lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1328/17

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1328/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2051
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineMKS § 61 lg 1, 2Teabe nõudmine kolmandatelt isikuteltHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusMKS § 11UurimispõhimõteMKS § 43Menetlusosalised

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-1328/6Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja25.10.20193-18-1328/14Riigikohtu halduskolleegium01.02.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (18)

lahend.ee
3-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.06.20263-21-1530/29Riigikohtu halduskolleegium28.01.20263-23-1804/37Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.12.20253-25-946/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium16.05.20253-24-2070/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.10.20243-23-1804/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1328

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.06.2018 korralduse nr 12.2-3/042436-23 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Janar Urres Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.10.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja juurde Maksu- ja Tolliameti 04.03.2021 vastuse lisad 1 (dtl 142-153) ja 2 (dtl 154-159).
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.10.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1328 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1).

hiljemalt

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
MKS § 62 lg 1Asjade ja dokumentide esitamine
3-22-5/23
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
14.04.2023
3-22-1930/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.01.2023
3-20-2132/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.06.2022
3-21-362/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.05.2022
3-20-1209/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium23.02.2022
3-20-2300/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.12.2021
3-20-2014/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.11.2021
3-21-835/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.06.2021
3-20-2300/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja22.04.2021
3-20-1209/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja18.02.2021
3-19-211/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.04.2020
3-19-211/21Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja02.01.2020
30.04.2021

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

3-18-1328 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 20.06.2018 korraldusega nr 12.2-3/042436-23 XX esitama panga kinnitatud AS SEB Pank pangakonto väljavõtte nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX perioodi 15.12.2015 kuni 30.11.2017 kohta kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) MTA kontrollib 27.12.2017 korralduse 12.2-3/042436-1 alusel Maximum Kliima OÜ käibeja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil juuli kuni november 2017; 2) XX oli ajavahemikul 02.04.2012 kuni 13.04.2018 Maximum Kliima OÜ juhatuse liige; 3) XX kandis juuli kuni november 2017 Maximum Kliima OÜ pangakontole 80 010 eurot, selgitusse märkis „laen“. XX sissetulekute analüüs ei võimalda laenu andmist järeldada. MTAl on alust arvata, et XX pole Maximum Kliima OÜ pangakontole raha kandes äriühingule laenu andnud; 4) kaebaja andis 25.04.2018 suulised selgitused, mille kohaselt oli tal võimalik kontrollitavale äriühingule laenu anda, kuna kaebaja sai laenu Loo Hoiu- ja Laenuühistult ning tütrelt. Loo Hoiu- ja Laenuühistuga sõlmitud laenulepingu kohaselt sai XX 15.12.2015 ja 13.07.2016 140 000 eurot. MTA-le esitatud maksekorralduse kohaselt kandis tütar XX kontole 18.04.2017 ja 10.05.2017 49 500 eurot; 5) veendumaks, et XX-l oli võimalik Maximum Kliima OÜ-le ajavahemikul juuli kuni november 2017 laenata 80 010 eurot ning see raha pärines just tütrelt ja Loo Hoiu- ja Laenuühistult saadud laenust, on maksuhalduril vaja pangakonto väljavõtet perioodi 15.12.2016 kuni 30.11.2017 kohta; 6) korraldus on antud maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 3 alusel.
2.XX esitas 05.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.06.2018 korralduse nr 12.23/042436-23 tühistamiseks. Teabe nõudmine on õigusvastane, kuna see väljub MKS § 61 lg-s 1 sätestatud maksumenetluses tähendust omava teabe raamidest. Korraldusest ei selgu, miks peab MTA seni esitatud teavet ebapiisavaks ja mida peaks MTA-le juurde andma konto väljavõte perioodi 15.12.2015 kuni 30.11.2017 kohta, olukorras, kus MTA on ise selgitanud, et huvitub selle perioodi konkreetsetest ülekannetest.
3.MTA palus 01.10.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-11, p 13); 2) korraldusega nõutud teave ei välju kontrollitava äriühingu maksumenetluse piiridest ja on tingitud kaebaja enda poolt maksumenetluses antud selgitustest; 3) MTA-le esitatud 21.05.2018 vastusest nähtub, et kaebaja kattis oma isiklikke vajadusi Loo Hoiu-Laenuühistu laenu arvelt. Välistatud pole, et kaebaja kattis oma isiklikke vajadusi ka tütrelt saadud rahaliste vahendite arvelt. Tütar on ülekande selgitusse märkinud: „raha“; 4) pangakonto väljavõtet on vaja, et veenduda, et kaebajal oli võimalik äriühingule laenata 80 010 eurot ning see pärines just tütrelt ja Loo Hoiu- ja Laenuühistult; 2(6)

3-18-1328 5) MTA-le esitatud filtreeritud konto väljavõtted ei võimalda kontrollida, kuidas kaebaja tütrelt ning Loo Hoiu- ja Laenuühistult saadud laenu tegelikkuses kasutas. Kaebaja kinnitas maksumenetluses, et saadud laenu kasutati isiklike vajaduste jaoks; 6) MTA põhjendused dokumentide saamiseks vastavad haldusakti põhjendamise üldnõuetele.

4.Tallinna Halduskohus jättis 25.10.2019 otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) pangakonto väljavõtte saamise vajalikkust on vaidlustatud haldusaktis selgitatud. MTA-l on vaja jõuda selgusele, kas kontrollitava äriühingu pangakontole kantud 80 010 eurot võis olla kaebaja kui eraisiku antud laen; 2) kaebusele esitatud vastuses täpsustas MTA, et kaebaja esitatud filtreeritud konto väljavõtted ei võimalda kontrollida, kuidas kaebaja tegelikult tütrelt ning Loo Hoiu- ja Laenuühistult saadud laenu kasutas. Kaebaja kinnitas maksumenetluses, et Loo Hoiu- ja Laenuühistult saadud laenu kasutati isiklike vajaduste jaoks; 3) eelnevast ei järeldu, et nõutav teave väljuks maksumenetluses tähendust omava teabe raamidest; 4) MTA ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega; 5) kaebaja ei ole väitnud, et korralduses nõutud perioodi puudutava pangakonto väljavõtte esitamine oleks olnud üleliia koormav; 6) vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused vastavad selliste haldusaktide motiveerimise üldnõuetele ehk kokkuvõttes tuleb hinnata neid piisavateks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning kaebus rahuldada kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) MTA ei saa asuda haldusakti põhjendama kohtumenetluses; 2) korraldusega nõuti tõendeid veendumaks, et kaebajal oli raha laenata Maximum Kliima OÜle 80 010 eurot. MTA-le esitatud filtreeritud väljavõtted kinnitasid, et ta omas vahendeid, mille eest oli võimalik laenata Maximum Kliima OÜ-le 80 010 eurot; 3) kohtumenetluses esitatud põhjendused ei õigusta kogu konto väljavõtte nõudmist kaebajalt. Kaebajal oli ülekanne võimalik teha seetõttu, et tal oli pangakontol raha vähemalt 80 010 eurot; 4) isegi kui kaebaja kontole laekus perioodil 15.12.2015–30.11.2017 täiendavat raha, ei saaks konto väljavõttest järeldada, et kaebaja kandis kulutusi just tütre või Loo Hoiu- ja Laenuühistu laenu arvelt. Kogu väljavõtte nõudmine ei täida väidetud eesmärki; 5) filtreeritud väljavõttega on MTA poolt sätestatud eesmärk täidetud.
6.MTA palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Tallinna Halduskohtu 02.01.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsused haldusasjas nr 3-19-211 tuleb võtta asja juurde. Kohtulahenditest nähtub, et vaidlus kaebaja raha päritolu üle oli seotud kontrollitava äriühingu maksukohustusega; 2) kaebajale väljastati korraldus veendumaks, et kaebajal oli võimalik äriühingule laenata 80 100 eurot ning see raha pärines just Loo Hoiu- ja Laenuühistu laenust või YY-lt saadud rahast. Kaebaja on kinnitanud, et hoiulaenu ühistust saadu laen ei läinud ettevõtlusesse. Korraldusega nõutud teave oli tingitud kaebaja antud selgitustest; 3(6)

3-18-1328 3) korraldust väljastades oli MTA-l alust arvata, et kaebaja kantud raha Maximum Kliima OÜ pangakontole ei ole eraisiku laen. Tegemist oli Maximum Kliima OÜ varjatud käibega ning äriühingu 20% määraga maksustava käibega. Asjaolu, et tegemist oli Maximum Kliima OÜ varjatud käibega, leidis kinnitust kohtuasjas nr 3-19-211.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.MTA on apellatsiooniastmes esitanud jõustunud Tallinna Halduskohtu 02.01.2020 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsuse asjas nr 3-19-211 ning soovib nendega näidata, et vaidlus kaebaja raha päritolu üle oli seotud kontrollitava äriühingu maksukohustusega. Vaidluse all on küsimus, kas kaebajalt nõutud pangakonto väljavõte on vajalik äriühingu maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul omavad MTA esitatud kohtulahendid asja lahendamisel tähendust ning seetõttu tuleb need võtta asja juurde (HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg 2 p 3 ja lg 3).
8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.MTA nõuab kaebajalt teavet seoses Maximum Kliima OÜ käibemaksu ja tööjõumaksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli raames. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sama paragrahvi lõige 2 seab kolmandalt isikult teabe nõudmise tingimuseks eelneva pöördumise maksukohustuslase poole ning lõige 3 kohustab maksuhaldurit korraldusse märkima kolmanda isiku poole pöördumise põhjuse. Vaatamata normis kasutatud mõistele „kolmas isik“, nõutakse MKS § 61 lõike 1 alusel teavet menetlusväliselt isikult, mitte menetlusosaliselt MKS § 43 punkti 3 mõttes (vt Riigikohtu 30.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-98-10, p 12).
10.MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja väärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.
11.Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14. 04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (Riigikohtu 14.04.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-90-13, p 11).
12.Eelviidatud kohtuasjades nõudis maksuhaldur kontrollitava äriühinguga tehtud tehingute kohta teavet tehingupartneriks olnud äriühingult või selle juhatuse liikmelt. Ka praeguses asjas nõuab MTA teavet kaebajalt kui füüsiliselt isikult, kes oli kontrollitava äriühingu juhatuse liige perioodil 02.04.2012–13.04.2018 ja kes on väidetavalt andnud laenu kontrollitavale äriühingule. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud (Riigikohtu 26.09.2018 otsus haldusasjas nr 34(6)

3-18-1328 16-2324, p 11). MTA nõudis kaebajalt teavet kontrollitavale äriühingule antud laenu kohta. Kaebajalt nõutud teave on seotud läbiviidava maksumenetlusega.

13.Pangakonto väljavõtte esitamise nõue perioodi 15.12.2015–30.11.2017 kohta ei ole eesmärgipäratu ja MTA on korraldust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et 25.04.2018 suuliste selgituste käigus on kaebaja selgitanud, et laenu oli võimalik kontrollitavale äriühingule anda, kuna kaebaja sai laenu Loo Hoiu- ja Laenuühistult ning tütrelt. Veendumaks, et kaebajal oli tõepoolest võimalik äriühingule ajavahemikul juuli kuni november 2017 laenata 80 010 eurot ning see raha pärines just tütrelt ning Loo Hoiu- ja Laenuühistult, on vastustaja õigesti järeldanud, et kaebajal tuleb esitada pangakonto väljavõte perioodi 15.12.2015–30.11.2017 kohta. MTA korralduses esitatud põhjendustest järeldub, et pangakonto väljavõtet nõutakse eeskätt laenuks antud raha olemasolu ja päritolu tõepärasuse hindamiseks. Kontol olev raha võib pärineda erinevatest minevikus toimunud tehingutest. Maksuhaldur ei pea kolmandale isikule detailselt selgitama kontrollimenetluse üksikasju või tema poole pöördumise vajalikkust (Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-52753, p 10; 26.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1916, p 12). Laenutehingu toimumist või mittetoimumist võimaldavad tuvastada ka tõendid, mis näitavad laenuandjal raha olemasolu ja nende päritolu (Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsus haldusasjas nr 3-10-714). Samuti võib maksuhaldur nõuda nn kolmandalt isikult teavet, mis võib kinnitada versiooni laenu saamisest või selle ümber lükata (Riigikohtu 02.06.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-26-11, p 12; 02.06.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-11, p 12), ja nõuda teavet, mis aitab maksuhalduril kontrollida esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust (Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). MTA nõutud konto väljavõte võib kinnitada laenu andmist ja raha olemasolu ning võimaldab hinnata esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust. MTA korralduse alusel on arusaadav, miks ja millega seoses kaebajalt pangakonto väljavõtet nõuti. Korralduses on piisavalt põhjendatud, miks on nõutud pangakonto väljavõte vajalik äriühingu maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja seda kinnitavad täiendavalt ka MTA poolt apellatsioonimenetluses esitatud kohtulahendid. Tallinna Halduskohtu 02.01.2020 otsuse pdest 9–15 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsuse p-dest 8 ja 9 asjas nr 3-19-211 nähtub, et varjatud käibe tuvastamise küsimuses oli muu hulgas üheks vaidluse küsimuseks, kas MTA on õigesti tuvastanud, et kaebaja pangakontolt kontrollitava äriühingu pangakontole kantud raha puhul on tegemist äriühingu 20% määraga maksustatava käibega või kaebaja antud laenuga. Samuti vaieldi selle üle, kui usaldusväärseks saab pidada kaebaja väiteid selle kohta, kust pärineb äriühingule laenu andmiseks saadud raha. Viimati viidatud kohtulahenditest nähtub, et äriühingu maksumenetluses omas tähtsust asjaolu, kas kaebajal oli olemas raha laenu andmiseks ja kas kontrollitavale äriühingule laenu andmine on tõendatud. Praeguses asjas kaebajalt nõutud teave võis mõjutada äriühingu maksukohustust.
14.Laenu andmiseks vajaliku raha ja selle päritolu ning väidete ja tõendite usaldusväärsuse hindamiseks ei pruugi piisata üksnes filtreeritud pangakonto väljavõttest. Uurimispõhimõttest lähtudes peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud (MKS § 11; Riigikohtu 21.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-15, p 19). Maksuhaldur ei pea MKS § 62 lg 1 alusel dokumentide nõudmisel põhjendama, miks muud tõendid ja maksukohustuslase väited korralduse esemeks olevas küsimuses ei ole usutavad. Tõendite kogumise faasis ei ole maksuhaldur kohustatud kujundama ega avaldama oma seisukohti tõendite usutavuse suhtes (Tartu Ringkonnakohtu 07.10.2010 otsus haldusasjas nr 309-2639, p 8).
15.Asjaolu, et halduskohus tugines kohtumenetluses esitatud MTA seisukohale, ei viita sellele, et MTA korraldus oleks põhjendamispuudustega (vt ka Riigikohtu 20.03.2014 otsus 5(6)

3-18-1328 haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 16). Kohtumenetluses ei ole keelatud selgitada korralduse andmise tagamaid.

16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20263-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja