal, s.o vähemalt „tunnitasu alammäär * 1,25“.
5.5.Hagejale tasumisele kuuluva tasu suuruse ööajal töötamise eest arvestamiseks tuleb arvestada töölepingu seadusest tulenevaid tagatisi ja kostja (tööandja) ning Kiviõli Keemikute Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingu tingimusi. Vastavalt töölepingu punktile 7 tööandja ja töötajate ühenduse või liidu (organisatsiooni) vahel sõlmitud kollektiivlepingu tingimusi rakendatakse Töölepingule, kui Töötaja kuulub kollektiivlepingu sõlminud töötajate ühendusse või liitu (organisatsiooni) või kui Töötaja kuulub isikute ringi, kellele
kollektiivlepingu tingimuste rakendamine on sätestatud kollektiivlepingus. Kostja ja Kiviõli Keemikute Ametiühingu vahel on sõlmitud kollektiivleping. Kollektiivlepingu punkti 1.8 kohaselt laienevad kollektiivlepingu tingimused Ametiühingu liikmetele ja teistele töötajatele, kes on töösuhetes Tööandjaga. Vastavalt kostja ja Kiviõli Keemikute Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingu punktile 3.1.7 töö eest öisel ajal (kella 22-st kuni kella 6-ni) maksab Tööandja Töötajale lisatasu, mille suureseks iga öösel töötatud tunni eest on 30% Töötaja tunnipalga määrast. Antud lisatasud on arvestatud põhitöötasu (tunnitasu) hulka ja on fikseeritud Tööandja ja Töötaja vahel sõlmitud töölepingus. Alates 01.01.2018. a on töötasu alammäär tunnis 2,97 eurot: 2,97 + 30% (vastavalt kollektiivlepingule) = 3,86 eurot tunnitasu ööajal töötamise eest. Alates 01.01.2019. a on töötasu alammäär tunnis 3,21 eurot: 3,21 + 30% (vastavalt kollektiivlepingule) = 4,17 eurot tunnitasu ööajal töötamise eest. Alates 01.01.2020. a on töötasu alammäär tunnis 3,48 eurot: 3,48 + 30% (vastavalt kollektiivlepingule) = 4,52 eurot tunnitasu ööajal töötamise eest. Eeltoodust nähtub, et kostja oli kohustatud tasuma hagejale öösel töötamise eest 2018. aastal 3,86 eurot tunnis, 2019. aastal 4,17 eurot tunnis ja 2020. aastal 4,52 eurot.
5.6.Arvestades hagejale makstavat ööajal töötamise eest tunnitasu suurust, on hageja seisukohal, et selline tasu ja töölepingu p 5.1 on vastuolus hageja huvidega ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega kooskõlas peavad oma õigusi teostama ja kohustusi täitma ka töölepingu pooled. Seda tulenevalt VÕS § 1 lg-st 1 ning töölepingu seaduse § 15 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1. Öötöö eest suurema tasu maksmine on tingitud asjaolust, et öötööd hinnatakse töötaja tervist kahjustavaks, ning seadus näeb ette täiendava hüvitamise öösel töötamise eest. Pole aktsepteeritav, et töötaja saab nii päevasel kui ka öisel ajal töötamise eest samaväärset tasu samas kui osadele töötajatele hüvitatakse öötöö suuremas määras. Seadusega on selgelt reguleeritud, et kuna TLS kohaselt tuleb ööajal tehtav töö täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda lisatasu komponenti. Seega on lisatasu komponent määrava tähendusega öisel ajal töötamise puhul. Kui ületunnitöö hüvitamisel on seaduses eeldus, et tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega, siis öötöö ja riigipühal tehtav töö toimub eelduslikult täiendava lisatasu eest. Olukorras, kus töötajal on sõltumata sellest, kas ta töötab päevasel või öisel ajal üks ja sama töötasumäär jääb töötajal täiendav lisatasu öötöö eest, mis seadusega ettenähtud saamata. Hageja on seisukohal, et töölepingu punkt 5.1 on osaliselt tühine. See on osas, millest tuleneb, et põhitöötasu suurus sisaldab tasu töötamise eest ööajal. Töölepingu punkt 5.1. antud osas on tühine, kuna see on töölepingu seaduses töötaja õiguste ja tööandja kohustuste kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe (TLS § 2).
5.7.TsÜS § 84 lg 1 1. ls kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 85 sätestab, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et töölepingus sätestatud kokkulepe (p.5.1), mille kohaselt sisaldab töötaja töötasu öisel ajal töötamist, on töötaja kahjuks tehtud kokkulepe ning see on algusest peale tühine. Töölepingu punkti 5.1. ülejäänud osa, s.o põhitöötasu suurus, on kehtiv lähtudes TsÜS §- st 85. Töölepingu tühine tingimus või selle osa ei kehti (ei kanna õiguslikke tagajärgi) algusest peale. Sellepärast puudub kohtul võimalus kohaldada aegumist. 2.1.9. Hageja esitab kostja vastu nõude saamata jäänud töötasu öötöö eest alates märtsist 2018, s.o ajast, mis ei ole kohtule avalduse esitamise aja seisuga veel aegunud. Hageja tegi vastavad arvestused ja esitab need kohtule oma nõude suuruse tõendamiseks. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb hagejale tasuda öötöö eest täiendavalt alates märts 2018. a kuni märts 2020. a 729,47 eurot.
5.8.Hageja, töötades kostja juures, tegi tihti ületunnitööd. Kostja hüvitas alati hagejale ületunnitöö rahas. Ületunnitöö tasu arvestamisel kasutas kostja alati hageja tunni põhitöötasu suurust. Hageja on seisukohal, et kostja arvestas tasu ületunnitöö eest valesti ning selle tagajärjel hageja saamata jäänud töötasu suurus ületunnitöö eest on 361,79 eurot. Kostja oli kohustatud ületunnitöö eest tasu arvestamisel kasutama mitte töölepingu punktist 5.1 tuleneva hageja tunni põhitöötasu suuruse, vaid hageja reaalse töötasu suuruse, mis koosneb põhitöötasust, lisatasudest, preemiatest ja teistest töö eest makstavatest tasudest.
5.9.TLS § 44 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Sama §-i lg 6 ja 7 sätestavad, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Ületunnitöö hüvitise arvutamiseks ei pea keskmist töötasu arvutama. Ületunnitöö hüvitamine rahas arvutakse järgmise valemi abil (s.o tunnitasu puhul): Ületunnitöö tasu = (summeritud perioodi eest makstav töötasu) / (summeritud perioodi eest tööajafond) * ületunnid * 0,5. Seega ületunnitöö tasu arvestatakse töötaja töötasu põhjal. TLS § 28 lg 2 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis muuhulgas sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. TLS § 28 lg 2 p 2, § 29 koostoimes TLS § 5 lg 1 p-ga 5 sätestavad töötasu mõiste ja suuruse. Töölepingu seaduse seletuskirjast nähtub, et §-i 29 koostamise lähtepunktiks on võetud kehtetu palgaseaduse –id 2, 3, 6 ja 10, mille suhtes on sisse viidud üks peamine muudatus – palga mõiste on asendatud töötasu mõistega. Kehtetu palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiivvõi töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama §-i lg 4 sätestab, et lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiivvõi töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Sotsiaalministeeriumi selgitustes TLS juurde (2021, lk 85) on märgitud, et „paragrahv 29 reguleerib töötasuga seonduvat. Töötasu mõiste tuleneb §-st 5, mille järgi on tegemist töö eest makstava tasuga, milles on kokku lepitud. /.../ TLS ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. TLS tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär. Töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäär“. Seega töötasu – see on töö eest makstavad tasud. Töö eest makstakse töötajale põhitöötasu, lisatasud, preemiad, majandustulemustelt ja tehingutelt makstavad tasud jne. Need on tasud, mis töötaja teenis välja oma tööga. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-15-7759 leidnud, et kuigi pooled ei ole töölepingus kokku leppinud igakvartaalses lisatasu maksmises, muutus lisatasu palgatingimuseks, mida kostja oleks võinud muuta vaid poolte kokkuleppel, mitte aga jätta lisatasu maksmata karistusena. /.../ Tartu Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-13-43177 on kohus selgitanud, et arvestades
hagejale aastate jooksul igakuiselt välja makstud lisatasu, asjaolu, et lisatasu on kogu aeg olnud suurem töölepingus kokku lepitud töötasust, mitte väike protsent nn palgalisa ning TLS §-s 28 lg 2 p 2 sätestatut on kostja poolt igakuiselt makstud lisatasu hageja töötasu osa. Riigikohus leidis tsiviilasja nr 3-2-1-118-10, et töötasu maksmise kokkulepe (sealhulgas tööandja poolt ühepoolselt) on osa töötaja palgast ning ka osa töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingust.
5.10.Eeltoodust nähtub, et lisatasud, preemiad jne. muutuvad töötasu osadeks, kuna töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ja saab selle eest töötasu (mis sisaldab põhitöötasu ja kokkulepitud igakuised lisatasud). Ületunnitöö eest tasu arvutamisel tuleb arvesse võtta kogu töö eest makstavat tasu. Kogu töö tegemise eest saadud tasu on osa töötasust ja seda tuleb arvestada ületunnitasu arvutamisel. Seega, kui töökohustuste täitmise eest makstakse tulemustasu, või lisatasu, siis tuleb ületunnitasu arvutamisel arvestada ka lisatasud, preemiad jne. Ületunnitöö eest tasu arvutamisel ei võtnud kostja arvesse hagejale kõik töö eest makstavaid tasusid. Sellepärast on kostja arvestused valed. Hageja esitab kostja vastu nõude saamata jäänud töötasu ületunnitöö eest alates märtsist 2018. a, s.o ajast, mis ei ole kohtule avalduse esitamise aja seisuga veel aegunud. Hageja tegi vastavad arvestused ja esitab need kohtule oma nõude suuruse tõendamiseks. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb hagejale tasuda ületunnitöö eest täiendavalt alates märts 2018. a kuni märts 2020. a 361,79 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ületunnitöö eest summas 361,79 eurot.
6.Kostja esitas 05.07.2021. a vastuse hagile. Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles hagile täies ulatuses vastu. Vastuse kohaselt:
6.1.Hageja on seisukohal, et töölepingu punkt 5.1, mille kohaselt sisaldab kokkulepitud töötasu tasu ööajal töötamise eest, on vastuolus hea usu põhimõttega ning seega tühine. Hageja nõuab ööajal töötamise eest tasu summas 729,47 eurot. Kostja sellise hageja väitega ei nõustu ja vaidleb hageja nõudele vastu. Esiteks, TLS § 31 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Vaidlus puudub selles, et pooled on leppinud igal aastal töölepingus kokku tunnitasus, mis on suurem kui töötasu alammäär. Hageja on kokkulepped allkirjastanud (st hageja oli teadlik töötasu tingimustest ja seda juba töölepingu sõlmimisel ning iga aasta töötasu kokkulepet sõlmides) ega ole esitanud selle sisu osas ühtegi vastuväidet. Esmakordselt esitas hageja nõude alles enam kui aasta pärast töösuhte lõppemist. Arvestades eeltoodut on kostja seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet esitanud tähtaegselt ja kostja palub selles osas kohaldada aegumist ning menetlus öötöö tasu nõude osas lõpetada. Teiseks, isegi kui kohus peaks leidma, et aegumise kohaldamine ei ole põhjendatud, siis tuleb hageja töötasu nõue seonduvalt ööajal töötamisega jätta ikkagi rahuldamata, kuna tasu ööajal töötamise eest oli kostja poolt kooskõlas töölepingu tingimustega hagejale täies ulatuses välja makstud. Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (TLS § 45 lg 1). Eelnevast tulenevalt ei ole lisatasu maksmine ööajal töötamise eest vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Vaidlus puudub selles, et töölepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku nii tunnitasu (baastasu) suuruses (2018.a 3,27 eurot, 2019.a 3,55 eurot ja 2020.a 3,85 eurot), mis on suurem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu (tunnitasu) alammäär, kui ka selles, et tunnitasu sisaldab tasu töötamise eest ööajal. Kostja on TVK-le esitanud tõendid hageja töötasu arvestamise kohta ja töögraafikud, milledest nähtub, et töötasu maksmine toimus vastavalt töölepingule ega ole
vastuolus TLS § 45 lõikes 1 sätestatuga. Arvestuslikult on hageja saanud öisel ajal töötamise eest tasu rohkem, kui seaduses sätestatud tunnitasu alammäär, millele lisandub öisel ajal töötamise lisatasu. Arvestades eeltoodut ning kuna tasu ööajal töötamise eest oli kostja poolt kooskõlas töölepingu tingimustega hagejale täies ulatuses välja makstud, siis tuleb hageja nõue summas 729,47 eurot jätta täies ulatuses rahuldamata.
6.2.Hageja on seisukohal, et hagejale välja makstud preemia on töötasu osa ja ületunnitöö tasustamisel tuleb arvestada mitte ainult töölepingus kokku lepitud põhitasuga vaid ka preemiaga, mis on töötasu komponent. Kostja sellise hageja väitega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja selgitab, et pooled leppisid iga aasta kokku baastasus, mille alusel toimus ka hagejale töötasu arvestamine. Baastasu suurus oli 2018. a 3,27 eurot, 2019. a 3,55 eurot ja 2020. a 3,85 eurot. Kostja möönab, et kostja ettevõtte töötajatele maksti ka preemiat (lisatasu), kuid preemia suurus oli iga kuu erinev ja preemia maksmises ei olnud pooled kokku leppinud, st preemia ei ole käsitletav baastasu komponendina ega muuda poolte kokkulepet baastasu osas. Ületunnitasu arvestuse aluseks saab eelnevast tulenevalt olla vaid baastasu ning seega ei vasta hageja ületunnitöötasu nõue TLS § 44 lõikes 7 sätestatule. Kostja on esitanud tõendina hageja töötasu arvestuse ja töögraafikud, millest tuleneb üheselt, et kostja arvestused ületunnitöö eest tasu maksmisel vastavad seaduse nõuetele. Nii näiteks on märts 2020. a normtundide arv 176 tundi. Hageja töötas märtsis 2020. a 191 tundi ning tegi seega 15 ületundi. Kõik töötatud tunnid kõigepealt korrutatakse tunnitasuga, s.o 191*3.85=735,35 eurot ning ületunnid täiendavalt koefitsiendiga 0,5, s.o 15*3,85*0,5=28,875 eurot. Põhitöötasu koos töötasuga ületundide eest - 735,35+28,875=764,225=764,23 eurot, mis ka töötajale välja maksti. Arvestades eeltoodut tuleb hageja nõue seonduvalt ületunnitöötasuga jätta rahuldamata. Kostja on hagejale tasunud ületunnitasu vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
9.Asja materjalidest nähtub, et X ja KKT Oil OÜ sõlmisid 05.09.2016. a töölepingu, mille kohaselt töötaja asus tööle 06.09.2016. a xxxna. Töötaja töötab keskmiselt 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja töötab summeeritud tööajaga, arvestusperioodiga 1 kuu. Töötajale makstakse tema tööülesannete täitmise eest põhitöötasu 2,96 eurot tund (bruto), mis sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal. Alates 01.01.2017. a on põhitöötasu suurus 3,07 eurot tund (bruto), mis sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal. Alates 01.01.2018. a on põhitöötasu suurus 3,27 eurot tund (bruto), mis sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal. Alates 01.10.2018. a on põhitöötasu suurus 3,55 eurot tund (bruto), mis sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal. Alates 01.01.2020. a on põhitöötasu suurus 3,85 eurot tund (bruto), mis sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal (tl 14-23).
10.Kiviõli Keemikute Ametiühingu, KKT Oil OÜ ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vahelk 30.08.2019. a sõlmitud kollektiivlepingu punkti 4.1 kohaselt töölepingu sõlmimisel tööandja ja töötaja vahel lepitakse kokku töötajale makstav töötasu, punkti 4.8 kohaselt tööandjal on õigus maksta töötajale lisatasu tooraine, materjalide, energia kokkuhoiult, mille tulemuseks oli tööandja kulude vähenemine ja väljastatava toodangu ja/või osutatava teenuse kulude vähenemine, nimetatud lisatasu arvestamine ja väljamaksmine toimub tööandja korralduste alusel, punkti 3.1.7 kohaselt töö eest öisel ajal (kella 22-st kella 6-ni) maksab tööandja töötajale lisatasu, mille suuruseks iga öösel töötatud tunni eest on 30% töötaja tunnipalga määrast. Antud lisatasud on arvestatud põhitöötasu (tunnitasu) hulka ja on fikseeritud tööandja ja töötaja vahel sõlmitud töölepingus (tl 77-84).
11.Kohus ei käsitle hageja nõuet tunnistada töölepingu punkt 5.1 (töötasu kokkulepe) vastuolus olevaks hea usu põhimõttega, sest hageja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses sellist nõuet esitanud.
12.Öötöö tasu nõue.
12.1.TLS § 45 lg 1 sätestab, et kui tööaeg langeb ööajale (kell 22:00 kuni 06:00), maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Poolte vahel sõlmitud kokkulepetest nähtub, et hagejale määratud baastasu (tunnitasu) on suurem kui Vabariigi Valitsuse määrusega (19.12.2019. a) kehtestatud töötasu (tunnitasu) alammäär. Tööandja poolt teostatud töötasu arvestusest nähtub, et töötajale ei ole öötöö eest töötasu vähem arvestatud lähtudes TLS § 45 lg 1 sätestatust. Sotsiaalministeeriumi selgitustes TLS juurde (2021. a, lk 114) on märgitud, et seadusega ei ole kooskõlas selline olukord, kus pooled lepivad kokku töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest, sest sellisel juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda 0,25 kordse lisatasu komponenti.
13.Ületunnitöö tasu.
13.1.TLS § 44 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Sama paragrahvi lg 6 ja lg 7 sätestavad, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu.
13.2.Töötaja palgaarvestuse andmetest nähtub, et tööandja on esmalt korrutanud töötaja tegelikult töötatud töötunnid töölepingus kokku lepitud tunnipalgaga ehk baastasuga ja ületundide arvu korrutanud 0,5 tunnitasuga (näiteks 2020. a märtsis oli normtundide arv 176 tundi, töötaja töötas 191 töötundi , seega tegi 15 ületundi, töötasu arvestuses on märgitud, et kõik töötatud tunnid korrutati tunnitasuga (191x3,85=735,35 eurot) ning ületunnid täiendavalt koefitsiendiga 0,5 (15x3,85x0,5=28,875 eurot). Põhitöötasu koos ületundide tasuga – 735,35+28,875=764,23 eurot). Tööandja on ületunnitöö eest tasu arvestanud vastavalt seadusele.
13.3.Kohus on seisukohal, et lisatasu ehk preemiat baastasu hulka arvestama ei pea, kuna selles pole pooled kokku leppinud töölepingus ega ka kollektiivlepingus.
14.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja.
17.Kostja menetluskulud on 630,07 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2023. a otsusega nr 2-219335.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.