3-2-1-90-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. septembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kostja esindaja vandeadvokaat N. Kõivu ja hageja esindaja vandeadvokaat T. Meidra osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. septembril 1998. a AS-i Trükiekspert Viljandi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
ekslikult Viljandi linna arvele kandnud. AS Trükiekspert Viljandi astus ise õigussuhtesse Viljandi linnaga. Eeltoodud põhjustel jäeti rahuldamata vastuhagi. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega Viljandi linna hagi AS-i Trükiekspert Viljandi vastu jäeti rahuldamata. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega nõudis kostjalt sisse hageja apellatsioonkaebuses nõutud põhivõlgnevuse 282 777 krooni ja kohtukulud. Kostja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata ja linnakohtu otsus muus osas muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas linnakohus õigesti, et sisuliselt oli tegemist võla ülekandmisega, kuid andis ebaõige hinnangu Viljandi linna ja AS-i Trükiekspert Viljandi vahelisele kirjavahetusele. Ajavahemikus 18. oktoober 1995. a kuni 12. veebruar 1996. a toimunud hageja ja kostja vahelise kirjavahetusega ning kostja 150 000 kroonise maksekorraldusega luges kohus tõendatuks, et kostja asus omal vabal tahtel ja Viljandi linna nõusolekul võlglaseks esialgse võlgniku AS-i Trükiekspert asemele. Kuna TsÜS § 92 lg 3 kohaselt võrdsustatakse poolte allkirjadega kirjavahetus tehingu kirjaliku vormiga, siis on järgitud TsK §-s 221 kehtestatud vorminõuet. Otsuse kohaselt ei pea võlgnik võla ülekandmist kreeditorilt ise taotlema. Tulenevalt TsK § 220 mõttest peab võla ülekandmiseks olema saavutatud kokkulepe võlgniku asemele asuva isiku ja kreeditori vahel. Kui võlgniku asemele asub teine isik, siis on kreeditoril alus eeldada, et teine isik ja võlgnik on sõlminud võla ülekandmise lepingu. Kreeditori nõusolekuga võla ülekandmiseks lõpeb tema ja esialgse võlgniku vaheline kohustis ja kreeditor ei pea kinnitama esialgsele võlgnikule eraldi nendevahelise kohustise lõppemist. AS-i Trükiekspert poolt võla ülekandmise eitamine ja enda pidamine võlgnikuks Viljandi linna ees 24. novembril 1994. a sõlmitud ostu-müügilepingu järgi ei vabasta AS-i Trükiekspert Viljandi võla ülevõtmisest tuleneva kohustise täitmisest. Tähtsust ei oma see, et algselt esitati hagi AS-i Trükiekspert vastu, kuna hagejal on TsKS § 73 lg 1 järgi õigus taotleda kostja asendamist. Asjakohatu on kostja väide raamatupidamisseaduse sätete rikkumise kohta. Kohustise tekkimise tingimuseks ei ole selle arvelevõtmine poolte raamatupidamises. Kassatsioonkaebuses palub kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et AS-i Trükiekspert poolt on toimunud võla ülekandmine AS-le Trükiekspert Viljandi. Kohus ei arvestanud, et AS Trükiekspert tunnistab
esindaja kaudu. AS-i Trükiekspert Viljandi poolt Viljandi linnale saadetud kirjadele on alla kirjutanud peadirektor, kelle volitused esindada kostjat tehingute tegemisel toimiku materjalidest ei nähtu. ÄS § 306 lg 1 kohaselt esindab ja juhib aktsiaseltsi juhatus. Samuti on Viljandi linnavalitsuse kirjadele alla kirjutanud aselinnapea Peep Aru, kes ei või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 2 kohaselt esindada linna ilma erivolituseta. TsÜS § 92 lg 3 järgi saab kirjavahetust võrdsustada tehinguga, kui kirjadele on alla kirjutanud poolte esindusõigust omavad isikud. Ringkonnakohtu seisukoht, et AS Trükiekspert Viljandi asus vabatahtlikult tasuma AS-i Trükiekspert võlga on oletuslik ega tugine tõenditele, kuna maksekorraldusel märgitud ostu- müügilepingu kuupäev ei kattu selle lepingu sõlmimise tegeliku kuupäevaga. Vastustaja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse sisuliselt ringkonnakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Nii on ringkonnakohus poolte kirjavahetusega lugenud tõendatuks linna nõusoleku võla ülekandmiseks. Õige on küll kassaatori väide, et esialgne võlgnik pole linnalt taotlenud võla ülekandmist, kuid TsK §-s 220 sätestatu ei nõuagi, et võla ülekandmist peab kreeditori ees taotlema esialgne võlgnik. Tsiviilõigusliku tehingu kehtivuse seisukohalt ei oma tähtsust, kas tehingu poole raamatupidamises see tehing kajastub või mitte. Kassaatori väide, et poolte esindajatel puudus volitus tehingu tegemiseks tuuakse esmakordselt esile kassatsioonkaebuses ning see tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kaebuses ja vastuses toodud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsK § 220 lg 1 kohaselt võib võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul. Ekslik on kassaatori väide, et võla ülekandmiseks peab esialgne võlgnik tingimata pöörduma vastava taotlusega kreeditori poole. Kuna võla ülekandmise õigussuhtes on määravad teise isiku tahe võlg üle võtta ja kreeditori nõusolek sellega, siis võib võla ülekandmine toimuda ka vastava kokkuleppega kreeditori ja uue võlgniku vahel, ilma et kreeditor oleks esialgsele võlgnikule andnud nõusoleku võla ülekandmiseks. Kohtud on AS-i Trükiekspert Viljandi kirjade alusel tuvastanud, et ta soovis üle võtta AS-i Trükiekspert võlga. Ringkonnakohus on seda järeldust põhjendanud. Samuti on ringkonnakohus Viljandi linna 12. veebruari 1996.a. kirjaga lugenud tõendatuks viimase nõusoleku võla ülekandmiseks. Kuna TsÜS § 92 lg 3 kohaselt võrdsustatakse tehingu lihtkirjaliku vormiga poolte allkirjadega kirjavahetus, siis on õige ringkonnakohtu järeldus, et uue võlgniku ja kreeditori vahel oli saavutatud kokkulepe TsK §-s 221 nõutud kirjalikus vormis. Seaduslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et võla ülekandmisest tekkinud kohustise täitmisest ei vabasta uut võlgnikku esialgse võlgniku poolt enda võlgnikuks pidamine. Ka on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et kohustise tekkimise tingimuseks ei ole tehingu dokumenteerimine raamatupidamisregistrites. Samuti on ringkonnakohus õigesti võtnud seisukoha kostja asendamise osas. Tähelepanuta jäävad kassatsioonkaebuses esitatud väited AS-i Trükiekspert Viljandi kirjadele ja Viljandi linna kirjale allakirjutanud isikutel volituste puudumisest. Neid vastuväiteid ei esitatud esimese ja teise astme kohtus. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium
o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. aprilli 1998. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar LiikmedH. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.