N.R-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.03.2026 korralduse nr 12.2-3/068808-1 ja 07.05.2026 vaideotsuse nr 6-1/6257-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – N.R, esindaja Indrek Põder Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aldi Alev
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.06.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.R-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse N.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.06.2026 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-26-1633.
2.Jätta N.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2026 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-26-1633 muutmata.
Jätta N.R-i taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) teavitas 26.01.2026 teatega N.R-i (kaebaja), et on alustanud tema 2023. a tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise kontrolli menetlust.
2.MTA andis 25.03.2026 korraldusega nr 12.2-3/068808-1 kaebajale teada, et jätkab 26.01.2026 teatega alustatud residendist füüsilise isiku 2023. a tuludeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsuse kontrolli, mis hõlmab tulude, sh finantstulude deklareerimist ja
3-26-1633 sellelt tulumaksu tasumise õigsust. Korralduses selgitati, et maksuhalduri andmetel on N.R teinud maksustamisperioodil 2023 väärtpaberitehinguid, kuid jätnud tehingutest saadud kasu deklareerimata. Korraldusega kohustati kaebajat esitama: 1) kõikides Eesti pankades asuvate pangakontode (sh tava-, investeerimis-ja väärtpaberikonto) väljavõtted filtreerimata kujul perioodi jaanuar˗detsember 2023 osas; 2) Interactive Brokers Central Europe Zrt (01.01.2024 alates Interactive Brokers Ireland Limited) kontode, sh konto U54533767 ja U7771653 väljavõtted perioodi jaanuar˗detsember 2023 osas; 3) lepingud (ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtisid ja mida täideti kontrollitaval perioodil); 4) muud dokumendid, mida kaebaja peab 2023. a tulude väljaselgitamisel ja kindlakstegemisel oluliseks. Samuti kohustati kaebajat andma suulist ja kirjalikku teavet kontrolliobjekti puudutavates küsimustes. Korralduses hoiatati, et sellega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on maksuhalduril õigus rakendada sunniraha, mille suurus on suulise/kirjaliku teabe andmata jätmisel esimesel korral 225 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 225 eurot (maksukorralduse seaduse (MKS) § 67 lg 1), ning sunniraha võidakse rakendada korduvalt kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni (MKS § 135 lg 1).
3.Kaebaja esitas korraldusele vaide, mille MTA jättis 07.05.2026 vaideotsusega nr 61/6257-2 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 01.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.03.2026 korralduse nr 12.2-3/068808-1 ja 07.05.2026 vaideotsuse nr 6-1/6257-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks piiritlema teabe nõudmist vältimatult vajalike ja asjakohaste dokumentidega. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada vaidlustatud korralduse täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Filtreerimata pangaväljavõtete esitamine tähendab kaebaja eraelu puutumatust puudutavate andmete lõplikku avaldamist haldusorganile. Kui korraldus tunnistatakse hiljem õigusvastaseks, ei ole andmete konfidentsiaalsuse riivet enam võimalik heastada. MTA on teinud kaebajale hoiatuse sunniraha rakendamiseks. Sunniraha sissenõudmine ajal, mil korralduse õiguspärasus on kohtuliku kontrolli all, põhjustaks kaebajale põhjendamatut varalist kahju.
5.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ei ole võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid kaebajale pöördumatud tagajärjed. Kui kontrolli objekt on isiku üldine varaline seisund ja tulude piisavus kulutuste katmiseks, on kõik tehingud asjakohased ning nende eraldi põhjendamine tehingute kaupa enne konto väljavõtete nägemist on objektiivselt võimatu. Kuna korralduse sisuks on isiku 2023. a kõikide tulude (sh finantstulude) kontroll, ei ole siseriiklike kontode väljavõtete nõudmine ülemäärane ja on asja lahendamiseks vajalik. Nõue esitada pangakonto väljavõtted filtreerimata kujul on põhjendatud asjaoluga, et maksuhalduril peab olema võimalik kontrollida tehingute terviklikkust. Osaline andmete esitamine ei võimalda kontrollida maksuasjaolusid ammendavalt. Kui maksukohustuslane filtreerib andmeid ise, võtab ta maksuhaldurilt pädevuse otsustada tõendi asjakohasuse üle. See takistaks kontrollimast, kas filtreeritud tehingute vahele on peidetud maksuõiguslikult olulisi siirdeid (varjatud tulu). Maksude kogumise avalik huvi ja maksuõiguse tagamine kaalub üles isiku huvi teabe konfidentsiaalsuse osas, eriti kuna maksuhaldurile kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus (MKS §-d 26˗30), mis välistab andmete ebaseadusliku leviku kolmandatele isikutele. Vaidlustatud korralduse lisas toodud küsimused on konkreetsed ja neile vastamine ei tohiks olla keeruline. Kaebajale on antud võimalus esitada tõendeid, millised on teada ainult temale ning on maksukohustuse määramisel või vähendamisel asjakohased. See teenib kaebaja huve, ennetamaks ebaõigeid järeldusi puuduliku info põhjal. Seega on pangakonto väljavõtete ja dokumentide analüüsimine maksumenetluses ilmselgelt vajalik ja põhjendatud, vastasel juhul pole maksuhalduril võimalik õige maksukohustuse tuvastamine. Avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguste riive. 2(6)
3-26-1633
6.Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2026 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohus leidis 28.01.2026 otsuses nr 3-21-1530, et pangakonto väljavõtte edastamine riivab isiku eraelu puutumatust ning informatsioonilist enesemääramisõigust. Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on mingite kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse seda kõigi tehingute kohta. Konto väljavõte võimaldab teha isiku eraelu ja käitumisharjumuste kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Pangakonto väljavõttel kajastatud andmed on lisaks käsitatavad isikuandmetena isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 p 1 mõttes. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida IKÜM II peatükis ette nähtud isikuandmete töötlemise põhimõtteid ning tagada III peatükis sätestatud andmesubjekti õiguste kaitse. Isikuandmeid tuleb koguda üksnes vajalikus ulatuses ning tagatud peab olema tõhus kaitse andmete kuritarvitamise ohu eest. Seega on õige kaebaja järeldus, et maksuhalduri nõutud pangakonto väljavõtete esitamine riivab kaebaja eraelu puutumatust ja informatsioonilist enesemääramisõigust. Samas ei ole iga eraelu riive käsitatav sellise pöördumatu kahjuna, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Maksuhaldur kontrollib kaebaja maksude tasumise õigsust. Maksuhalduril peab olema võimalik kontrollida tehingute terviklikkust. Osaline andmete esitamine ei võimalda kontrollida maksuasjaolusid ammendavalt. MKS § 26 lg 1 sätestab, et maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistusvõi töösuhte lõppemisega. Seega puudub oht, et kaebajaga seotud andmeid võidakse kuritarvitada või andmed võiksid sattuda kolmandate isikute valdusesse. Avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguste riive. Kaebaja taotles muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjusel, et vastustaja võib rakendada sunniraha. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et kaebajal puudub raha sunniraha tasumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja palub 18.06.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2026 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus. Eraelu riive on käsitatav pöördumatu kahjuna. See tekib juba hetkel, mil riigivõim saab ligipääsu isiku tundlikule infole, sõltumata sellest, kas info lekib kolmandatele isikutele või mitte. Filtreerimata pangakonto väljavõtted sisaldavad andmeid, mis võimaldavad teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku käitumisharjumuste, terviseseisundi ja veendumuste kohta. Isegi kui kohus tunnistab hiljem korralduse õigusvastaseks, on riiklikul ametiasutusel andmed juba käes ning isiku informatsioonilist enesemääramisõigust ei ole võimalik tagantjärele ennistada (vt ka isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 14 p 5). Kui kaebaja esitab filtreerimata väljavõtted haldusorganile, on informatsiooniline enesemääramisõigus pöördumatult riivatud. Andmete konfidentsiaalsuse kaotus on faktiline asjaolu, mida kohtuotsus enam heastada ei saa. MTA nõue esitada kõikide kontode filtreerimata väljavõtted olukorras, kus kontroll on piiritletud 2023. a tuludega, rikub andmete minimaalsuse põhimõtet vastavalt IKS § 14 p-le 3. Esialgne õiguskaitse on vajalik, et vältida olukorda, kus isik on sunnitud loovutama oma eraelu puutumatuse ulatuses, mis ei ole maksumenetluse eesmärkide saavutamiseks 3(6)
3-26-1633 vältimatult vajalik. Kaebaja 2023. a tuludeklaratsiooni õigsuse kontrollimiseks ei ole vajalik omada ülevaadet kõikidest kaebaja kulutustest, mis ei ole seotud tulu teenimisega. Kuna MTA ei ole kaalunud vähem riivavaid meetmeid (nt filtreeritud väljavõtted), on riive õigusvastane. Korralduses kõikide lepingute ja muude oluliste dokumentide nõudmine rikub õigusselguse põhimõtet ja MKS § 46 lg 3 p-i 6, mis nõuab ettekirjutuse selget sisu. MTA on jätnud täitmata uurimiskohustuse (MKS § 11 lg 1), delegeerides kontrolli ulatuse määramise kaebajale. Selline ebamäärasus teeb haldusakti täitmise võimatuks ilma kaebaja õigusi ülemääraselt kahjustamata. Sunniraha rakendamine olukorras, kus haldusakt on vaidlustatud, tekitab kaebajale põhjendamatut varalist survet loobuda oma põhiõiguste kaitsest. Sunniraha eesmärk ei ole varaline karistamine, vaid kohustuse täitmisele sundimine. Pangatehingute selgitused on käsitatavad isiku poolt edastatavate sõnumitena. PS § 43 tagab sõnumite saladuse. Kohtu seisukoht, et avalik huvi (maksude kogumine) kaalub automaatselt üles eraelu puutumatuse, on vastuolus PS §-ga 10, mis nõuab demokraatliku õigusriigi põhimõtete järgimist. Korralduse täitmise peatamine ei kahjusta oluliselt avalikku huvi, kontrolli lõpuleviimine nihkub vaid ajaliselt edasi. Kuna teabe avaldamine on pöördumatu ja riivab intensiivselt põhiõigusi (PS § 26 ja IKS § 14), on esialgne õiguskaitse vältimatult vajalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
9.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida ära üksnes kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik. Kaebaja õiguste kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka avalike huvidega ja võimalike kolmandate isikute õigustega (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 11).
10.Kaebaja väidetest võib aru saada nii, et tema eesmärk on vältida MTA 25.03.2026 korralduses nõutud kujul teabe ja dokumentide esitamist, kuna kaebaja hinnangul rikub see kaebaja eraelu puutumatust (PS § 26) ja andmete minimaalsuse põhimõtet (IKS § 14 p 3).
11.Vaidlust ei ole selles, et pangakonto väljavõtte edastamine riivab isiku eraelu puutumatust ning informatsioonilist enesemääramisõigust. Konto väljavõte võimaldab teha isiku eraelu ja käitumisharjumuste kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Pangakonto väljavõttel kajastatud andmed on käsitatava isikuandmetena IKÜM art 4 p 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 28.02.2026 otsus nr 3-21-1530, p 66; 01.02.2021 määrus nr 3-18-1328, p 11). Eelnevast ei saa siiski järeldada, et pangakonto väljavõtete esitamise nõude korral tuleb kohtutel alati esialgset õiguskaitset kohaldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kaalumiseks annaks alust see, kui praeguses menetlusetapis oleks ilmne, et MTA küsib vaidlusalust teavet õigusvastaselt, ja kaebusel seetõttu ülekaalukad eduväljavaated. Nii aga pole.
4(6)
3-26-1633
12.Maksuhalduri seadusest tulenevaks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). MKS § 55 1 lg 1 kohaselt on maksukontrolli eesmärk maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmise kontrollimine, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või vähendada. Korralduse aluseks olevad MKS § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 annavad maksuhaldurile õiguse koguda maksukohustuslaselt suulist ja kirjalikku teavet, andmeid ja dokumente asjaolude kohta, mis omavad maksumenetluses tähendust. Vaidlustatud 25.03.2026 korralduses on märgitud selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud. Arvestades, et MTA alustas kaebaja suhtes maksukontrolli ning füüsilise isiku puhul on maksustamisperioodiks kalendriaasta (tulumaksuseaduse § 3 lg 1), on MTA nõue ajaliselt ja esemeliselt piiritletud (vrd Riigikohtu 01.02.2021 määrus nr 3-18-1328, p 11). Asja materjalide põhjal ei nähtu, et maksuhaldur oleks korraldusega nõudnud dokumente ja teavet, mis ei puudutaks kaebaja suhtes alustatud maksukontrolli. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebaja 2023. a tuludeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks peab maksuhalduril olema võimalik kontrollida tehingute terviklikkust. Korralduses on selgitatud, et maksuhalduri andmetel on N.R teinud maksustamisperioodil 2023 väärtpaberitehinguid, kuid jätnud tehingutest saadud kasu deklareerimata. Kaebaja 2023. a tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsuse kontrollimisel on vajalik uurida muu hulgas kaebaja pangakonto(de) väljavõtteid. Pangakonto väljavõttest nähtuvad ülekanded ja nende sisu. Selle alusel saab analüüsida kaebaja tulude, sh finantstulude deklareerimist ja sellelt tulumaksu tasumise õigsust. Kaebaja poolt filtreeritud väljavõtete esitamine ei võimaldaks maksuhalduril kontrollida maksustamise aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas maksukohustuslane on varjanud maksustatava tulu saamist. Kohtumenetluses seni esitatud dokumentide pinnalt pole esialgsel hinnangul võimalik järeldada, et MTA oleks tõendite nõudmisel ilmselgelt eksinud ning tegutsenud vastuolus PS §-ga 26 või IKS § 14 p-s 3 sätestatud põhimõttega. Kui kaebajal ei ole võimalik küsitud teavet/dokumente esitada, tuleb selliselt koos vastavate selgitustega korraldusele ka vastata. Korralduse täitmisel ei ole vaja selgitada eraelulisi asjaolusid, mis ei seondu isiku maksukohustusega. Kaebaja eraelu kaitset tagatakse ka selle kaudu, et maksuhalduril, tema ametnikel ja töötajatel lasub kohustus hoida saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated jm dokumendid), mida saadakse muu hulgas seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise käigus (MKS § 26). Selline kohustus ei lõppe teenistus- või töösuhte lõppemisega. Seega välistab maksuhalduri ametisaladuse hoidmise kohustus andmete ebaseadusliku leviku kolmandatele isikutele.
13.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ka põhjusel, et vaidlustatud korralduses on kaebajale tehtud sunniraha hoiatus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa olla kaebaja kaitsmine korralduse täitmata jätmise tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmine) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmise nõudmine ei ole selgelt õigusvastane. Kaebaja ei väida, et hoiatuses märgitud sunniraha oleks ülemäära koormav. Kohustus tasuda sunniraha tekib alles siis, kui korraldus jäetakse tähtajaks täitmata ning MTA asub sunniraha rakendama. Kui korraldus osutub kohtumenetluse tulemusel õigusvastaseks, on kaebajal võimalik sunniraha ja selle rakendamisega seotud kahju tagasi nõuda. Sama kehtib ka muu potentsiaalselt tekkida võiva kahju osas.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi esialgse õiguskaitse vajadust võib möönda ning kaebust pole menetluse varase staadiumi tõttu põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks, on esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebuse eduväljavaated vähesed ega tingi esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka oluline
5(6)
3-26-1633 avalik huvi maksude kogumise ja maksuõiguse tagamise vastu (vt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
15.Määruskaebuses on esitatud taotlus määruskaebuse tagamiseks. HKMS § 208 lg 2 järgi võib määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. Kuna ringkonnakohus lahendas määruskaebuse sisuliselt, jääb taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.