Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti raielubade tühistamiseks Kaebaja – Meie Nursipalu MTÜ, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kaasatud asutus – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja Jaana Hanikat Tallinna Halduskohtu 27.05.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 peale.
2.Rahuldada ülejäänud osas Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni p-d 4 ja 7 ning saata asi samale kohtule menetluse jätkamiseks.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni p 5 ning teha uus määrus, millega peatada Keskkonnaameti 13.05.2024 raielubade nr 50001009660, 50001009661, 50001009662, 50001009663, 50001009664, 50001009666, 50001009667, 50001009671, 50001009703 ja 14.05.2024 raielubade nr 50001009665, 50001009679, 50001009704 täitmine kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Selgitused Määruse peale võib kaebuse ja määruskaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 187 lg 7, § 190, § 207 lg 1 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7 teine lause).
1.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas 13.05.2024 metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregister) Keskkonnaametile kinnitamiseks metsateatised nr 50001009660,
3-24-1473 50001009661, 50001009662, 50001009663, 50001009664, 50001009666, 50001009667, 50001009671 ja 50001009703 ning 14.05.2024 metsateatised nr 50001009665, 50001009679 ja 50001009704.
2.Keskkonnaamet registreeris 13.05.2024 metsaregistris metsaseaduse (MS) § 41 lg 81 alusel metsateatised nr 50001009660, 50001009661, 50001009662, 50001009663, 50001009664, 50001009666, 50001009667, 50001009671 ja 50001009703 ning 14.05.2024 metsateatised nr 50001009665, 50001009679 ja 50001009704, millega lubati lageraie teostamine kokku 15,76 ha suurusel alal (raieload).
3.Meie Nursipalu MTÜ esitas 16.05.2024 halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti raielubade nr 50001009660, 50001009661, 50001009662, 50001009663, 50001009664, 50001009665, 50001009666, 50001009667, 50001009671, 50001009679, 50001009703 ja 50001009704 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas ta esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluste raielubade täitmise peatamiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 17.05.2024 määrusega kaebuse menetlusse ning kohaldas ajutiselt esialgset õiguskaitset, peatades Keskkonnaameti 13.05.2024 raielubade nr 50001009660, 50001009661, 50001009662, 50001009663, 50001009664, 50001009666, 50001009667, 50001009671, 50001009703 ja 14.05.2024 antud metsateatiste nr 50001009665, 50001009679, 50001009704 täitmise kuni 17.06.2024.
5.Tallinna Halduskohus tegi 27.05.2024 määruse, millega kuulutas menetluse kinniseks vastustaja 21.05.2024 menetlusdokumendi p 10.6. osas ning piiras kaebaja ja kaasatud haldusorgani ning nende esindajate juurdepääsu sellele dokumendile (resolutsiooni p-d 1–3); jättis Meie Nursipalu MTÜ kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 4); tühistas 17.05.2024 määrusega kohaldatud ajutise esialgse õiguskaitse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5); kõrvaldas menetlusest arvamuse andmiseks kaasatud haldusorgani Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (resolutsiooni p 6) ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 7). Kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 kohaselt, kui keskkonnaorganisatsioon (KKO) vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu HKMS-s sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Meie Nursipalu MTÜ põhikirja p 2.1 kohaselt on ühingu eesmärgid: 2.2.1 Nursipalu harjutusväljakust ja selle laiendamisest negatiivselt mõjutatud inimeste huvide esindamine; 2.2.2 Võrumaa elukeskkonna, omanäolise kultuuri-, ettevõtlus- ja looduskeskkonna kaitsmine Nursipalu harjutusväljakust lähtuvate või laiendamist tekkivate negatiivsete mõjude eest; 2.2.3 õiguspärase ja heast kaasamise tavast lähtuva praktika rakendamise eest seismine Nursipalu harjutusväljaku protsessis; 2.2.4 Eesti kaitsevõime tugevdamine läbi maapiirkondade elujõulisuse suurendamise. Seega on kaebaja keskkonnakaitseline tegevus seotud konkreetse alaga – Nursipalu harjutusväljaga. Vaidlusalune mets ei asu aga Nursipalu harjutusväljal, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) ei ole metsateatiste taotleja ning need pole seotud Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Järelikult puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, sest ta on põhikirjaga piiranud oma tegevuse eesmärgid Nursipalu harjutusväljaga. Kuivõrd kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, tuleb tühistada ka ajutine esialgne õiguskaitse ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
2(5)
3-24-1473 Olukorras, kus RKIK ei ole esitanud vaidlusaluseid metsateatisi, ei saa vaidlus teda puudutada. Seetõttu tuleb RKIK menetlusest kõrvaldada (HKMS § 122 lg 2 p 1).
6.Meie Nursipalu MTÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni p-d 4, 5 ja 6. Kaebaja tegevusest ja alusdokumentidest nähtub, et kaebaja tegevuse eesmärk ei ole piiritletud Nursipalu harjutusvälja territoriaalsete piiridega. Näiteks on põhikirja p-s 2.2.2 selge sõnaga välja toodud, et ühingu tegevuse eesmärgiks on Võrumaa kaitsmine Nursipalu harjutusväljakust lähtuvate või laiendamisest tekkivate negatiivsete mõjude eest. Mõjud ei ole aga seotud ainult harjutusvälja territooriumiga, kuivõrd lisaks arvestatakse ka mõjuala 2–4 km ja lisaks ulatuvad mõjud oluliselt kaugemale eeltoodud piiridest. Kavandatud raied asuvad alal, mis kattub Võru valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „ValgaKoidula raudteeliini Sõmerpalu-Varese harutee, Varese tootmisala haruteede ja laadimisala ning Sõmerpalu laadimisala ja juurdepääsutee teemaplaneering“ alaga. Keskkonnaamet on 07.12.2023 kirjaga vastanud Võru valla päringule ja selgitanud, et planeeritava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, seega on vajalik algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Lisaks on Keskkonnaamet kirjas välja toodud kaks aspekti: a) eelhinnangus märgitakse: „Ehkki teemaplaneeringus ei käsitleta kavandatava Sõmerpalu laadimisalaga seonduvat, tuleb keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel arvestada selle ehitamise ning kasutamisega kaasnevaid võimalikke kumulatiivseid mõjusid“; ja b) lisaks on oluline, et kavandatava tegevuse koosmõju osas antakse hinnang ka Nursipalu harjutusvälja tegevustest lähtuvalt. Valga-Koidula raudteeliini Sõmerpalu-Varese harutee ja Sõmerpalu laadimisala on otseselt seotud kõrval asuva Nursipalu harjutusväljaku laiendusega ja planeerimismenetluses on need osad põhjendamatult eraldatud tervikplaneeringust. Samas pole veel valminud harjutusvälja laiendusega seotud mürauuring, mis peaks andma olulise sisendi leevendusmeetmete kohta. Oluline osa sellest on nn puhvertsoonis kasvaval metsal. Kuna uuring ei ole veel valmis ning RKIK on lubanud, et metsa jäetakse mürapuhvrina võimalikult palju alles, on raiumine praegu ennatlik. Raieala on ainus puhvertsoon Sõmerpalu lasteaia ja harjutusväljaku vahel. Seoses raudtee laadimisala planeeringuga on suur tõenäosus, et pärast raiete teostamist antakse ala üle RKIK-ile. Avalikkuse kaasamise hetkeks ei tohi kavandatava tegevuse kohta olla otsuseid langetatud ja ellu viidud. Rikutud on Natura hindamise nõudeid. Halduskohus on alusetult jätnud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata, mis võib kaasa tuua olulise ja pöördumatu keskkonnakahju.
7.Keskkonnaamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kõik kaebaja põhikirjalised eesmärgid on seotud Nursipalu harjutusväljaga. Vaidlusalused raied ei ole aga kuidagi seotud Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Tegemist on RMK tavapärase metsamajandamisega. Kaebaja omistab põhikirja p-le 2.2.2 kirjapandust erineva sisu. See punkt on selgelt seotud Nursipalu harjutusväljaga. Seega ei saa kaebaja kaebeõiguse puudumise tõttu tõrjuda tegevusi harjutusvälja läheduses, mis ei ole seotud harjutusväljaga ega sellest lähtuvate negatiivsete mõjudega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-21-2074 tehtud kohtuotsuse p-s 14 leidnud, et raieloa menetluses ei pea Keskkonnaamet üldjuhul hindama, kuidas võib metsa raie mõjutada häiringute levimist olemasolevatelt või kavandatavatelt kaevandamisaladelt või muudelt sarnastelt objektidelt. Metsaomanikul ei ole üldist kohustust säilitada kasvav mets teise isiku huvides. Kavandatud raied ei ole vastuolus kehtivate planeeringutega. Raieload on antud lageraieks, mitte raadamiseks. Lagedaks raiutud ala ei ole lubatud võtta kasutusse muul otstarbel kui metsa 3(5)
3-24-1473 majandamiseks, raiutud mets tuleb uuendada. Vaidlusaluste raielubadega ei looda seega võimalust Valga-Koidula raudteeliini Sõmerpalu-Varese harutee, Varese tootmisala haruteede ja laadimisala ning Sõmerpalu laadimisala ja juurdepääsutee ehitamiseks. Määruskaebusest ei selgu, milles seisneb kaebaja hinnangul kavandatud raiete tegemisel oluline ja pöördumatu keskkonnakahju.
8.Riigimetsa Majandamise Keskus palub jätta määruskaebus rahuldamata. RMK ei ole raietega alustanud ning raieload on realiseerimata. RMK planeeris alustada raietega 2025. aasta jaanuaris. Kaebajal ei ole piiramatut õigust esitada kaebust avalikes huvides. Raied ei ole seotud Nursipalu harjutusvälja laiendamisega, vaid tegemist on RMK tavapärase metsamajandamisega. Tegu on lageraie lankidega, mitte raadamisega. Raielubadega ei muudeta metsamaa sihtotstarvet ehk ala jääb endiselt metsamajandamiseks. Seetõttu ei ole õige kaebaja väide, nagu oleks tegemist Nursipalu harjutusvälja tarbeks teostatavate raietega. Keskkonnaametil puudus õiguslik alus keelduda raielubade andmisest. Määruskaebusest ei selgu, milles seisneb keskkonnakahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebajal ei ole õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega halduskohus kõrvaldas menetlusest RKIK-i. Määruskaebust on õigus esitada, kui see on seaduse järgi selge sõnaga lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust (HKMS § 203 lg 1 esimene lause). HKMS § 24, § 122 ega ükski muu säte ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega kohus kõrvaldab menetlusest arvamuse andmiseks kaasatud haldusorgani. Kaasatud haldusorgani menetlusest kõrvaldamine ei seiska ega takista muul sarnasel viisil edasist menetlust. Kaebaja saab esitada vastuväite kaasatud haldusorgani kõrvaldamise kohta halduskohtule (HKMS § 90) või apellatsioonkaebuses (HKMS § 203 lg 1 teine lause). Eelneva alusel jätab ringkonnakohus Meie Nursipalu MTÜ määruskaebuse halduskohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 peale HKMS § 187 lg 3 p 6, § 190 ja § 207 lg 1 kolmanda lause alusel läbi vaatamata.
10.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 27.05.2024 määruses toodud põhjendused ei anna piisavalt alust asuda seisukohale, et kaebajal puudub siinses asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus pidas võimalikuks kaebaja kaebeõigust üksnes juhul, kui vaidlustatav tegevus toimub Nursipalu harjutusvälja territooriumil. Ringkonnakohtu arvates on see põhjendamatult piirav lähenemine, mis ei ole kooskõlas Meie Nursipalu MTÜ moodustamise ja senise tegevuse eesmärkidega. KeÜS § 30 lg 2 sätestab, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Meie Nursipalu MTÜ põhikirja p 2.2.1 kohaselt on ühingu eesmärgiks Nursipalu harjutusväljakust ja selle laiendamisest negatiivselt mõjutatud inimeste huvide esindamine. Seega on oluline harjutusvälja mõju ümberkaudsetele elanikele. Siinses asjas vaidlustab kaebaja raieload, mis võimaldavad lageraiet harjutusvälja vahetus naabruses, harjutusvälja ja Sõmerpalu küla vahelisel alal. Kaebaja leiab, et metsa säilimine on vajalik Nursipalu harjutusväljalt lähtuvate mõjutuste, sh müra vastu. Seega on siinne asi seotud Nursipalu harjutusvälja mõjudega keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiva mõjuga inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile (KeÜS § 3 lg 1). Seda vaatamata asjaolule, et metsateatised esitas RMK, mitte RKIK. See, kas raieload on õigusvastased ning rikuvad ka tegelikult kaebaja õigusi, on kohtuotsuse tegemisel lahendatav sisuline küsimus, mida ei lahata kaebeõiguse ilmselge puudumise üle otsustamisel. Kaebeõiguse tunnustamiseks piisab kaebaja 4(5)
3-24-1473 õiguste rikkumise võimalikkuse sedastamisest (Riigikohtu 28.12.2021 otsus asjas nr 3-17-2023, p 20).
11.Ehkki praeguses menetlusstaadiumis ei lahendata asja sisuliselt, viitab ringkonnakohus seoses kaebaja tõstatatud müra puhvri argumendiga alljärgnevale. Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi1 lk 10 on märgitud: „Alade täpsed piirid pannakse projekteerimise käigus paika selliselt, et harjutusvälja välispiirist sisse poole jäetakse võimalusel 0,5–1 km puhvertsoon militaarmüra vähendamiseks.“ Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu avatud menetluse ajal esitatud ettepaneku „Palume arenguprogrammis selgelt välja tuua puhvertsooni ulatus ja jätta välja sõna “võimalusel”.“ kohta märkis RKIK järgmist: „10. Mitte arvestatud. Oluline on välja tuua, et puhvertsoon ei ole ainult militaarmüra vähendamise eesmärgil, vaid eraldab ka harjutusväljal toimuvat harjutusvälja ümbritsevast. Puhvertsooni määratlemisel militaarmüra aspektist lähtuti olemasolevast looduslikust keskkonnast ning tulenevalt metsaning lagealade, teede ja asustuse paiknemisest ei ole võimalik ühte fikseeritud distantsi paika panna. Lisaks, kui looduslikust keskkonnast tulenevalt ei ole võimalik müra summutavat puhvertsooni jätta harjutusvälja piiride sisse, tehakse koostööd RMK-ga, et luua võimalusel vastav ala piiridest väljapoole. St metsamajandamise kava vastava ala kohta koostöös RMKga.“ Eeltoodu alusel pole vähemalt esialgsel hinnangul võimalik väita, et „metsapuhvri“ säilitamisel pole mistahes seost Nursipalu harjutusväljalt lähtuva müraga ja selle potentsiaalsete leevendusmeetmetega. Kas militaarmüra leevendamiseks on harjutusvälja ja lähedalasuva küla vahelise metsa raiumata jätmine sobiv meede ja kas selle nõudmiseks on kaebajal subjektiivne õigus, on sisulise arutamise koht.
12.Neil kaalutlustel tuleb tühistada halduskohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5 ja sellega seotud p 7 ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
13.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks ei saa selles asjas olla kaebuse ilmselge perspektiivitus (vt põhjendused ülalpool). Raiete teoks tegemine kohtumenetluse ajal ei võimaldaks saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). RMK on kinnitanud, et tal ei ole plaane alustada raietega enne 2025. aastat. Vastustaja ega RMK ei ole ka esile toonud olulist ja kaebaja huve üle kaaluvat avalikku huvi teha raied teoks juba enne seda, kui halduskohus jõuab kohtuotsusega anda hinnangu nende õiguspärasusele. Muu hulgas on nad kinnitanud, et raied pole vajalikud Nursipalu harjutusvälja kasutamiseks ja laiendamiseks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Vastustajal ja kaasatud haldusorganil on asjaomase ülekaaluka avaliku huvi tekkimise korral õigus taotleda halduskohtult esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist. (allkirjastatud digitaalselt)