Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-24-1473 1. juuni 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Siitam Meie Nursipalu MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti antud raieload lageraieteks Nursipalu harjutusvälja kõrval Kaebaja Meie Nursipalu MTÜ, seaduslik esindaja Maarika Niidumaa Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kaasatud haldusorgan Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja Jaana Hanikat Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2025. a otsus Meie Nursipalu MTÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2025. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
22.novembri 2024. a otsus.
3.Rahuldada kaebus ja tühistada raieload nr 50001009660, 50001009661, 50001009662, 50001009663, 50001009664, 50001009665, 50001009666, 50001009667, 50001009671, 50001009679 , 50001009703 ja 50001009704 katastriüksusel 76702:002:0032 asuva metsa kohta.
Mõista Keskkonnaametilt Meie Nursipalu MTÜ kasuks välja menetluskulude katteks 2143 eurot 30 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsus otsustas 20. oktoobri 2023. a korraldusega nr 266 laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja planeerimisseadust kohaldamata, jätta keskkonnamõju hindamata ning algatada Natura asjakohane hindamine ja mürauuring.
2.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas 13. mail 2024 metsaressursi arvestuse riiklikus registris Keskkonnaametile kinnitamiseks metsateatised nr 50001009660, 50001009661, 50001009662, 50001009663, 50001009664, 50001009666, 50001009667, 50001009671, 50001009703, 50001009665, 50001009679 ja 50001009704 katastriüksusel 76702:002:0032 asuva metsa kohta. Vaidlustatud metsateatistes märgitud raiealad asuvad Võru vallas, jäädes Nursipalu harjutusvälja ja Sõmerpalu aleviku vahele.
3-24-1473
3.Keskkonnaamet registreeris 13. ja 14. mail 2024 metsaseaduse (MS) § 41 lg 81 alusel nimetatud metsateatised (raieload), lubades teha lageraiet kokku 15,76 ha suurusel alal.
4.Meie Nursipalu MTÜ esitas 16. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Keskkonnaameti raieload. Kaebuse kohaselt soovitakse raied teha Nursipalu harjutusvälja laiendatava alaga vahetult piirneval alal. Riigi kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on varem kohtumistel rahvaga lubanud (nt kohtumisel 12. jaanuaril 2023 Sõmerpalus), et metsa jäetakse mürapuhvrina võimalikult palju alles. Kavandatav raieala on ainus mets Sõmerpalu lasteaia ja harjutusvälja vahel. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduses nr 266 toodud tingimused raietöödeks ei ole täidetud. Harjutusvälja laiendusega seotud mürauuring, mis peaks andma olulist informatsiooni edasiste leevendusmeetmete võtmiseks, ei ole veel valmis. Oluline roll on puhvertsoonis kasvaval metsal. Kui mets raadatakse, siis levib helilaine takistuseta. Seetõttu on oluline, et metsi võetaks harjutusvälja kõrval maha võimalikult vähe. Kavandatavad raied kahjustavad oluliselt looduskeskkonda, ohustatud liikide ja elupaikade seisundit ning mõjutavad oluliselt inimeste elukeskkonda. Keskkonnaamet ei hinnanud sisuliselt raiete mõju keskkonnale, sh elukeskkonnale ja kaitsealustele liikidele. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 23 lg 1 kohaselt koosmõjus §-dega 10 ja 11 oleks pidanud jätma raieload andmata. KeHJS kohast keskkonnamõju hindamist ei ole Nursipalu laiendamise käigus tehtud. Menetlusse oleks tulnud kaasata avalikkus ja RKIK, sest kavandatud raied on plaanitud Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndis. Need raied kattuvad Valga-Koidula raudteeliini Sõmerpalu-Varese harutee, Varese tootmisala haruteede ja laadimisala ning Sõmerpalu laadimisala ja juurdepääsutee teemaplaneeringu alaga. Lageraiete ala ületab MS § 29 lg-s 11 lubatut.
5.Tallinna Halduskohus jättis 22. novembri 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
5.1.Tõendamata on kaebaja väide, et RKIK on andnud lubaduse säilitada vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud metsa võimalikult suures ulatuses. RKIK 24. mai 2024. a kirja, Vabariigi Valitsuse korralduse nr 266 ja kaitseministri 28. augusti 2023. a käskkirja nr 124 „Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“ kohaselt asub 500 m puhvertsoon militaarmüra vähendamiseks harjutusvälja välispiirist sisse poole. Raieloa menetluses ei ole Keskkonnaametil müra, tolmu ning peenosakeste kohta nii ulatuslikku kaalumisruumi kui kohaliku omavalitsuse üksusel planeerimismenetluses; ta ei pea üldjuhul hindama, kuidas võib raie mõjutada häiringute levimist olemasolevatelt või kavandatavatelt kaevandamisaladelt või muudelt sarnastelt objektidelt; metsaomanikul ei ole üldist kohustust säilitada kasvav mets teise isiku huvides (RKHKo 3-21-2074/43, p-d 12 ja 14). Praegu ei olnud Keskkonnaametil kohustust vaidlusaluste raielubade menetluses hinnata Nursipalu harjutusväljalt lähtuvat võimalikku mürahäiringut. Mürauuring ja leevendusmeetmed on osa Nursipalu harjutusvälja laiendamisest ning sellega kaasneva metsa raieks vajalike metsateatiste menetlusest. Harjutusvälja 3. juuni 2024. a mürauuringutest nähtub, et metsa säilitamine ei ole piisav müra leevendusmeede. Paljasõnaline on kaebaja väide, et vaidlusaluste metsateatiste alal asuv mets on ainuke Nursipalu harjutusvälja ja Sõmerpalu lasteaia vahel säiliv mets.
5.2.Küsimus, kas vaidlusalused metsateatised on kooskõlas MS § 29 lg-ga 11, ei seostu Nursipalu harjutusväljast lähtuvate negatiivsete mõjutustega keskkonnale. Seega puudub selles osas kaebajal kaebeõigus. Kuna ühegi raielangi pindala ei ole suurem kui viis hektarit, on vaidlusalused metsateatised kooskõlas MS § 29 lg 11 p-ga 21. Raieload nr 50001009665, 50001009679 ja 50001009704 ei anna õigust lageraieks kaitsealuse linnuliigi püsielupaigas, samuti ei ole lubatud pesapuu hävitamine. Keskkonnaamet on seadnud raielubades asjakohased kõrvaltingimused, mis on kooskõlas looduskaitseseaduse § 55 lg-ga 6.
5.3.Asjasse puutumatud on kaebaja väited, mis seostuvad korraldusega nr 266, kuivõrd vaidluse esemeks ei ole Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited harjutusvälja laiendamise menetluses keskkonnamõju hindamise korraldamata jätmise ja harjutusvälja 2(6)
3-24-1473 kõrvale raudtee ehituse planeerimise kohta. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks oleks vastustaja pidanud metsateatiste menetluses korraldama keskkonnamõju hindamise.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. märtsi 2025. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Ringkonnakohtu seisukohad olid järgmised.
6.1.Keskkonnaametil ei olnud siinsel juhul kohustust korraldada raielubade menetluses keskkonnamõju hindamist ega teavitada avalikkust sellest, et esitati metsateatised. Kavandatud raied on väiksemal alal kui 100 ha, eraldi lankidel ning tegemist pole raadamisega (KeHJS § 6 lg 1 p 311), vaid lageraiega, mille puhul on metsaomanikul metsa uuendamise kohustus. Tegemist ei ole ka muu sarnase intensiivsusega tegevusega KeHJS § 6 mõistes, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Halduskohus tugines õigesti Riigikohtu selgitusele.
6.2.Kui raieid ei tehtaks, ei oleks sellel märkimisväärset psühholoogilist mõju, kuna Sõmerpalu asub harjutusväljast silmside aspektist kaugel ja maha ei võeta kogu mets, vaid lankide kaupa. Ainuüksi soov säilitada senine metsakeskkond ei anna õigust nõuda raieloa tühistamist, kui raie pole vastuolus mõne õigusnormiga. Kui mets jääks raiumata, ei oleks Sõmerpalu elanike ning lasteaia olukord müra ja vibratsiooni aspektist parem. Seejuures ei ole tähtsust, et kõnealune metsaala jääb Nursipalu harjutusvälja 4000 m mõjuala sisse. Ühestki õigustloovast aktist ega haldusaktist ei tulene kohustust hoiduda harjutusvälja lähedal olevatel maadel lageraietest. Seega ei saa olla Keskkonnaameti otsuse tühistamise aluseks asjaolu, et RKIK on lubanud teha RMK-ga koostööd n-ö metsapuhvri säilitamiseks harjutusväljast väljaspoole jäävatel aladel. Nagu eespool selgitatud, ei aitaks n-ö metsapuhvri säilitamine saavutada kaebaja keskkonnakaitselisi eesmärke, mistõttu ei puuduta see küsimus ka kaebaja subjektiivseid õigusi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldatakse.
7.1.Kohalikku elu oluliselt mõjutava arenduse puhul tuleb raiete keskkonnamõju hinnata, arvestades mh riigiasutuste lubadusi raiete kohta.
7.2.Ringkonnakohus on arusaamatul põhjusel jätnud arvestamata taimestiku psühholoogilise mõju ja kogukonnale antud lubaduse, et metsa ei raiuta.
7.3.Kohtud on jätnud täielikult arvesse võtmata harjutusvälja mõjuala, mis on 4000 m harjutusvälja piirist arvestatuna. Samuti ei ole piisavalt arvesse võetud harjutusväljast tulenevat võimalikku olulist häiringut.
7.4.Kohtud ei ole arvesse võtnud KeHJS § 6 lg 2 p 22, mille järgi peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas muu tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
8.Vastustaja on seisukohal, et raieluba ei ole automaatselt olulise keskkonnamõjuga otsus, millele kohalduks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustus. Raied kavandatakse väljaspool olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 22) objekti, s.o kaitseväe harjutusvälja. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 5 ja § 53 lg-st 1 ei tulene, et riigimetsal peaks olema tavapärasest majandusmetsast erinev, eelkõige inimtegevuse soovimatute kõrvalmõjude leevendamise funktsioon. MS § 43 lg 9 on menetluslik ja korralduslik kohustus, mille eesmärk on tagada, et kogukond kaasatakse metsamajandamise planeerimisse. See säte ei reguleeri otseselt raiete lubatavust ega sätesta raiet keelavaid või piiravaid tingimusi. MS § 43 lg 9 täitmise kontrollimine ei kuulu Keskkonnaameti pädevusse metsateatise menetluses. MS § 41 lg 7 alusel tehtav kontroll ei laiene teiste isikute menetluslike kohustuste täitmisele, kui nende kohustuste rikkumine ei mõjuta otseselt raie õiguspärasust. MS § 43 lg 9 ei ole käsitatav metsateatise lubatavuse eeltingimusena ning selle võimalik rikkumine ei too iseenesest kaasa metsateatise õigusvastasust ega anna alust raie
3(6)
3-24-1473 keelamiseks. Need metsad ei ole määratletud kogukonnaalana, kus enne raiete tegemist tuleb kohalikud elanikud kaasata.
9.Kaasatud RMK selgitab, et kohaldab MS § 43 lg-t 9 olukorras, kus konkreetne isik on selgelt väljendanud ja põhjendanud, et metsaala on tema igapäevaseks elukeskkonnaks või kodu lähedaseks puhkealaks, või kui kohalik omavalitsus on üldplaneeringu kohaselt ala funktsiooni selliselt määranud. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole kõnealuste metsateatistega kaetud metsaala määratletud asustusüksuse alana ega sellega võrreldava kasutusfunktsiooniga alana. Samuti ei esinenud asjaolusid, mis oleksid andnud alust käsitada seda asustusüksuse lähedal oleva metsaalana üksikisiku põhjendatud pöördumise alusel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
10.Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse, tühistab nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 5). Riigikohus kohaldab õigust (sh menetlusõiguse norme) sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest ehk kolleegium ei ole asja lahendamisel seotud kassatsioonkaebuses ega teistes menetlusdokumentides esitatud õiguslike põhjendustega (HKMS § 229 lg 4). II
11.Vastustaja ei pidanud raielubade andmisel tegema keskkonnamõju hindamist ega eelhindamist. Ei vaielda selle üle, et raietel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Seega ei olnud keskkonnamõju hindamine vajalik KeHJS § 3 lg 1 p 2 järgi.
12.Keskkonnamõju tuleks hinnata ka juhul, kui taotletaks luba tegevuseks, mis toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).
13.Vaidlus on muuhulgas küsimuses, kas vastustaja pidi raielubade menetluses andma keskkonnamõju eelhinnangu KeHJS § 6 lg 2 p 22 alusel ja sellest lähtudes otsustama, kas tegevusel on keskkonnamõju.
14.KeHJS § 6 lg 2 p 22 ei kohusta andma eelhinnangut mistahes tegevuse kavandamisel, vaid üksnes juhul, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju. Heites ette sätte rikkumist, ei pea kaebaja tõendama, et kavandatav tegevus toob kindlasti kaasa olulise keskkonnamõju, kuid esinema peab teaduslikust seisukohast usutav kahtlus, et selline mõju võib tegevusega kaasneda (vrd RKHKo 3-20-1329/48, p 39). Sellist kahtlust ei ole kaebaja esile toonud.
15.Kohtuasjas tuvastatud asjaolud ei viita võimalusele, et metsa raiumine tekitaks olulise keskkonnamõju või keskkonnaohu (vt KeÜS § 3 lg 2), isegi kui metsapuhvri säilimine võib mõnevõrra vähendada keskkonnahäiringut, nagu harjutusvälja müra metsa lähedal olevas asulas. Häiringu leviku soodustamine, ilma et tekiks keskkonnaoht, ei ole üldjuhul metsateatise registreerimisest keeldumise aluseks (vt RKHKo 3-21-2074/43, p 21).
4(6)
3-24-1473
16.Riigimetsas kehtivad raieloa andmisel tavalisest rangemad nõuded. Ekslik on Keskkonnaameti arusaam, et riigimetsal ei ole tavapärasest majandusmetsast erinevat tähtsust. MS § 48 lg 2 p 4 ja lg 3 järgi on riigimetsal avalik funktsioon. Selle raames on riigimetsa üheks ülesandeks inimestele metsaga seotud avalike hüvede pakkumine ja elukeskkonna hea kvaliteedi tagamine. MS § 43 lg 9 nõuab, et asustusüksuse lähedal asuva riigimetsa majandaja kaasaks metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Sellest tulenevalt võib riigimetsa avalik funktsioon asjakohastel juhtudel seisneda metsa säilitamises, et leevendada või kompenseerida kohalike elanike jaoks naaberobjektilt tulenevaid häiringuid, isegi kui tegemist pole keskkonnaohuga. Asustusüksuse lähedase riigimetsa kui olulise keskkonnahüve säilitamist võib asjakohastel juhtudel, kui elanikud on sellest huvitatud, käsitada hüvitusmeetmena riigi tegevusega kaasneva häiringu talumise eest. MS § 43 lg 9 ei anna kohalikele elanikele õigust nõuda riigimetsa säilitamist, küll aga tuleb nende huve riigimetsa suhtes õiglaselt kaaluda. Selleks tuleb elanikke metsaga seotud kavandavatest tegevustest tulemuslikult teavitada ja anda neile tegelik võimalus oma seisukohtade esitamiseks.
17.MS § 43 lg 9 ei nõua, et riigimetsa majandaja kaasaks elanikud (kogukonna) metsa majandamisse. Piisav on kaasamine asustusüksuse lähedal metsamajanduslike tööde üldisemasse planeerimisse, näiteks metsamajandamiskava koostamisse (MS § 43 lg 11). Kui kohalikke elanikke või kogukonda ei ole asjaomase riigimetsa majandamise tööde planeerimisse kaasatud varem, peab riigimetsa majandaja seda tegema metsateatise esitamisel. MS § 43 lg 9 kehtestamiseks muudatusettepaneku tegemisel pidas Riigikogu juhtivkomisjon oluliseks, et igaühel võiks olla õigus teada, milliseid muutusi tema kodulähedases riigimetsas kavandatakse. „Kaasamise kaudu peaks RMK arvestama võimaluse korral kohalike kogukondade seisukohtadega. Antud muudatusettepanek on esimene samm selleks, et riigimetsa majandajal oleks selge kohustus enne metsatöödega alustamist suhelda nende kogukondadega, kes igapäevaselt seda metsa kasutavad“ (metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus 396 SE, Riigikogu XIII koosseis, teise lugemise seletuskiri, muudatusettepanek 16, kolleegiumi rõhutus).
18.Iseäranis on elanike huvidega arvestamine oluline olukorras, kus asustusüksuse läheduses paiknev riigimets võib olla puhvriks või hüvitusmeetmeks niisugusele häiringuid põhjustavale objektile, nagu seda on Kaitseväe harjutusväli. Elanike huvi ja nende kaasamise vajadus ei saanud praegusel juhul olla riigi jaoks ootamatu, sest varasemates menetlustes, nt harjutusvälja laienduse planeerimise menetluses, on kohalikud elanikud väljendanud huvi harjutusvälja lähedal paikneva metsa säilitamiseks. Sõmerpalus 12. jaanuaril 2023 toimunud koosolekul on riik andnud kohalikele elanikele lubaduse, et tema asutused teevad omavahel koostööd harjutusvälja lähedale jäävate metsade võimalikuks säilitamiseks. MS § 43 lg 9 ei piira samas kaasamise kohustust isikute ja metsadega, kes või mille suhtes on varem huvi üles näidatud või mis oleks määratud kogukonnaaladena. Raiealasid võib pidada asustusüksuse lähedal asuvaks, kui asulaelanikel on raiutavate metsade kohta õigustatud huvi. Kohalikul omavalitsusel on oma elanike hüvanguks võimalus üldplaneeringuga müra leviku tõkestamiseks seada piirangud raie tegemisele (vt planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 21 ja MS § 231).
19.Asjakohatu ja ekslik on Keskkonnaameti seisukoht, et MS § 41 lg 7 alusel tehtav kontroll ei laiene teiste isikute kohustuste täitmisele. RMK, RKIK ja Keskkonnaamet ei ole erinevad isikud, vaid esindavad sama isikut – Eesti Vabariiki (HKMS § 15 lg 2). Kohalikud elanikud on õigussuhtes riigiga tervikuna, mitte Keskkonnaametiga. Üks riigiasutus ei saa enda õigusrikkumist vabandada teise riigiasutuse tegevusetusega (vrd RKHKo 3-24-713/36, p-d 32 ja 33). MS § 41 lg-te 7 ja 8 järgi kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktidele ning kui kavandatud raie neile ei vasta, tuleb Keskkonnaametil teatise registreerimisest keelduda. MS § 43 lg-t 9 tuleb käsitada raie õiguspärasust mõjutava nõudena MS § 41 lg-te 7 ja 8 kohaldamisel. Selle sätte eesmärk on muuhulgas säilitada riigimets, mida majandab RMK, kui selle
5(6)
3-24-1473 säilimise suhtes on kohalikel elanikel (kogukonnal) ülekaalukas huvi. Vastasel korral oleks MS § 43 lg-s 9 sätestatud kaasamine sisutu ega vastaks seadusandja ootustele (eespool, p 17).
20.MS § 41 lg 7 alusel tehtav kontroll hõlmab ka seda, kas RMK on riigiasutusena täitnud oma kohustuse kaasata asustusüksuse lähedal asuva riigimetsa kohalikud elanikud ning arvestada nende huvidega sisuliselt ja kaalutlusvigadeta (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). MS 43 lg-s 9 sätestatud juhtudel võib metsateatis puudutada kohalike elanike huve, mida seadusandja on selle normi kehtestamisel pidanud põhjendatuks. Sätte eesmärgi saavutamiseks on vajalik, et MS § 43 lg-s 9 nimetatud juhtudel kaasaks Keskkonnaamet kohalikud elanikud või kohaliku kogukonna esindajad, kes selleks soovi avaldavad, huvitatud isikutena metsateatise menetlusse (HMS § 11 lg 2). Vastasel korral sõltuks MS § 43 lg 9 tegelik rakendamine üksnes RMK hinnangust, mida kohalikud elanikud ei pruugi jagada. MS § 43 lg-ga 9 seotud kaasamiskohustuse täitmiseks piisab, et Keskkonnaamet edastab kohalikele elanikele või kogukonnale teabe esitatud metsateatise kohta kas individuaalselt või üldiste kanalite kaudu ja annab mõistliku tähtaja reageerimiseks (vrd RKHKo 3-21-979/44, p 33).
21.Praegu ei ole RMK täitnud MS § 43 lg-st 9 tulenevat kohustust kaasata kohalik kogukond riigimetsa majandamise tööde planeerimisse metsaaladel, mis on olulised igapäevase elukeskkonnana.
22.Keskkonnaamet on jätnud omakorda täitmata kohustuse kontrollida, kas elanikud või kogukond on metsa majandamise planeerimisse kaasatud ja kas nende seisukohti on nõuetekohaselt kaalutud. Kaebajal on õigus nõuda nendel raiealadel raielubade tühistamist, sest raielubade menetlus toimus, ilma et kohalikke elanikke oleks teavitatud sellest, et nende asustusüksuse lähedal oleva riigimetsa raieks on esitatud metsateatised. Ka ei ole antud neile mõistlikku tähtaega reageerimiseks.
23.Arvestades eeltoodut, jäävad kaebuse ülejäänud argumendid hinnanguta. III
24.Kuna kolleegium tühistab nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on maksnud haldus- ja ringkonnakohtus riigilõivu kokku 80 (20 + 40 + 20) eurot. Halduskohtus taotles kaebaja 1383 (405 + 360 + 450 + lisaks kahe arve käibemaks) euro 30 sendi ja ringkonnakohtus 630 euro suuruste õigusabikulude hüvitamist. Kassatsioonimenetluses on kaebaja maksnud riigilõivu 50 eurot.
25.Kolleegiumi hinnangul vastab taotletav õigusabikulude maht asja keerukusele ning tehtud menetlustoimingutele. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kõigi kohtuastmete menetluskulu katteks 2143 eurot 30 senti (õigusabikulud ilma käibemaksuta ja riigilõivud kokku). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.