lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-116-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.12.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-116-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.12.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-116-00 Tartus 8. detsembril 2000. a J. Õ hagi S. Õ, K. Õ, A. Õ ja A. Õ vastu pärandvara jagamiseks ja pärandvarale õiguse tunnustamiseks ning S. Õ, A. Õ ja A. Õ hagi J. Õ ja K. Õ vastu pärandvara jagamiseks ja S. Õ nõudes kogu pärandvarale omandiõiguse tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 2000. a läbi S. Õ kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. aprilli 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/21/00. Istungil osalesid S. Õ ja tema esindaja vandeadvokaat V. Viilol, J. Õ seaduslik esindaja H. Käspri ja määratud esindaja vandeadvokaat K. Kuusmaa. I Asjaolud ja varasem menetluse käik

2.oktoobril 1996. a suri R. Õ. Tema pärijad on abikaasa S. Õ koos laste K. Õ, M. Õ, A. Õ, A. Õ ja J. Õ-ga. M. Õ loobus oma osast õe K. Õ kasuks. Pärandiks on 1/2 pooleliolevast elamust Harjumaal Rae vallas Kurna külas, 1/2 nelja-toalisest korterist Rae vallas Jüri alevikus Xxxxxx xxx x-x, sõiduauto Mazda 323 ning erastamisväärtpaberiarve. Pärandvara jagamiseks esitas J. Õ hagi S. Õ, A. Õ ja A. Õ vastu ning S. Õ, A. Õ ja A. Õ omakorda J. Õ ja K. Õ vastu. S. Õ ja teiste hagis leiti, et kuna korter erastati abikaasade lahusvara arvel, rahvaoblikatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega, tuleb ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ning pärandvara hulka arvata pärandaja tööaastatega tasutud 2%-le vastav osa korteri turuväärtusest. S. Õ on tasunud pärandaja poolt Hoiupangale tasumata jäänud laenu koos intressidega 28 352 krooni 47 senti. Samuti on tasutud Maapangast elamu ehitamiseks võetud ja abikaasa surma hetkel tasumata laen 16 634 krooni. Sellest tuleb pärandaja kohustuseks lugeda 1/2, s.o 8317 krooni. S. Õ kulutused pärandi arvelt täitmisele kuuluvate kohustuste täitmise ja pärandi hooldamisega on 59 221 krooni. Pärandavara suuruseks on 54 765 krooni. S. Õ-l, A. Õ-l, A. Õ-l ja J. Õ-l on õigus igaühel 1/6 ning K. Õ-l 2/6 osale pärandvarast. S. Õ-lt tuleks seega välja mõista 9344 krooni J. Õ ja 18 688 krooni K. Õ kasuks ning omakorda tema kasuks tuleks välja mõista J. Õ-lt 9870 krooni ja K. Õ-lt 19 740 krooni. Seega saab S. Õ TsK § 234 alusel teha kaaspärijatega tasaarvestuse ja lugeda kohustised J. Õ ja K. Õ-ga lõppenuks. Neil asjaoludel paluti tunnistada S. Õ omandiõigust kogu pärandvarale. Tallinna Linnakohus rahuldas 3. mai 1999. a otsusega mõlemad hagid osaliselt. S. Õ omandiõigust tunnistati pärandvarale 130 000 krooni väärtuses järgmiselt: 1/2 mõttelisele osale pooleliolevast elamust (35 000 krooni); 1/2 mõttelisele osale sõiduautost Mazda 323 (5000 krooni), 1/2 mõttelisele

osale korterist (90 000 krooni). S. Õ-lt mõistis kohus enam saadud pärandvara arvelt välja rahalise hüvitise A. Õ, A. Õ ja J. Õ kasuks igaühele 16 548 krooni 67 senti ning K. Õ kasuks 33 097 krooni 33 senti. Pärijate õigust pärandaja erastamisväärtpaberite arvel asuvatele väärtpaberitele tunnistati vastavalt nende pärandiosa suurusele. Otsuse põhjenduste kohaselt on korter abikaasade ühisvara, kuna on soetatud abielu ajal.

14.veebruaril 1997. a väljastas Hoiupank nõuetekohase pretensiooni, mille kohaselt moodustas pärandaja võlgnevus 21 875 krooni. Teatis laenulepingu lõpetamisest tõendab laenulepingust tulenenud kohustuste täitmist S. Õ poolt summas 28 352 krooni 47 senti. Kuna S. Õ ei ole ära toonud õiguslikku alust, miks ta tasus nõutud summast 6477 krooni 47 senti rohkem, tuleb pärijad lugeda vastutavateks pärandaja võla eest summas 21 875 krooni. PäS § 170 kohaselt ei kohaldata enne 1. jaanuari 1997. a avanenud pärandist tulenevate kohustuste täitmise suhtes PäS § 142 lg 3, mille kohaselt on pärijal, kes on tasunud pärandil lasunud võla, õigus nõuda kulutuste hüvitamist kaaspärijatelt. Pärija vastutust pärandaja võlgade eest reguleerivad TsK § 558 ja 559, mille kohaselt pärandi vastu võtnud pärija vastutab pärandaja võlgade eest temale üle läinud pärandvara tegeliku maksumuse piirides. Pärandaja kreeditoril on õigus oma pretensioonide esitamiseks kuue kuu jooksul pärandi avanemise päevast ja pretensioonid peavad olema esitatud sõltumata vastavate nõuete tähtaja saabumisest. Eesti Maapanga 4. septembri 1995. a laenuleping nr I-380 tõendab, et S. Õ võttis pangast laenu 30 000 krooni. Laen on võetud elamu ehitamiseks, seega perekonna huvides. R. Õ surma hetkel moodustas tagastamata laenu jääk 16 634 krooni, millest pärandajale kuulus kohustusest 1/2 osa summas 8317 krooni. Osundatud laenulepingujärgne kohustus on S. Õ poolt täidetud. Kuna S. Õ ei ole aga pärandaja kreeditorina esitanud TsK § 559 nõuetekohast pretensiooni ja teatas tasutud pangalaenust alles 16. juunil 1997. a hagile esitatud vastulauses, saab pärandaja asemel laenu tagastamisest tekkinud nõude S. Õ esitada teiste kaaspärijate vastu üldistel alustel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis 5. aprilli 2000. a otsusega linnakohtu otsust. Ringkonnakohus tunnistas A. Õ, A. Õ ja J. Õ õigust igaühel 14 900 krooni 97 sendi ning K. Õ õigust 29 801 krooni 94 sendi suurusele osale pärandvarast. S. Õ-lt mõisteti enam saadud pärandvara arvelt välja hüvitis A. Õ-le, A. Õ-le ja J. Õ-le, igaühele 14 900 krooni 97 senti ning K. Õ-le 29 801 krooni 94 senti. Otsuse põhjendusel kuulub pärandvara koosseisu 1/2 mõttelist osa korterist. Korter erastati S. ja R. Õ kooselu ajal, ei saa ühe abikaasa tööaastate osa selles hinnata. Pangalaenu protsentide arvestamata jätmine on põhjendatud. Hoiupanga tõendi kohaselt oli seisuga 25. oktoober 1996. a võlgnevus 21 875 krooni. Seda summat kohus ka arvestas. S. Õ poolt võetud laenu osas nõustub ringkonnakohus linnakohtu seisukohaga. Kuni 31. detsembrini 1996. a kehtinud seaduse kohaselt tuli vastav pretensioon kreeditori poolt esitada kuue kuu jooksul. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja S. Õ ringkonnakohtu otsuse ebaõige materiaalõiguse normi kohaldamise tõttu muuta ja uue otsusega esitatud nõuded rahuldada.

Kaebuse väitel on korter omandatud S. Õ lahusvara (15 600 EVP krooni) ja R. Õ lahusvara (348 EVP krooni) arvel. PkS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema poolt abielu kestel kinke teel omandatud vara. K. N rahvakapitaliobligatsiooni tööaastate kinkimine oma tütrele S. Õ-le oli vormistatud nõuetekohaselt. Vastavalt PkS § 19 lg 2 p 3, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel, võib kohus abikaasade ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Pärandvara hulka tuleb arvata seega 2% korteri hinnast. Kohus kohaldas vääralt TsK § 558, mille kohaselt pärandi vastuvõtnud pärijad vastutavad pärandaja võlgade eest neile üleläinud pärandvara tegeliku maksumuse piirides. Kohus ei arvestanud pärandvara arvelt tasumisele kuuluvaks Hoiupanga laenulepingu järgi tasumisele kuuluvaid laenuintresse. See on samuti laenulepingust tulenev kohustus, mis on lahutamatult seotud põhikohustuse - laenuga. Pärast R. Õ surma jätkas S. Õ võla tasumist vastavalt laenulepingule ja panga maksegraafikule. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata Maapanga laenulepingu täitmisest tuleneva nõude. Kohus tuvastas, et laen võeti elamu ehitamiseks. Pärandaja surma hetkel moodustas tagastamata laenu jääk 16 634 krooni, millest pärandaja osa on 8317 (16 634 : 2) krooni. Kohtu arvates tulnuks esitada uus hagi üldistel alustel samade kostjate vastu. S. Õ on sellise nõude esitanud hagiavalduses pärandvara jagamiseks ja pärandaja kohustustega tasaarvlemiseks. III. Vastus kassatsioonkaebusele J. Õ seaduslik esindaja H. Käspri ei pea kassatsioonkaebust õigeks. K. N tööaastate ülekandmine ei ole vaadeldav kingina hagejale isiklikult. Kuna see toimus S. ja R. Õ abielu ajal, tuleb seda tõlgendada kui abikaasade ühisomandisse andmist. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et korter erastati abikaasade lahusvara arvel, rahvaobligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega, mistõttu saab kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Vaidlust ei ole selles, et korter erastati Rein ja S. Õ abielu kestel. PkS § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. AÕS § 70 lg-st 4 tulenevalt on abikaasade ühisvara abikaasadele üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. PkS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasade lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Korteri erastamine on üheks abikaasade ühisvara omandamise viisiks. Vastavalt PkS § 18 lg-le 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PkS § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surma või abielu lahutamisega. Seega on seaduse järgi pärast abielu lõppemist lahutusega abikaasade ühisvara jagamine lubatud, kuid pärast abielu lõppemist abikaasa surmaga see võimalik ei ole. Kuna pärandvara jagamise asjades perekonnaseaduse ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele

ei kuulu, tuleb abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, lugeda abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati ühisvara või abikaasade lahusvara arvel. Seejuures eeldatakse selle vara abikaasade osade võrdsust, mitte ei jagata seda PkS § 18 ja 19 tähenduses. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TsK § 558, mille kohaselt vastutavad pärijad pärandaja võlgade eest neile üleläinud pärandvara tegeliku maksumuse piirides. Võlgnevus Hoiupangale põhivõla osas seisuga 25. oktoobri 1996. a ei oma asjas tähtsust. Pärandaja kohustuseks oli tagastada laen koos intressidega. Kuna kohus on tuvastanud, et S. Õ on tasunud pangale R. Õ laenulepingujärgse võla 28 352 krooni 47 senti, tuleb nimetatud summa lugeda pärandaja võlaks, mille eest pärijad vastutavad neile üleläinud pärandvara tegeliku maksumuse piirides. S. Õ hagiavalduse kohaselt soovitakse, et kohus loeks TsK § 558 alusel pärandvara arvel täidetud kohustuseks S. Õ nimel võetud, kuid abikaasa surma hetkel tasumata laenu 1/2 osa (16 634 : 2) ning arvestaks seda pärandvara jagamisel. Maapangast võetud laenu tagastamisel määratles kohus S. Õ-d alusetult pärandaja kreeditorina, kellel TsK § 559 lg 1 kohaselt on õigus kuue kuu jooksul pärandi avanemise päevast esitada oma pretensioonid pärandi vastuvõtnud pärijate või testamendi täitja või pärandi avanemise notariaalkontorile või esitada kohtusse hagi pärandvarale. S. Õ on üks kaaspärijatest, kes tasus Maapangast elamu ehitamiseks võetud ja abikaasa surma hetkel tagastamata laenu pärandaja kohustuseks oleva 8317 krooni. See summa on pärandaja võlg, mille eest pärijad vastutavad. Seega jättis kohus nõude, mis on esitatud, põhjendamatult käsitlemata. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. aprilli 2000. a otsus osas, millega muudeti Tallinna Linnakohtu 3. mai 1999. a otsust ja tunnistati A. Õ, A. Õ ja J. Õ õigust pärandvarale otsuses märgitud väärtuses, osas, millega mõisteti S. Õ-lt välja hüvitis enam saadud pärandvara arvelt, osas, millega jäeti muutmata linnakohtu otsus pangalaenu protsentide mittearvestamises ja osas, millega jäeti lahendamata S. Õ nõue arvata 8317 krooni pärandvara arvelt täidetud kohustuseks. Tühistatud osas saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada S. Õ-le 4. mail 2000. a tasutud kautsjon 1008 (üks tuhat kaheksa) krooni. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.