Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Kohtuasi
TR ja KK avaldus kinnistule juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. detsembri 2016. menetluskulude kindlaksmääramise kohta
a
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EV ja TV määruskaebus AH määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I TR (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja II KK (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate lepingulised esindajad advokaadid Raivo Laus ja Daniil Savitski Puudutatud isik I PÜ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramon Rask Puudutatud isik II Aiandusühistu EPP-II (registrikood 80064830), seaduslik esindaja LJ Puudutatud isik III SV (isikukood XXXXXXXXXXX) lepinguline esindaja Kalju Ojamets Puudutatud isik IV AH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Puudutatud isik V EV (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VI TV (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VII Suvilaühistu Metsapiiga (registrikood 80043377), seaduslik esindaja MT Puudutatud isik VIII MV (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IX Keila vald (Keila Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja vallavanem PS Puudutatud isik X MTÜ Põhja-Epu (registrikood 80374298)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2016. a menetluskulude kindlaksmääramise määrus osaliselt puudutatud isikutelt IV, V, VI ja VII väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Tühistatud osas teha uus määrus, millega määrata puudutatud isikutelt IV, V, VI ja VII puudutatud isikule I tasutavate menetluskulude suuruseks 5883,53 eurot. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
2.2.Välja mõista AH-lt, EV-lt, TV-lt ja Suvilaühistult Metsapiiga PÜ kasuks menetluskulud 5883,53 eurot järgmiselt:
2.2.1.Välja mõista AH-lt PÜ kasuks menetluskulud 1164,89 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.2.2.Välja mõista EV-lt PÜ kasuks menetluskulud 1572,88 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.2.3.Välja mõista TV-lt PÜ kasuks menetluskulud 1572,88 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.2.4.Välja mõista Suvilaühistult Metsapiiga PÜ kasuks menetluskulud 1572,88 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.AH määruskaebus rahuldada osaliselt ning EV ja TV määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 8. juuni 2015. a määrusega TR ja KK (avaldajad) avalduse kinnistule juurdepääsu nõudes ja jättis avaldajate menetluskulud nende endi kanda, puudutatud isikute III-IX menetluskulud nende endi kanda ning puudutatud isikute I, II ja X menetluskulud võrdsetes osades puudutatud isikute IV, V, VI ja VII kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuli 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja puudutatud isikute IV, V, VI ja VII menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Harju Maakohtu 8. juuni 2015. a määrus jõustus 28. septembril 2016. a.
2.Puudutatud isik I esitas 26. mail 2015. a, 5. oktoobril 2015. a, 2. augustil 2016. a ja 7. oktoobril 2016. a menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad puudutatud isiku I menetluskulud
kuludest õigusabile, riigilõivust, kinnistusraamatu väljavõtetest ja konsultatsiooni kulust kokku 7322 eurot. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 6. detsembri 2016. a määrusega puudutatud isiku I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis puudutatud isikutelt IV, V, VI ja VII võrdsetes osades, s.o. igaühelt 1572,88 eurot, puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud 6291,53 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest puudutatud isiku I lepinguliste esindajate toiminguid pidada põhjendatuks osaliselt. Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Samuti pidas kohus põhjendatuks kliendiga suhtlemist, kuna esindajal tuleb kohtumenetluses järgida esindatava seisukohti. Kohus arvestas puudutatud isiku I menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asjas toimunud istungeid, vaatlust, asja keerukust ning esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
5.Analüüsides ja hinnates menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis maakohus, et puudutatud isiku I esindajate poolt menetlusnimekirjades märgitud toimingud on põhjendatud 45 tunni ja 24 minuti ulatuses. Maakohus leidis, et puudutatud isiku I esindajate tunnitasu kuni 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et puudutatud isiku I esindajad omavad kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega, arvestades puudutatud isiku I esindajate töötundide põhjendatud mahtu, tuleb välja mõista puudutatud isiku I esindajate õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga kokku 6111,33 eurot.
6.Kohus oli seisukohal, et kinnistusraamatu väljavõtete kulu 14 eurot on põhjendatud (TsMS § 143 p 2), kuna lähtuvalt vaidluse iseloomust on puudutatud isikul I olnud tarvilik tutvuda kinnistusraamatu sisuga. Samuti pidas põhjendatud kuluks riigilõivu 16,20 eurot koopiate tegemise eest toimikust, kuna materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku I esindaja toimikuga tutvunud. Kohtu hinnangul oli põhjendatud ka Pindi Kinnisvara AS-i konsultatsiooni kulu 100 eurot (koos käibemaksuga).
7.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on puudutatud isik I käesolevas kohtumenetluses tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot (VII kd, lk 31), mis kuulub väljamõistmisele.
8.Seega rahuldas maakohus puudutatud isiku I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustas puudutatud isikuid IV, V, VI ja VII võrdsetes osades hüvitama puudutatud isiku I menetluskulud kokku 6291,53 euro ulatuses. Kohus jättis puudutatud isiku I menetluskulude avalduse rahuldamata 1030,47 euro ulatuses. Puudutatud isikud V ja VI määruskaebus
9.Puudutatud isikud V ja VI esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määrus osas, milles mõisteti neilt välja menetluskulud võrdselt puudutatud isikutega IV ja VII. Puudutatud isikute V ja VI hinnangul tuleb neid käsitleda ühe osapoolena, kuna nad on kinnistu kaasomanikud ja on osalenud menetluses läbivalt ühiselt.
Puudutatud isiku IV määruskaebus
10.Puudutatud isik IV esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osaliselt ja palus uue määrusega määrata kindlaks ning mõista puudutatud isikult IV välja vaid põhjendatud menetluskulud. Puudutatud isik IV leiab, et maakohus on rahuldanud avalduse ka põhjendamatute ning mittevajalike kulude suhtes.
11.Kaebuse esitaja vaidlustab maakohtu seisukoha, mille kohaselt on põhjendatud kõik arves nr 1306002 esile toodud kulud. Kaebuse esitaja ei pea vajalikuks toimikuga vahetult kohtumajas tutvumist 30 minuti jooksul, kuna seda on võimalik teha etoimiku kaudu. Kaebuse esitaja hinnangul ei vasta 30. oktoobri 2012. a koostatud taotluse, mis esitati 11. veebruaril 2013. a, koostamiseks kulutatud aeg taotluse mahule. Kaebuse esitaja peab piisavaks kõne all oleva menetlusdokumendi koostamiseks 30 minutit. Seega on kaebaja hinnangul arvel nr 1306002 kajastatud ajakulust põhjendamatu 1 tund.
12.Arve nr 1306020 osas ei pea kaebaja põhjendatuks kulusid Sirli Pettai 13. juuni 2013. a asja materjalide analüüsiks. Kulude aruandest tulenevalt tegi isik, kes menetluses ei osalenud, analüüsi puudutatud isiku I esindaja vandeadvokaadi Ramon Rask jaoks, kes omakorda koostas 18. juunil 2013. a esitatud menetlusdokumendi. Kuna Ramon Rask osales menetluses pidevalt, ei olnud talle asja materjalide analüüs vajalik. See, et menetlusdokumendi koostamiseks oli kaasatud materjaliga mittetuttav isik, ei tähenda, et tema poolt asjaga tutvumiseks tehtud kulud peavad katma teised menetlusosalised. Lisaks on menetlusdokumendi koostamiseks asjaga mittetuttava isiku kaasamine suurendanud ajakulu selle dokumendi koostamiseks võrreldes ajaga, mis oleks kulutanud sama dokumendi koostamiseks menetluses pidevalt osalenud esindaja. Arvestades nimetatud dokumendi mahtu, oleks piisav selle dokumendi koostamiseks 2 tundi 30 minutit ja seega on arve nr 1306020 osas avaldus rahuldatud põhjendamatult 54 minuti ulatuses.
13.Arve nr 1411002 osas on kaebaja seisukohal, et 17. juuli 2014. a menetlusdokumendi põhjendatuks ajakuluks võib pidada 4 tundi, 13. juuni 2014. a dokumendi puhul 2 tundi 26 minutit ja 15. aprilli 2014. a dokumendi puhul 45 minutit, kuna kohtule esitatavate seisukohtade maht selles dokumendis on vähem kui üks lehekülg. Samast arvest nähtuvalt tutvus esindaja 12. septembril 2013. a järjekordselt toimikuga, olles selleks ajaks puudutatud isiku esindajaks juba pikemat aega. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et 12. septembri 2013. a kulude puhul võib põhjendatuks lugeda vaid 15 minutit kohtumäärusega tutvumiseks ning kliendiga suhtlemiseks. Kuna mainitud arve puhul on kohus vaidlustatava määrusega põhjendatuks pidanud ajakulu mahus 2 tundi 18 minutit, vaidlustab kaebaja määrust selle arve puhul 2 tunni 24 minuti põhjendatuks tunnistamise osas.
14.Arve nr 1505022 osas leiab kaebaja, et 20. märtsi 2015. a menetlusdokumendis korratakse osaliselt menetluses varem esitatud puudutatud isiku I seisukohti, mistõttu on selle dokumendi koostamiseks piisav aeg maksimaalselt 3 tundi.
15.Arve nr 1509029 puhul on tegemist on 13. juuli 2015. a seisukoha koostamisega teiste menetlusosaliste määruskaebuste suhtes. Kuna suurem osa mainitud dokumendist on menetluse käigu kirjeldus, mida tegi esindaja ka varasemates dokumentides, ning selles korratakse osaliselt ka varem esitatud seisukohti, peab kaebuse esitaja põhjendatuks nendest kuludest 2 tundi.
16.Kaebaja ei pea vajalikeks kulusid 28. juunil 2012. a kohtumajas toimikuga tutvumiseks 0,9 tunni ulatuses, kuna menetluskulude nimekirjast nähtuvalt teostas esindaja juba 27. juunil 2012. a materjalide analüüsi ja tekkinud küsimuste väljaselgitamine oli võimalik ka e-toimiku kaudu (arve nr 121048). On ebaselge, mida
esindaja analüüsis 29. juunil 2012. a ning mille suhtes koostati õigusarvamus 2 tunni 30 minuti jooksul. Menetluse edasine käik
17.Puudutatud isik I palus jätta määruskaebused rahuldamata.
18.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 6. detsembri 2016. a määrus tuleb osaliselt tühistada puudutatud isikult IV väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Puudutatud isiku IV määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja puudutatud isikute V ja VI määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus mõistis menetluskulud välja puudutatud isikutelt IV, V, VI ja VII võrdsetes osades. Määruskaebuse esitasid puudutatud isikud IV, V ja VI. Puudutatud isik I ega puudutatud isik VII määruskaebust ei esitanud. Seega ei saa ringkonnakohus väljamõistetud menetluskulusid puudutatud isiku VII osas vähendada ega puudutatud isiku I kasuks suuremas summas välja mõista.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotuse määras Harju Maakohus kindlaks 8. juuni 2015. a määrusega, millega lõpetati menetlus juurdepääsu määramiseks. Nimetatud määrusega jäeti avaldajate menetluskulud nende endi kanda, puudutatud isikute III-IX menetluskulud nende endi kanda ning puudutatud isikute I, II ja X menetluskulud võrdsetes osades puudutatud isikute IV, V, VI ja VII kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuli 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja puudutatud isikute IV, V, VI ja VII menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Seega oli menetluskulude jaotust võimalik erinevates kohtuastmetes vaidlustada vaid eelnimetatud määruste peale edasi kaevates. Praeguses menetluskulude suuruse kindlaksmääramise etapis Harju Maakohtu 6. detsembri 2016. a määruse peale kaevates, on menetlusosalistel võimalik vaidlustada üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist.
22.Puudutatud isikud V ja VI on vaidlustanud maakohtu määruse küsimuses, kas puudutatud isikuid V ja VI tuleks käsitleda ühe või kahe menetlusosalisena. Nii Harju Maakohtu 8. juuni 2015. a määrusest kui ka Tallinna Ringkonnakohus 13. juuli 2016. a määrusest nähtuvalt on neid vähemalt menetluskulude jaotuse osas käsitletud erinevate menetlusosalistena, kellel on koos puudutatud isikutega IV ja VII kohustus kanda puudutatud isiku I kasuks väljamõistetud menetluskulud võrdsetes osades. Maakohus ei saanud praeguses menetlusetapis asuda seisukohale, et hüvitamisele kuuluv summa tuleb jagada kolmeks võrdseks osaks. Seega on puudutatud isikud V ja VI vaidlustanud menetluskulude jaotust, mille üle praeguses menetluses enam vaielda ei saa. Vaidlusalune küsimus oleks tulnud selliselt tõstatada menetlust lõpetava määruse peale edasi kaevates. Seega tuleb puudutatud isikute V ja VI määruskaebus jätta rahuldamata.
23.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku IV määruskaebust.
24.Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse ulatust ja vastates puudutatud isiku IV määruskaebuse väidetele, maakohtu poolt diskretsiooni teostamist iga puudutatud isiku IV vaidlustatud menetlustoimingu hindamisel.
25.Kolleegiumi hinnangul on üldjuhul menetluse kestel kohtuasja materjalidega tutvumine põhjendatud, mistõttu on maakohus õigesti leidnud, et toimikuga tutvumise ajakulu 28. juunil 2012. a, 8. veebruaril 2013. a ja 12. septembril 2013. a, mis on märgitud arvete nr 1306002 (VIII kd, tl 91), nr 1411002 (VIII kd, tl 95) ja nr 121048 (IX kd, tl 23) spetsifikatsioonides, tuleb pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Seejuures ei oma tähtsust, kas menetlusosalise esindaja tutvub toimikuga kohtus kohapeal või teeb seda e-toimiku vahendusel, kuna tutvumise vajalikkus ja esindaja töömaht sellest ei muutu. Erinevalt kaebajast ei leia ringkonnakohus, et tekkinud küsimuste väljaselgitamine e-toimiku kaudu peaks lepingulise esindaja ajakulu vähendama. Kolleegiumi hinnangul ei oma toimikuga tutvumisel tähtsust ka asjaolu, kui pikka aega oli puudutatud isiku I esindaja toimikuga tutvumise ajaks menetlusosalist esindanud, sest on tavapärane, et toimikuga on vaja menetluse kestel korduvalt tutvuda.
26.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on arve nr 1306002 spetsifikatsioonis (VIII kd, tl 91) kajastatud puudutatud isiku I 11. veebruari 2013. a (30. oktoobril 2012. a koostatud) taotluse koostamiseks kulutatud aeg. Erinevalt kaebajast vastab kolleegiumi hinnangul ajakulu 1 tund tehtud töö mahule. Ajakulu ei saa mõõta menetlusdokumendi lehekülgede arvu järgi, vaid tuleb hinnata taotluse koostamiseks tehtud tööd. Antud juhul on tegemist taotlusega, milles on täiendavate tõendite esitamist sisuliselt põhjendatud.
27.Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku IV seisukohaga, mille kohaselt arve nr 1411002 spetsifikatsioonis (VIII kd, tl 95) märgitud 17. juuli 2014. a, 13. juuni 2014. a ja 15. aprilli 2014. a menetlusdokumentide, arve nr 1505022 spetsifikatsioonis (VIII kd, tl 99) märgitud 20. märtsi 2015. a menetlusdokumendi ja arve nr 1509029 (VIII kd, tl 181 pöördel) spetsifikatsioonis märgitud 13. juuli 2015. a menetlusdokumendi ajakulu ei ole põhjendatud. Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul nende menetlusdokumentide töömahu hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud.
28.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku IV väidetega osas, mis puudutavad arve nr 1306020 spetsifikatsioonis (VIII kd, tl 93) märgitud lepinguliseks esindajaks mitteolevate Sirli Pettai õigusabikulu. Maakohus on ebaõigesti mõistnud välja hüvitise advokaadibüroo RASK töötaja, kes ei ole kohtumenetluses osalenud menetlusosalise lepingulise esindajana, poolt teostatud toimingute eest. Kuigi õigusabileping võib olla sõlmitud puudutatud isiku I ja advokaadibüroo vahel ja kõik büroo advokaadid ja teised töötajad võisid osutada õigusabi ja teha vajalikke toiminguid puudutatud isiku I esindamiseks, ei tähenda, et selline kulu tuleb kohtumenetluses vastaspoolel hüvitada. Lepingulised esindajad olid käesolevas menetluses Ramon Rask ja Kadriann Habakukk mitte advokaadibüroo ning TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo töötajate kulusid ega advokaadibüroo kulusid. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Menetluses nähtavalt osaleva esindaja
õigusabiteenus on kontrollitav. Seejuures ei ole lepingulisel esindajal keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo advokaatide abi, kuid kui nimetatud isikud ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Kuivõrd puudutatud isik I vaidlustab arve nr 1306020 osaliselt, s.o puudutatud isik IV peab nimetatud arves kajastatud ajakulu põhjendatuks 2 tunni 30 minuti ulatuses, siis ei saa ringkonnakohus tühistada maakohtu määrust suuremas ulatuses ja seega tuleb lugeda arves nr 1306020 kajastatud menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks 2 tundi 30 minutit ja vähendada maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 54 minuti võrra (3 tundi 24 minutit – 2 tundi 30 minutit). Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt oli Sirli Pettai õigusabi töötunnihind 100 eurot (käibemaksuta), mistõttu tuleb õigusabikulu vähendada 108 euro võrra (54 minutit x 100 + km).
29.Nõustuda tuleb kaebajaga ka selles, et on ebaselge, mida puudutatud isiku I lepinguline esindaja analüüsis 29. juunil 2012. a ning mille suhtes koostati õigusarvamus 2 tunni 30 minuti jooksul (IX kd, tl 23). Kuivõrd menetlusdokument ei ole toimikust leitav ja seega tehtud töö ei ole kontrollitav, tuleb järeldada, et tegemist ei ole kuluga, mis tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel vastaspoolel hüvitada. Seega on arve nr 121048 alusel põhjendatud menetlustoimingud 1 tunni 36 minuti ulatuses ja maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu tuleb vähendada 2 tunni 30 minuti võrra (4 tundi 6 minutit – 1 tundi 36 minutit). Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt oli Kadriann Habakuke õigusabi töötunnihind 100 eurot (käibemaksuta), mistõttu tuleb õigusabikulu vähendada 300 euro võrra (2 tundi 30 minutit x 100 + km).
30.Tulenevalt eeltoodust rahuldab ringkonnakohus puudutatud isiku IV määruskaebuse osaliselt, vähendades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 3 tunni 24 minuti võrra (54 minutit + 2 tundi 30 minutit) ja puudutatud isiku I kasuks väljamõistetavaid õigusabikulusid 408 euro võrra (108 + 300).
31.Kuigi puudutatud isikutelt IV, V, VI ja VII mõisteti puudutatud isiku I menetluskulud välja võrdsetes osades, saab käesoleva määrusega muuta vaid puudutatud isikult IV väljamõistetud menetluskulude suurust, kuivõrd puudutatud isikud V, VI ja VII ei vaidlustanud maakohtu määrusega kindlaksmääratud ja nendelt väljamõistetud menetluskulude suurust. Seega jääb puudutatud isikute V, VI ja VII osas kehtima maakohtu määrusega välja mõistetud summa, s.o igaüks neist on kohustatud kandma puudutatud isiku I menetluskuludest 1572,88 eurot.
32.Arvestades eeltoodud põhjendusi, mõistab ringkonnakohus puudutatud isikutelt IV, V, VI ja VII välja puudutatud isiku I kasuks menetluskulud 5883,53 eurot, s.o õigusabikulud 5703,33 eurot (6111,33 – 408), riigilõiv 50 eurot, kinnistusraamatu väljavõtete kulu 14 eurot, riigilõiv 16,20 eurot koopiate tegemise eest, konsultatsiooni kulu 100 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest jääb puudutatud isiku IV kanda 1164,89 eurot, puudutatud isiku V kanda 1572,88 eurot, puudutatud isiku VI kanda 1572,88 eurot ja puudutatud isiku VII kanda 1572,88 eurot. Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1438,47 euro ulatuses (taotletud summa 7322 eurot – rahuldatud summa 5883,53 eurot).
33.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
34.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.