Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Katrina Kauber ja Jaana Roosimaa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X.X (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti 08.06.2026 taotlus rahuldamata.
2.Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ning puudutatud isiku nimi ja isikukood, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärgiga.
3.Kuulutada menetlus kinniseks.
4.Mitte avaldada käesolevat määrust ega taotlusega seotud materjale isikule, kelle suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist taotletakse.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretärile edastada määrus taotlejale.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 08.06.2026 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. MTA taotles luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X.Xele (ik XXX) (edaspidi puudutatud isik) kuuluvale kinnisasjale aadressiga AA (registriosa number ZZZ) summas 86 343,13 eurot. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.MTA kontrollib maksude tasumise õigsust. OÜ YYY (EEE) on äriregistris registreeritud alates 21.07.1997. OÜ YYY ainsaks juhatuse liikmeks on alates 20.02.2023 X.X. OÜ YYY põhitegevusalaks on äriregistri teabesüsteemi järgi elamute ja mitteeluhoonete ehitus 1. 1
Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 1.
3-26-1704
Maksuhalduri menetluses on OÜ YYY varjatud maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 05.06.2026 ei ole OÜ-le YYY maksusummat veel määratud, kuid MTA 17.10.2025 korraldusega nr 12.2-3/067670-1 alustati kontrollimenetlust perioodi jaanuar-august 2025 käibedeklaratsioonide (KMD) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks ning juuli 2025 käibemaksu tagastusnõude kontrollimiseks2. 29.12.2025 korraldusega nr 12.2-3/067670-12 laiendati kontrollimenetlust perioodi 01.01.202531.08.2025 tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollile 3. 27.03.2026 korraldusega nr 12.2-3/067670-13 laiendati menetlust täiendavalt perioodi jaanuar-august 2025 isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollile4. Kontrollimenetluse seniste tulemuste põhjal on vältimatuks menetluse tulemuseks käibemaksu, tööjõumaksude ning erijuhtude tulumaksu määramine ajavahemiku jaanuar-august 2025 eest kogusummas 81 412,12 eurot. Lisaks esitas YYY OÜ menetluse käigus TSD deklaratsioonide parandused, mille tulemusena suurenes tööjõumaksude tasumise kohustus summas 4931,01 eurot. Seega on MTA hinnangul X.Xelt sisse nõutav maksusumma vähemalt 86 343,13 eurot, millele lisandub intress MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras.
1.2.Kohtupraktikas on jaatatud võimalust alustada vastutusmenetlust ja täitmist tagavate toimingute tegemise lubatavust (vt Tallinna Halduskohtu määrus nr 3-17-1422).
1.3.Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal kujunes põhivõlg kokku vähemalt summas 86 343,13 eurot. Põhivõlg tekkis perioodil jaanuar-august 2025 alusetult käibemaksudeklaratsioonidel maksukohustust vähendava sisendkäibemaksu kajastamise tõttu. Käesoleva taotlusega alustab MTA OÜ YYY juhatuse liikme X.Xe suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel.
1.4.OÜ YYY on puudutatud isiku juhtimisel perioodil jaanuar-august 2025 (k.a) põhjendamatult deklareerinud sisendkäibemaksu summas 62 209,27 eurot, kuna ettevõtte poolt ei ole esitatud nõuetekohaseid tõendeid, mis kinnitaksid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguspärasust5. Sellest tulenevalt on põhjendamatult sisendkäibemaksuna maha arvatud 62 209,27 eurot, mille võrra on vähendatud ettevõtte tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust. Lisaks on tuvastatud, et ettevõtte pangakontolt on kontrolliperioodil välja võetud sularaha kogusummas 34 070 eurot, mille kasutamise kohta pole esitatud dokumente6. Eelnimetatud summalt on arvestatud erijuhtude tulumaksu summas 9609,49 eurot. Kontrolli käigus on selgunud, et OÜ YYY on ajavahemikul jaanuar-august 2025 tulu(summas 3619,35 eurot) ja sotsiaalmaksu (summas 5531,04 eurot), kohustusliku kogumispensioni (summas 40,73 eurot) ja töötuskindlustusmakse (summas 402,23 eurot) deklaratsioonidel deklareerimata jätnud töötajate töötasu väljamakseid kokku summas 16 952,06 eurot ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud kokku summas 9593,36 eurot7. Seega kokkuvõtvalt on OÜ YYY kontrollimenetluses määratav maksusumma vähemalt 81 412,12 eurot.
1.5.OÜ YYY hoiab tahtlikult kõrvale maksumenetlusest, mistõttu on rikkunud MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust, soovides sellega varjata ettevõttest raha väljaviimise eesmärke ning tegelikku maksukohustust.
2
Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 2. Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 39. 4 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 3. 5 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lk-d 3-5 ja lisad 15, 42. 6 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lk-d 5-6 ja lisad 19, 2, 39, 3, 20, 7 7 Vt MTA 08.06.2026 taotlus lk-d 7-8 ja lisad 19, 40, 21 3
2(9)
3-26-1704
1.6.OÜ YYY ei täitnud maksuhalduri korraldust ja kaasaaitamiskohustust. Menetluse käigus pöördus maksuhaldur korduvalt OÜ YYY poole selgituste ja dokumentide saamiseks, et hinnata perioodil jaanuar-august 2025 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, sh sisendkäibemaksu põhjendatust ning juuli 2025 käibedeklaratsioonis deklareeritud tagastusnõude vastavust tegelikele majandustehingutele. Lisaks hõlmas kontroll isikutele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise, tasumise ja nende õigsuse hindamist.8
1.7.OÜ YYY varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Seisuga 05.06.2026 on OÜ-l YYY maksuvõlg summas 52 734,15 eurot9, sh menetluse käigus tehtud TSD deklaratsioonide paranduste tulemusena tekkinud täiendav maksukohustus summas 4931,01 eurot. MTA on 28.01.2026 korraldusega nr 13-2.7/50827 arestinud YYY OÜ pangakontod. 30.03.2026 tegi MTA korralduse YYY OÜ tehingupartnerile BB AS-le, millega arestiti YYY OÜ olemasolevad ja tulevikus tekkivad rahalised nõuded BB AS-i vastu summas 7553,73 eurot. Võlgade sissenõudmine on kestnud juba üle kolme kuu ja selle ajaga pole õnnestunud MTA-l isegi olemasolevat maksuvõlga sisse nõuda.
1.8.Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub OÜ-le YYY haagis Brentex-Trailer Bren-XXXXXX (2021)10. Nimetatud registervarale on seatud võõrandamise keelumärked kohtutäiturite A.A, B.B ja C.C poolt11. Seetõttu ei ole maksuhalduril otstarbekas nimetatud vara arvesse võtta OÜ YYY maksuvõla katteks. Muu registervara OÜ-l YYY puudub 12. Seisuga 05.06.2026 puudub OÜ-l YYY ettemaksukontol raha13. Eeltoodu viitab selgelt, et OÜ-l YYY puuduvad varad, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96 lg 5). YYY OÜ suhtes läbiviidav kontrollimenetlus lõpeb maksusumma määramisega ning sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei ole perspektiivikas. Seda kinnitab asjaolu, et sundtäitmine ei ole olnud tulemuslik ka olemasoleva maksuvõla sissenõudmisel. Käesoleval juhul on põhjendatud vastutusmenetluse alustamine ning täitmist tagavate toimingute kohaldamine. Ka olukorras, kus äriühingu suhtes ei ole veel kõiki sissenõudetoiminguid lõpule viidud, on vastutusmenetluse algatamine kohtupraktikas lubatav olnud.
1.9.Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine (MKS § 96 lg 1, § 8 lg 1, § 40 lg-d 1 ja 4, võlaõigusseaduse § 104). Juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi, rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Kontrollimenetluse seniste tulemuste põhjal on YYY OÜ vältimatuks menetluse tulemuseks käibemaksu, tööjõumaksude ning erijuhtude tulumaksu määramine ajavahemiku jaanuar–august 2025 eest kogusummas 81 412,12 eurot, millele lisandub intress. Lisaks esitas YYY OÜ menetluse käigus TSD deklaratsioonide parandused, mille tulemusena suurenes tööjõumaksude tasumise kohustus summas 4 931,01 eurot. Määratav maksusumma on kujunenud X.Xe juhatuse liikmeks oleku ajal, sest X.X on äriühingu juhatuse liikmeks alates 01.03.2023 ning p-s 2 kirjeldatud maksusumma kujunes perioodil jaanuar-august 2025 (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-23-12 ja nr 3-3-1-32-09, p 12).
1.10.Esineb põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. TSD lisa 1 andmetel on puudutatud isikule 2025. 8
Vt MTA 08.06.2026 taotlus, lk-d 9-12, lisad 41, 2, 4, 6, 39, 7, 9, 43, 11, 12, 13, 3, 2, 40, 14. Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 22. 10 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 23. 11 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 24. 12 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 25. 13 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 22. 9
3(9)
3-26-1704
a tehtud väljamaksed kokku 2830,72 eurot ehk keskmiselt 235 eurot kuus. Isegi arvestades juurde deklareerimata töötasu summas 10 360 eurot, ei ole puudutatud isiku teadaolevad sissetulekud piisavad võimaliku vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava maksusumma tasumiseks. Kuna samuti ei ole teada isiku igakuiste isiklike kulutuste suurus ning sissetulekust ja kuludest järele jääva võimaliku vaba raha piisavus või olemasolu vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mis on tõenäoliselt 86 313,13 eurot ja intress, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Puudutatud isik omas ainsa juhatuse liikmena otsest mõju äriühingu majandustegevusele. Maksuhalduri hinnangul iseloomustab puudutatud isiku tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt maksuseaduse täitmist, puudutatud isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seda näitab nii asjaolu, et OÜ YYY on puudutatud isiku kaudu teadlikult deklareerinud valeandmeid, jätnud maksumenetluses esitamata dokumente, olles samal ajal sellest teadlik, et YYY OÜ-l selline kohustus lasub, mida kinnitavad telefonivestlused puudutatud isikuga ja maksuhalduri saadetud e-kirjad küsitud dokumentide ja parandamiste kohta. On vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib puudutatud isiku tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.
1.11.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused on täidetud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-12, p 50 e). Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Vastutusmenetluse alustamine ning täitmist tagavate toimingute tegemine on lubatav isegi olukorras, kus maksuotsusega pole veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Ühtlasi kirjeldas maksuhaldur täpselt maksusumma ja selle kujunemise alused, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Käesoleval juhul ei ole OÜ-le YYY veel maksuotsust väljastatud, kuid maksuhaldur on veendunud, et äriühingu suhtes pooleliolev maksumenetlus lõppeb äriühingule maksusumma määramisega.
1.12.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1). Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 10.09.2025, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb augustist 2025 TSD-st. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-t 1, siis aegub maksusumma määramine 10.09.2028.
1.13.Maksuhaldur analüüsis puudutatud isiku varalist olukorda ja tuvastas järgmist. Puudutatud isikule kuuluvad järgmised kinnisasjad: 1) 1105/28937 mõttelist osa kinnisasjast registriosa numbriga 19698601, asukohaga Lastekodu tn 25 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa; 2) 779/27412 mõttelist osa kinnisasjast registriosa nr 5346402, asukohaga Ringi tn 3, Maardu, Harju maakond; 3) kinnisasi registriosa nr 6767302, asukohaga Harju maakond, Jõelähtme vald, Kostiranna küla, Konnaosja; 4) kinnisasi registriosa nr 13818202, asukohaga Harju maakond, Jõelähtme vald, Kostiranna küla, Nuudi tee; 5) kinnisasi registriosa nr 13818302 asukohaga Harju maakond, Jõelähtme vald, Kostiranna küla, Haaviku; 6) kinnisasi registriosa nr ZZZ asukohaga AA. Maksuhaldur hindab puudutatud isikule kuuluva kinnistu nr ZZZ võimalikuks realiseerimisväärtuseks 169 431 eurot. Lisaks kuulub puudutatud isikule kinnistu registriosa nr-ga 26277550 asukohaga Harju maakond, Jõelähtme vald, Kostiranna küla, Koduaia.
1.14.Puudutatud isikul väikelaevad ja avatud väärtpaberikontod puuduvad. Puudutatud isik omab seisuga 03.06.2026 Transpordiameti liiklusregistri andmetel laadurit, millele on alates 2025. a seatud registerpant AS CCC kasuks. Puudutatud isik omab seisuga 03.06.2026 Transpordiameti liiklusregistri andmetel sõidukit Peugeot Boxer (2015), mille hinnanguline väärtus auto24.ee võrdluse kohaselt on ca 12 000 eurot ning sõidukit BMW 5201 (1983), mille seisukorra kohta puudub teave ja auto24.ee sarnaseid sõidukeid pakkumises ei ole. 4(9)
3-26-1704
1.15.Tulenevalt MKS § 136 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X.Xe vastu suunatud täitetoimingud, kui nad on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude X.Xe vastu tasuda OÜ YYY võlgnevus summas 86 343,13 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 121). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suuruseks on 86 343,13 eurot, siis on KTS § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri põhitasu 3600 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 43 lg 1). Täitetoimingu lisatasu korral võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumiste korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Taotluses on kinnistu nr 5346402 X.Xele kuuluva kinnistu nr ZZZ turuväärtuseks hinnatud 169 431 eurot, millest lisatasu moodustaks 3000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast (KTS § 45 lg 1). Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3). Antud juhul võib kohtutäituri tasuks kujuneda ligikaudu 6630 eurot (30 + 3600+ 3000), millele lisandub käibemaks 1591,20 eurot (kokku 8221,20 eurot). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 94 564,33 eurot (86 343,13 + 8221,20). Tagatise esitamisel lõpetab maksuhaldur täitmist tagavad toimingud. Kui juhatuse liige soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 86 343,13 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
3.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Täitetoiminguks loa andmisel, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, tuleb halduskohtul kaaluda, kas 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude 5(9)
3-26-1704
või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1); 3) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selles suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; 5) esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistab vastutusotsuse tegemise; 6) isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastustab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; 7) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1); 8) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (seega vastutab äriühingu seaduslik esindaja äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma); 9) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsus teha (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-75-09, p 11) ning 10) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50).
6.Vastutusotsuse näol on MKS § 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on ka juriidilise isiku juhatuse liige (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1). MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustust, vastustab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine.
7.Kohtu hinnangul on MTA õigesti märkinud, et kohtupraktikas on tunnustatud võimalust alustada vastutusotsuse koostamise menetlust halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Samas määruse punktis on Riigikohus selgitanud, et vastutusmenetluse korral on maksuhaldur kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. See seisukoht viitab asjaolule, et erandit on peetud lubatavaks just nimelt põhjusel, et sellele eelnenud maksumenetluses on juba toimunud maksukohustusega seotud asjaolude kontroll, sh on maksuhaldur kontrollinud juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Erandit tuleb tõlgendada kitsalt.
8.Samuti on niisugust erandit võimalikuks peetud olukorras, kus kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning vajadus maksumenetluse alustamiseks tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus, st juba alustatud menetluse raames (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11). Viidatud lahendis on Riigikohus rõhutanud, et vastutusotsuse koostamise menetluse alustamine koos halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega saab toimuda selgelt piiratud juhtudel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 12). Praegu selliste olukordadega tegemist ei ole.
9.Esiteks ei ole vaidlust, et MTA ei ole vastutusotsuse koostamise menetluse esemeks oleva maksukohustuse osas maksuotsust juriidilisele isikule teinud. Taotluse kohaselt on seisuga 05.06.2026 OÜ-l YYY maksuvõlg summas 52 734,15 eurot, mida ei ole õnnestunud kolme 6(9)
3-26-1704
kuu jooksul sisse nõuda (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 303), kuid maksusummat veel OÜle YYY määratud ei ole (dtl 291). MTA 17.10.2025 korraldusega nr 12.2-3/067670-1 alustati kontrollimenetlust perioodi jaanuar-august 2025 käibedeklaratsioonide (KMD) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks ning juuli 2025 käibemaksu tagastusnõude kontrollimiseks (dtl 6). MTA 29.12.2025 korraldusega nr 12.2-3/0676760-12 laiendati kontrollimenetlust perioodi 01.01.2025-31.08.2025 tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollile (dtl 203). MTA 27.03.2026 korraldusega nr 12.2-3/067670-13 laiendati menetlust täiendavalt perioodi jaanuar-august 2025 isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollile (dtl 10). Viidatud täiendava kontrollimenetluse tulemuseks käibemaksu, tööjõumaksude ning erijuhtude tulumaksu määramine ajavahemiku jaanuar-august 2025 eest on kogusummas 81 412,12 eurot (dtl 292). Seega sisuliselt soovitakse täitmistoiminguga tagada kohustust, mis ei ole veel juriidilisele isikule tekkinud (maksuotsust ei ole veel tehtud) ning mis erineb perioodi osas sellest, mida on taotluse kohaselt püütud sisse nõuda.
10.Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1672, p 18). Samas on kohtupraktikas selgitatud, et MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud teabe põhjal enne vastutusotsuse koostamist ning loa andmist otsustav kohus ei pea võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määruse nr 3-3-1-17-17, p 11). Olukorras, kus maksuotsuse puudumisel pidada võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus halduskohtule haldustoimingu sooritamiseks loa saamiseks taotluse esitamisega, kandub olulises osas maksukohustuse olemasolu kontroll üle kohtumenetlusse ning seda ei saa pidada mõistlikuks ega otstarbekaks, arvestades täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust (HKMS § 264 lg 4).
11.Üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-15, p 49). Nii on ka Riigikohus selgitanud oma 05.04.2017 määruse nr 3-3-1-68-16 põhjenduste punktis 13 järgmist: „Kolleegium leiab, et asjas ei toimunud menetlust, mille käigus saanuks maksuhaldur hinnata, kas maksukohustuse määramine on tõenäoline ning kas tulevase maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Vastupidine käsitlus looks olukorra, kus maksuhaldur saaks alustada iga maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamisega, kui maksukohustuslase suhtes on mõnd muud maksustamisperioodi või -objekti puudutav menetlus juba toimunud või pooleli. See aga ei oleks kooskõlas MKS §-s 136 1 sätestatud meetme erandliku olemusega. Üldjuhul saab asuda maksukohustust sundtäitma alles pärast seda, kui maksukohustus on siduvalt kindlaks määratud ning maksukohustuslane seda vabatahtlikult ei täida. MKS § 1361 lg 1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetsest maksustamisperioodi ja -objekti puudutavate asjaoludega.“ Ka praegusel juhul tekiks olukord, kus maksuhaldur saaks alustada maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamisega.
12.Riigikohus on selgitanud oma 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 punktis 10, et eelneva menetluse nõue ei ole omaette eesmärk, vaid oluline on, et maksustamise aluseks olevad asjaolud oleks piisavalt välja selgitatud põhjendamaks ja tõendamaks maksuhalduri kahtlust, et menetluse tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seejuures oli viidatud asjas äriühing maksud õigesti deklareerinud, kuid jäetud maksud tasumata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 11). 7(9)
3-26-1704
Seega saigi keskenduda küsimusele, kas maksuhaldur on piisavalt põhjendanud ja tõendanud, et menetluse tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ühtlasi on Riigikohus viidatud määruse punktis 14 täpsustanud, et tulevikus tehtava vastutusotsuse täitmist saab tagada enne, kui maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tuvastab sularaha väljavõtmise ning maksude tasumata jätmise puudutatud isiku süül ning seejuures on viidatud Riigikohtu määruse nr 3-3-1-4-14 punktile 9.3. Ka viimati nimetatud määruses olid maksud õigesti deklareeritud, kuid jäetud tasumata. Sellest johtuvalt oleks vastuolus erandi kitsa tõlgendamise põhimõttega laiendada Riigikohtu asjas nr 3-3-1-414 ja asjas nr 3-19-1178 tõlgendust preventiivselt tagada tulevikus tehtavat vastutusotsust igasugustel asjaoludel, kui puudub maksuotsus, sh ka varjatud maksuvõla puhul, nagu käesoleval juhul (dtl 292). See tähendab, et praeguses asjas olid maksud ebaõigesti deklareeritud. See aga eeldab palju põhjalikumat kontrolli ja asjaolude uurimist.
13.Riigikohus on selgitanud, et kui tõlgendada MKS § 1361 viisil, et sundtäitmise menetlusest ja selle käigus kogutud asjaoludest ei piisa maksuhalduri kahtluse põhjendamiseks, sõltuks täitmist tagavate meetmete kohaldamise tõhusus olulises osas juhatuse liikme kontrolli all olevatest asjaoludest; kui maksuhaldur peab puudutatud isikut enne täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamist vastutusotsuse koostamise menetlusest teavitama, on puudutatud isikul võimalik muuta end enne vastutusotsuse koostamist varatuks ning jätta maksunõue täitmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178, p 14). Toodu aga ei selgita, miks vastutusotsuse preventiivseks tagamiseks ei pea olema juriidilise isiku suhtes maksuotsus tehtud, vaid piisab ka sellest, kui kontrollimenetlus on pooleli. Juba varasemas kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus võib alata halduskohtule haldustoiminguks loa esitamisega ning see oli kantud ideest tagada täitmistoimingute kohaldamise tõhusus. Küll aga ei ole selge, kuidas seaks maksuotsuse nõue vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse alustamisel koos halduskohtule taotluse esitamisega ohtu täitmistoimingute tõhususe. Olukorras, kus kontrollimenetlus peab olema niikuinii juriidilise isiku suhtes alustatud ning üldjuhul on ka juhatuse liikmelt dokumente nõutud (nii on see ka praegusel juhul), siis juba kontrollimenetluse käigus võib juhatuse liige end varatuks muuta. Veelgi enam, potentsiaalne võimalus, et juhatuse liige võib enda varatuks muuta, ei saa õigustada õigusselgusetust või ärakuulamisõiguse ahendamist. Maksude kogumise mugavus ei saa õigustada põhiõiguste riivet.
14.Tallinna Halduskohus on oma 21.05.2026 määruse nr 3-26-1511 (jõustumata) põhjenduste punktis 14 ja 15 selgitanud järgmist: „/.../ Maksuotsusega maksusumma määramine võib olenevalt konkreetsetest faktilistest asjaoludest olla väga tõenäoline juba äriühingu maksumenetluse algfaasis. Samas tuleb arvesse võtta, et tõenäosus ei tähenda täieliku kindlusega maksu määramist, kuivõrd seesugune seisukoht muudaks MKS §-s 13 ja HMS §-s 40 toodud ärakuulamisõiguse sisutühjaks. Isiku ärakuulamine teda puudutava otsuse tegemisel on aga oluline inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse ja õiglase haldusmenetluse põhimõtete arvestamiseks. Ärakuulamise üheks eesmärgiks on oluliste asjaolude väljaselgitamine, et tagada haldusmenetluses uurimispõhimõtte järgimine ja kaalutlusõiguse teostamine. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest kedagi ei tohi kohelda haldusmenetluse objektina, vaid kui isikut, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist. Ärakuulamisõiguse tõhusaks realiseerimiseks tuleb isikule jätta mõistlik aeg piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.06.2025 otsus nr 3-3-1-1337/71). Olukorras[, kus] äriühingu maksumenetluses ei ole äriühingule kontrollakti, mis on
8(9)
3-26-1704
ärakuulamisõiguse tagamise peamine viis, veel edastatud, tekib võimaliku vastutusotsuse tagamisel olukord, kus äriühing ega selle juhatuse liige ei ole saanud maksuhalduri hüpoteesile omapoolseid vastuväiteid esitada. Sellises olukorras on käesoleva taotluse kontekstis intensiivselt riivatud füüsiliste isikute õigus olla ära kuulatud (PS § 14) maksulaekumise tagamise eesmärgil. 15. Kohus on seisukohal, et kuna vastutusotsus ja võimalik sissenõutava kohustus riivab füüsilise isiku põhiõigusi (PS § 32, § 19) väga intensiivselt, peab õiguslik alus füüsilise isiku suhtes tehtavate täitmist tagavate toimingute osas, mis riivavad ühtlasi isiku õigust olla ära kuulatud ja olla oma kohtuasja juures (PS § 14, § 24 lg 2), olema selge ja üheselt mõistetav ja seaduses väga täpselt piiritletud.“ Kohus nõustub nende seisukohtadega ning leiab, et kui pidada võimalikuks preventiivselt vastutusotsust tagada enne kui on tehtud maksuotsus, siis oleks tegemist intensiivse omandiõiguse riivega, millist tagajärge ei ole võimalik füüsilisel isikul ette näha.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus MTA taotluse rahuldamata.
16.MTA on palunud taotluse rahuldamata jätmise korral mitte avaldada käesoleva asjaga seotud materjale isikule, kelle suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist taotletakse. Kohus rahuldab selle taotluse (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2012 määruse nr 3-3-115-12, p 13; HKMS § 179 lg 1 p 2).
17.Kohus kuulutab menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1, MKS § 26 lg 1).
18.Kohus asendab avaldatavas määruses hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ning puudutatud isiku nime ja isikukoodi, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärgiga. (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.