Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-23-1357 29.05.2026 Maria Lõbus G.X-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.02.2023 vastutusotsuse nr 137/01127-15 ja 17.05.2023 vaideotsuse nr 6-1/5350-2 tühistamiseks Kaebaja – G.X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Tiia Pukk ja Indrek Lind 20.05.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta G.X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed (v.a esindajate nimed) tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.06.2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-1357 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Lekto OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni 2020 kuni juuli 2020 ning tegi kontrolli tulemusena 10.12.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/053485-12, millega jättis rahuldamata Lekto OÜ 21.08.2020 tagastusnõude summas 5582,47 eurot ja kohustas Lekto OÜ-d tasuma maksusumma 17 290,03 eurot.
2.MTA tegi 17.02.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01127-15, millega kohustas kaebajat tasuma solidaarselt Lekto OÜ-ga maksuvõla summas 50 617,55 eurot. Maksuvõlg koosneb Lekto OÜ-le 10.12.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/053485-12 määratud maksukohustusest summas 17 290,03 eurot, Lekto OÜ poolt perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2020 deklareeritud maksukohustustest summas 29 031,27 eurot ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist summas 4296,25 eurot. Maksuvõlga ei ole õnnestunud Lekto OÜ-lt sisse nõuda, sest äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda. Lekto OÜ kontrollimenetluses tuvastas MTA, et Lekto OÜ deklareeris perioodi juuni 2020 kuni juuli 2020 käibedeklaratsioonidel (edaspidi KMD) sisendkäibemaksu OÜ Baltic Forest arvete alusel kokku 9560 eurot. MTA tuvastas kontrollimenetluses, et OÜ Baltic Forest 22.06.2020 arve nr M00306 ja 29.07.2020 arve nr M00425 alusel ei ole Lekto OÜ kaupa soetanud ning kogutud tõendid näitavad, et äriühingul ei olnudki plaani nende arvete alusel kaupa tarnida. Seega puudus Lekto OÜ-l õigus perioodil juuni 2020 kuni juuli 2020 deklareerida sisendkäibemaksu kogusummas 9560 eurot. Lisaks tuvastas MTA kontrollimenetluses, et Lekto OÜ esitas kontrollitaval perioodil ebaõigete andmetega tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone (edaspidi TSD). Lekto OÜ pangakontolt on perioodil juuni 2020 kuni juuli 2020 viidud välja OÜ-le Baltic Forest kokku 53 250 eurot, kõigi ülekannete aluseks on märgitud „arve M00306 osaline tasumine". MTA tuvastas, et Lekto OÜ ei saanud kaupu arvetel näidatud müüjalt, mistõttu puudub OÜ Baltic Forest nimel väljastatud arvetel majanduslik sisu ning tegemist ei ole nõuetekohaste algdokumentidega. Seega oli Lekto OÜ-l kohustus deklareerida tulumaksu tehtud väljamaksetelt summas 13 312,50 eurot. Lisaks on Lekto OÜ KMD-del perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2020 deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu kogusummas 22 038,40 eurot, millest vastutusotsuse väljastamise seisuga on tasumata 21 990,63 eurot. Samuti on perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2020 äriühingu TSD-del deklareeritud töötajatele tehtud palgaväljamakseid ja erisoodustusi ning neilt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvaid kohustusi kogusummas 7692,87 eurot, millest vastutusotsuse väljastamise seisuga on tasumata 7040,64 eurot. Kaebaja ei täitnud Lekto OÜ juhatuse liikmena äriühingu rahaliste vahendite kasutamise ning teise juhatuse liikme Y.E tegevuse kontrollimise kohustust. Vastasel juhul oleks ta olnud teadlik Lekto OÜ maksudeklaratsioonidel ebaõigete andmete kajastamisest ning äriühingust rahaliste vahendite välja viimisest Y.E poolt. Lekto OÜ raamatupidamist, pangatehinguid, e-maksuametis maksudeklaratsioone ja maksukohustuste täitmist kontrollides oleks ta tuvastanud ning olnud teadlik, et äriühingul on tasumata maksukohustused, maksudeklaratsioonides on kajastatud alusetute arvete alusel ebaõiged andmed ja pangakontolt nähtuvad ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Kui kaebaja ei oleks Lekto OÜ juhatuse liikmeks olemise ajal rikkunud raskest hooletusest deklareerimis- ja tasumiskohustust, ei oleks Lekto OÜ-l tasumata maksukohustusi. Kaebaja süülise tegevuse ja Lekto OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos.
2
3-23-1357
3.Kaebaja esitas MTA 17.02.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01127-15 peale vaide, mille MTA jättis 17.05.2023 vaideotsusega nr 6-1/5350-2 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 16.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 17.02.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01127-15 ja 17.05.2023 vaideotsuse nr 6-1/5350-2 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on seisukohal, et MTA 17.02.2023 vastutusotsus ja 17.05.2023 vaideotsus on õigusvastased ja tuleb tühistada. MTA viitas sellele, et Lekto OÜ tegevusalade all äriregistris ei ole märgitud saematerjali müüki ega ka vahendustegevust. Vastavalt riigiportaali eesti.ee infosüsteemile tuleb ettevõtlusega alustamisel kavandatud põhitegevusalaks valida ainult üks tegevusala, see on tegevus, millelt plaanitakse majandusaastal saada kõige enam tulu. Põhitegevusala määramine ei tähenda, et ettevõte ei tohi tegutseda ka teistel tegevusaladel. Ettevõttel on alati võimalus teatada oma tegevusalade hilisemast muutmisest äriregistrit, kuskil ei ole määratletud, kui kiiresti vastav toiming tehtud peab saama. MTA osutas sellele, et Lekto OÜ 2019. a majandusaasta aruande tegevusarunne ei sisaldanud tegevusalade all saematerjali müüki. Lekto OÜ-s koostas majandusaasta aruande, sh tegevusaruande tervikuna raamatupidaja. Saematerjali müügi majandusaasta tegevusaruandes põhitegevusalana märkimata jätmine ei saa tõendada käesoleval juhul isegi kogumis mitte midagi. Äriregistri aruannetest nähtub, et nii 2018. kui ka 2019. a majandusaasta tegevusaruande tekstid kattuvad. Kuna kaebaja ei olnud sel ajaperioodil Lekto OÜ majandustegevusega seotud, esitas ta antud küsimuse ka ettevõtte endisele raamatupidajale MVle, kelle sõnul ta kopeeris 2019. a tegevusaruande teksti 2018. a majandusaasta aruandest. MV näol on tegemist pikaajalise kutselise raamatupidajaga, kelle raamatupidamisülesanded olid üldjuhul korrektselt täidetud ega ole vajanud järjepidevat tähelepanu ega kontrolli, mistõttu sai ka eeldatud, et asjad on vormistatud korrektselt. MTA hinnangul oli vastuoluline, et Lekto OÜ kandis laenusummad, mis ta sai suurusjärgus 457 795 eurot, edasi Baltic Forest OÜ-le, kuigi oleks seda vajanud oma ettevõtluses. Sellel hetkel, kui Lekto OÜ andis OÜ-le Baltic Forest laenu, oli tegemist ärilise investeeringuga, mis ‒ nagu vahel võib juhtuda ‒ osutus halvaks investeeringuks. Laen anti valdavas osas enne 2018. a lõppu ning kuigi otsusest jääb mulje, nagu Lekto OÜ oleks ainult laene andnud, siis OÜ Baltic Forest poolt tagastati näiteks 2019. aastal laenu 668 950 eurot. 2020. aastal enam Lekto OÜ poolt ühtegi laenu OÜ-le Baltic Forest ei antud. Maksuvõlg aga tekkis 2020. a jaanuaris. Seega süüdistused, mille kohaselt Lekto OÜ oleks antud vahendeid pidanud pigem oma majandustegevuses kasutama, ei ole antud juhul asjakohased. Kaebaja ei vormistanud ühtegi arvet ega teinud ühtegi ülekannet Lekto OÜ poolt. Kaebaja ID-ga ei ole sisenetud OÜ Baltic Forest ega ka Lekto OÜ pangakontole. Kaebaja nimel on panka mitme aasta jooksul sisse logitud ühel korral, s.o 19.10.2020. Ise kaebaja sinna sisse ei loginud, kuid tõenäoliselt tegi seda tema vend Y.E. Seega kaebaja ei olnud seotud arvete tasumisega ega ka maksete juhtimisega. Arved nr M00306 ja M00325 on reaalsed arved. Kõnealusel perioodil ostis OÜ Baltic Forest metsamaterjali, millest saematerjali valmistati jooksvalt, samuti oli ettevõttel metsamaterjali 3
3-23-1357 ladu. Kaebaja mäletamise järgi osteti samal ajavahemikul, mil vormistati OÜ Baltic Forest arve nr M00306, mille esemeks oli kase saematerjali ettemaks, just kase ümarmaterjali (tavapäraselt lõigati saeveskis eeskätt okaspuud), mis kinnitas valmidust ka antud arve täita. Kahjuks puudub kaebajal ligipääs OÜ Baltic Forest raamatupidamisele, kuna see on üle antud ettevõtte panktorihaldurile, seega ei saa kaebaja antud asjaolu kuidagi dokumentaalselt kinnitada. MTA heidab korduvalt ette, et arvel puudusid konkreetsed näitajad (kauba mõõdud, kogus), polnud täpset kokkulepet, mis ajaks peab kaup valmis olema. MTA-le pole saladuseks, et tegemist oli seotud isikute vahelise tehinguga. Seadus ei keela iseenesest seotud isikute vahelisi tehinguid. Siiski sooviks MTA, et Y.E OÜ Baltic Forest esindajana ja Y.E Lekto OÜ esindajana oleks vormistanud lepingu, milles oleks märgitud, et OÜ Baltic Forest peaks suutma kauba valmistada 01.08.2022. Samuti peaks Y.E Lekto OÜ esindajana märkima, et sooviks saematerjali mõõtudega AxB, kuigi võib-olla leiaks ta hilisemalt ostja hoopis mõõtudele YxX, ja Y.E OÜ Baltic Forest esindajana andma nõustumuse. Küsimus on, kas eelnevate tingimuste olemasolul, isegi kui antud tehingut poleks suudetud täita, oleks kõnealused arved olnud aktsepteeritavad. Mis puudutab lao olemasolusse, siis tegemist oleks olnud vahendustehinguga, mis ei eeldaks mingit ladu. Leitakse ostja ning tarnitakse kaup punktist A punkti B ning isegi kui oleks vaja olnud leida ladu, siis Tõrva tingimustes oleks see kohe teostatav. OÜ Baltic Forest juhatuse liikmena võib kaebaja kinnitada, et kuni 16.11.2020, mil esitati pankrotiavaldus kohtusse, peeti võimalikuks ettevõtte väljumist majanduslikest raskustest. Kahjuks erinevate negatiivsete asjaolude kokkulangevusel see ei õnnestunud. Juhul kui vaadata saematerjali ettemakse tehinguid üldisemalt, siis see on tavaline äririsk, mille realiseerumine ei anna alust heita juhatuse liikmele ette tahtlust või rasket hooletust. Juhul kui OÜ Baltic Forest tegevus oleks saneerimise käigus taastunud, oleks ta suutnud ka oma võlgnevused Lekto OÜ ees lahendada. Praegune vaidlus on pigem selles, kas Lekto OÜ otsus tasuda saematerjali eest ettemaksu oli äriliselt õige või oli see liiga riskantne – kuid selle eest ei saa kedagi süüdistada tahtlikus maksuseaduse rikkumises. MTA on ise ka ära märkinud, et Lekto OÜ jäi võlgu isegi oma ühele töötajale. See näitab pigem ilmekalt, et olukord oligi väga raske ning üritati päästa, mis päästa annab – ühtegi võlausaldajat ei eelistatud teisele, vaid üritati majandustegevusega jätkata ning raskest olukorrast väljuda. Eelnevast tulenevalt ei ole kirjeldatud tehingute puhul võimalik rääkida juhatuse liikme tahtlusest või raskest hooletusest tehingute tegemisel, veel vähem deklareerimis- ja tasumiskohustuste täitmisel. Rahaliste kohustuste täitmise järjekorra valiku eesmärk oli mõlema äriühingu päästmine ning maksukohustused oleks saanud täidetud, kui äriühingu majanduslik olukord oleks paranenud. Tehinguid ei viidud lõpule OÜ Baltic Forest pankroti tõttu. Kaasaaitamiskohustuse seisukohalt tuleb arvestada, et kaebaja ei ole inimene, kes igal õhtul arvutit kasutaks. Seega ei jälgi ta ka pidevalt, mis kirjasid talle saadetakse. Lekto OÜ asjadega tegeles Y.E, kes ka vastas päringutele, kuna tema oli asjadega kursis. Seda, et kaebaja ei tegutsenud äriühingu juhtimises, näitab see, et ta ei ole kordagi sisenenud e-maksuametisse. Kuna kaebaja nimel on panka mitme aasta jooksul sisse logitud ühel korral, tõendab see, et ta ei teostanud rahaliste vahendite liikumise üle kontrolli. Lekto OÜ raamatupidaja on öelnud, et Lekto OÜ tegeles ka kaupade vahendusteenusega. Samuti on ta üheselt öelnud, et töökäsud talle andis Y.E ning talle teadaolevalt ei koostanud kaebaja algdokumente. Vaadeldaval perioodil olid kahjuks OÜ Baltic Forest probleemid ajamahukad ja aktuaalsed ning kaebaja Lekto OÜ-ga ei tegelenud.
Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4
3-23-1357
Maksuhaldur tuvastas Lekto OÜ maksumenetluses, et OÜ-l Baltic Forest oli võlgnevus Lekto OÜ poolt osutatud raamatupidamisteenuse eest, mis oli plaanis tasaarvestada võlas oleva summa ulatuses. Lekto OÜ pearaamatu andmetel oli seisuga 31.07.2020 Lekto OÜ ettemaks saematerjali eest 166 966,67 eurot ning pikaajaline laen Baltic Forest OÜ-le 521 471,27 eurot. Lekto OÜ kandis pikemat aega raha OÜ-le Baltic Forest ilma, et oleks vähendanud pearaamatus väidetavat OÜ Baltic Forest võlga tasumata arvete eest. Laenu andmist võimaldavad summad pärinesid mõlemalt Lekto OÜ juhatuse liikmelt ning seotud äriühingutelt Maad ja Metsad OÜ ning Forestonia OÜ. Seisuga 31.07.2020 oli Lekto OÜ pearaamatu andmetel äriühingul tagastamata pikaajalisi laene kokku summas 457 795 euro, s.h. kaebajale summas 183 200 eurot. Lisaks selgus kontrollimisel, et arve M00306 eest kandis Lekto OÜ Baltic Forest OÜ-le 53 250 eurot, kuigi arvel oli summa 18 000 eurot ja pearaamatus kajastati see ettemaksu suurenemisena ilma uut arvet väljastamata. Arve nr M00325 tasumine seevastu on vormistatud tasaarvestusena. Arve nr M00325 alusel ei olnudki Lekto OÜ-l plaanis arvel näidatud kaupa müüa/osta isegi juhul, kui OÜ-l Baltic Forest võimekus kauba tootmiseks oleks olnud. OÜ-l Baltic Forest oli soovi korral enne pankroti väljakuulutamist piisavalt aega ja väidetavalt ka materjali, et arvetel näidatud kaupa toota ja Lekto OÜ-le müüa, mida aga ei tehtud. Seega ei nõustu vastustaja kaebuses toodud väitega, et tehingu täitmata jätmine on seotud OÜ Baltic Forest pankrotiga. Maksuhalduri järeldust, et tegemist on näilike arvetega ilma kavatsuseta nende alusel reaalselt kaupa müüa, ei ole maksumenetluses ja vastutusmenetluses ümber lükatud. Kaebaja väidab kaebuses, et kindlasti ei olnud vaidlusalused arved näilikud. Samas aga ei oska kaebaja kommenteerida nende arvetega seotud tasumisi seotud osapoolte vahel, ei tea ja ei mäleta midagi äriühingu raamatupidamisest ja pangatehingutest. Vastustaja hinnangul ei ole selline kaebaja valikuline mälu eluliselt usutav ja pigem kinnitab maksu- ja vastutusmenetluses tuvastatut. Kuivõrd kaebaja on ise otseselt ja läbi seotud äriühingute olnud laenuandja, siis puudub vaidlus selles, et kaebaja teadis, milliste tehingute tarbeks Lekto OÜle laenu anti. Selline tegevus ei ole vastustaja hinnangul kooskõlas kaebuses toodud väidetega. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et käesoleval juhul taandub vaidlus tehingutega seotud äriliste valikute riskantsusele. Kaebuses ei selgitata, milles risk seisnes või miks või kes sellise riski võtmise üle otsustas. Maksumenetluses ja vastutusmenetluses kogutud tõendite pinnalt pidi kaebaja olema teadlik näilike tehingute tagajärgedest seotud äriühingute vahel. Vastustaja hinnangul seisnes kaebaja jaoks risk pigem selles, kas MTA tehingutega seotud äriühingute suhtes maksukontrolli alustab ja näilikud tehingud tuvastab. Puudub vaidlus, et kaebaja oli perioodil juuni 2020 kuni juuli 2020 Lekto OÜ juhatuse liige, kui äriühingu pangakontolt viidi välja OÜ Baltic Forest arvete alusel kokku 53 250 eurot, mille kasutamine äriühingu majandustegevuses ei ole tõendamist leidnud, kuid mida kaebaja oleks saanud kasutada deklareeritud maksukohustuste täitmiseks. Seega puudus Lekto OÜ-l õigus perioodil juuni 2020 kuni juuli 2020 deklareerida sisendkäibemaksu kogusummas 9560 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud etteheited kaebajale deklareerimis- ja tasumiskohustuste rikkumise osas. Kaebuses ei ole toodud selliseid väiteid, mis tõendaksid vastupidist. Vastutusmenetluse toimiku materjalidest järeldub üheselt, et G.X on vastutusmenetluses süstemaatiliselt maksuhalduriga koostööd vältinud. Maksuhaldur on telefonitsi teavitanud kaebajat dokumentide edastamisest. Ei ole usutavad kaebaja väited tema töisest hõivatusest ja harvast arvuti kasutamisest. Isegi kui uskuda kaebaja vastuväiteid, ei vabasta see teda kohustusest täita endale juhatuse liikmena võetud kohustusi. Y.E ütlustest vastutusmenetluses 5
3-23-1357 tuleneb, et kaebaja tegeles Lekto OÜ juhtimisega, juhatuse liikmete vahelist tööjaotust ei olnud kirjalikult fikseeritud ning kõik ettevõttega seotud tähtsamad otsused arutati juhatuse liikmete vahel läbi. Muu hulgas arutati Y.E sõnul ka Lekto OÜ majanduslikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et vaatamata kaebaja viidetele tema passiivsele tegevusele Lekto OÜ juhatuse liikmena e-maksuametis ja pangas, ei ole eluliselt usutav, et G.X-il puudus tegelik ülevaade tehingute näilikkusest ja ettevõtete majanduslikust seisust olukorras, kus ta on juhatuse liige mõlemas äriühingus. Kaebaja väide, et ta pole koostanud algdokumente ning andnud töökäske raamatupidajale, ei muuda vastutusotsuses toodud järeldusi. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väitega, mis on ka vastuolus Y.E ütlustega, et kaebaja polnud kursis Lekto OÜ majandustegevusega, kuna oli hõivatud OÜ Baltic Forest ajamahukate probleemidega. Kaebaja poolt enda näilise passiivsuse kuvamine ettevõtte juhtimises ei vabasta teda juhatuse liikmele seadusega pandud kohustuste täitmisest, mida on kirjeldatud põhjalikult vaidlustatud vastutusotsuses ja vaideotsuses.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kohtuotsuses korrata. Vastuseks kaebaja vastuväidetele märgib kohus siiski järgmist.
8.Kaebaja märkis, et ettevõtlusega alustamisel tuli ettevõtte põhitegevusalaks valida ainult üks tegevusala, kuid see ei tähenda, et ettevõtte ei tohiks tegutseda ka teistel tegevusaladel. Kaebaja osutas, et ei ole määratletud, kui kiiresti tuleb äriregistrit tegevusalade muutmisest teavitada. Kaebaja osutas ka sellele, et 2019. a majandusaasta aruande koostas raamatupidaja, kes kopeeris tegevusaruande teksti 2018. a majandusaasta aruandest. MTA tuvastas 26.11.2020 kontrolliakti p-s 1.1.2.1 ja vastutusotsuse lk 9, et Lekto OÜ tegevusalad äriregistri andmetel on raamatupidamisteenuse osutamine, maksualane nõustamine, sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent, köögivilja, juurvilja- ja mugulviljakasvatus, enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Vastutusotsuse lk 18 tuvastas MTA, et 2019. a majandusaasta aruandes oli Lekto OÜ peamiseks tegevusalaks märgitud raamatupidamisteenuse osutamine, lisaks tegeleti ka põllumajandussaaduste tootmisega. Aruande kohaselt oli 2020. aastal plaanis jätkata samades valdkondades. Aruande allkirjastasid kaebaja ja Y.E. Enne allkirjastamist oli neil kohustus veenduda, et aruandes kajastatud andmed, sh äriühingu tegevusalad on õigesti märgitud. Tegevusalade üle kontrollimine ei nõua spetsiifilisi teadmisi, mistõttu ei saa nad ka väita, et ei olnud võimelised viga tegevusalade märkimisel tuvastama. Kuna nad aruande sellisel kujul allkirjastasid, võib eeldada, et tegevusalad olid selles õigesti märgitud. Lekto OÜ ei esitanud maksumenetluses ja kaebaja ei esitanud vastutusmenetluses ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud, et Lekto OÜ tegeles reaalselt saematerjali vahendusteenusega. Lekto OÜ oli väljastanud müügiarveid raamatupidamisteenuse, äriruumi üüri ja sõiduki rendi eest, kuid mitte saematerjali müügi eest (kontrolliakti p 1.1.2.1 ja vastutusotsuse lk 10). Lekto OÜ ega kaebaja ei selgitanud, kellele oli Lekto OÜ-l plaanis saematerjali edasi müüa. Samuti ei ole Lekto OÜ ega kaebaja esitanud eluliselt usutavat põhjendust, miks Lekto OÜ-l oli üldse vaja OÜ Baltic Forest saematerjali vahendada ning miks ei võinud saematerjali tootmisele ja müügile spetsialiseerunud OÜ 6
3-23-1357 Baltic Forest ise müügiga tegeleda. Eeltoodut arvestades ei kinnita miski, et Lekto OÜ oleks reaalselt saematerjali vahendusteenusega tegelenud.
9.Kaebaja osutas sellele, et MTA on Lekto OÜ rahade liikumise analüüsimisel jätnud arvestamata selle, et laen anti Lekto OÜ poolt OÜ-le Baltic Forest valdavas osas enne 2018. a lõppu, 2019. aastal tagastas OÜ Baltic Forest laenu 668 950 eurot ning 2020. aastal Lekto OÜ OÜ-le Baltic Forest enam laenu ei andnud. Kaebaja rõhutas, et kuna Lekto OÜ maksuvõlg tekkis 2020. a jaanuaris, ei ole asjakohased süüdistused, et Lekto OÜ oleks pidanud laenuna antud summasid kasutama oma majandustegevuses. Kohus leiab, et kaebaja on Lekto OÜ rahade liikumise käsitlemisel keskendunud kitsalt ühele aspektile. MTA on aga rahade liikumist vaadanud laiemalt ja tõstnud esile asjaolud, mis on praegusel juhul kaalukad. MTA on vastutusotsuse lk 18 selgitanud, et Lekto OÜ rahade liikumise analüüsimisel on oluline see, et 31.07.2020 seisuga oli OÜ-l Baltic Forest Lekto OÜ-le tagastamata laenu 521 471,27 eurot ning Lekto OÜ ettemaks saematerjali eest OÜ-le Baltic Forest 166 966,67 eurot. Eeltoodust hoolimata on arvetega nr M00306 ja M00325 ette nähtud OÜ-le Baltic Forest täiendava ettemaksu tegemine saematerjali eest kogusummas 57 360 eurot. Seejuures on tähelepanuväärne, et kuigi arve nr M00306 summa on 18 000 eurot, on Lekto OÜ selle eest OÜ-le Baltic Forest tasunud hoopis 53 250 eurot. Võttes arvesse, kui suure laenusumma OÜ Baltic Forest Lekto OÜ-le juba võlgnes ja kui palju oli Lekto OÜ juba OÜ-le Baltic Forest saematerjali ettemaksuna tasunud olukorras, kus Lekto OÜ ja kaebaja ei ole tõendanud, et varem tehtud ettemaksu eest oleks Lekto OÜ reaalselt ka saematerjali saanud, ei saa pidada eluliselt usutavaks, et uute ettemaksuarvete nr M00306 ja M00325 väljastamine oli kantud eesmärgist anda OÜ Baltic Forest poolt reaalselt saematerjal Lekto OÜ-le üle. Taoliselt mõõdutundetult ettemaksu tegemisega jätkamine viitab sellele, et ei olnudki plaanis Lekto OÜ-le saematerjali üle anda, vaid eesmärk oli lihtsalt koostada arveid, mille alusel saaks Lekto OÜ poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendada. Arve nr M00306 eest tasumine suuremas ulatuses võis aga olla kantud eesmärgist viia ettevõttest raha välja tulumaksuvabalt.
10.Kaebaja viitas sellele, et õige pole MTA seisukoht, et pole eluliselt usutav, et OÜ Baltic Forest oleks olnud võimeline tarnima Lekto OÜ-le arvetel nr M00306 ja M00325 näidatud kaupa, kuna OÜ Baltic Forest maksukohustus ja laenuvõlg kokku olid üle miljoni euro. Kaebaja rõhutas, et kõnealusel perioodil ostis OÜ Baltic Forest metsamaterjali, millest saematerjali valmistati jooksvalt, samuti oli ettevõttel metsamaterjali ladu. Arve nr M00306 vormistamise ajal ostis OÜ Baltic Forest kasepuitu, mis oli ka kõnealusel arvel märgitud materjali liigiks. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et MTA oleks väitnud, et arvete nr M00306 ja M00325 väljastamise ajal ei tegelenud OÜ Baltic Forest saematerjali valmistamise ja müügiga. MTA on tuvastanud, et arvetel näidatud saematerjali ei ole OÜ Baltic Forest Lekto OÜ-le üle andnud. MTA on kontrolliakti p 1.1.2.3 alapunktis c analüüsinud OÜ Baltic Forest majanduslikku seisu ning jõudnud järeldusele, et on eluliselt usutav, et saematerjali ei anta ka edaspidi Lekto OÜ-le üle. Seega isegi kui OÜ Baltic Forest tegeles vaidlusaluste arvete väljastamise ajal saematerjali tootmise ja müügiga, ei ole ta sellest hoolimata saematerjali Lekto OÜ-le üle andnud. Kohus nõustub MTA-ga, et kontrolliakti tegemise aja seisuga ja sellele järgneval ajal ei olnud aga OÜ Baltic Forest majanduslikku olukorda arvestades eluliselt usutav, et ta oleks suutnud saematerjali ka hiljem Lekto OÜ-le üle anda.
7
3-23-1357
11.Kaebaja põhjendas arvete vormistust ja lepingute puudumist sellega, et tegu oli seotud isikute vaheliste tehingutega. Kohus märgib, et sõltumata sellest, et tegu on seotud äriühingutega, peavad siiski maksuarvestuse aluseks olevad arved vastama kõikidele seaduses ja kohtupraktikas ette nähtud nõuetele. Samuti oleks ka seotud isikute puhul mõistlik vormistada lisaks muud dokumendid (nt lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid jms), mille põhjal oleks tehingute toimumist võimalik tuvastada. Vastasel juhul võtab maksukohustuslane endale riski, et ta ei suuda maksuhaldurile tehingute toimumist tõendada.
12.Kaebaja selgitas, et kuna Lekto OÜ osutas saematerjali vahendusteenust, polnud tal ladu vaja, sest kaupa sai tarnida OÜ Baltic Forest juurest otse ostja juurde. Samas märkis kaebaja, et vajaduse korral oleks ladu Tõrvas lihtsasti leitav. Kohus märgib, et kaebaja väide, et ladu oleks Tõrvas kohe leitav, on jäänud paljasõnaliseks – ühtegi tõendit selle kinnituseks esitatud ei ole. Isegi kui kaupa oleks saanud OÜ-st Baltic Forest otse ostjatele tarnida, pole Lekto OÜ ega kaebaja tõendanud, et tegelikult oleks töötatud selle nimel, et vahendusteenust osutada: puuduvad tõendid selle kohta, et Lekto OÜ ja OÜ Baltic Forest oleksid kokku leppinud saematerjali tootmise ja tarnimise ajas ning et Lekto OÜ oleks otsinud saematerjali ostjaid, nendega läbirääkimisi pidanud ja kokkuleppeid sõlminud tarne aja ja muude tingimuste osas. Selliste tõendite puudumine osutab sellele, et tegelikku kavatsust OÜ-lt Baltic Forest saematerjali osta ja seda edasi müüa Lekto OÜ-l ei olnud.
13.Kaebaja on seisukohal, et praegune vaidlus on pigem selles, kas Lekto OÜ otsus tasuda saematerjali eest ettemaksu oli äriliselt õige või liiga riskantne, kuid selle eest ei saa kedagi süüdistada tahtlikus maksuseaduse rikkumises. Kaebaja toonitas, et tehingud olid plaanitud toimuma, kuid neid ei viidud lõpule OÜ Baltic Forest pankroti tõttu. MTA on tõendeid kogumis hinnates asunud seisukohale, et OÜ Baltic Forest arvete nr M00306 ja M00325 alusel ei ole Lekto OÜ kaupa saanud ning ei olnudki plaanis tegelikkuses kaupa saada. Kontrolliakti p-des 1.1.2.1‒1.1.2.3 ja vastutusotsuse lk-del 9‒11 on MTA täpsemalt põhjendanud, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta sellisele järeldusele jõudis. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis vastustaja järelduse ümber lükkaksid. Kaebaja paljasõnalised väited äririskist ja soovist tehinguid tegelikult teha ei ole sellisteks tõenditeks.
14.Kaebaja leiab, et talle ei saa üle kanda Lekto OÜ maksukohustust, sest ta ei tegelenud Lekto OÜ asjadega. Riigikohtu praktikast tulenevalt on äriühingu juhatus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevalt kohustatud korraldama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise. Mitterahaliste kohustustena on õiguskirjanduses (vt K. Saare jt, Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 136) käsitletud registreerimiskohustust, arvepidamise ja dokumentide säilitamise kohustust, kaasaaitamiskohustust ja deklareerimiskohust; rahaliste kohustustena maksude, intressi, sunniraha tasumise kohustust (Riigikohus nr 3-20-2325, p 12). Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liikme kohustused eeldavad, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajadusel tuleb tal koguda 8
3-23-1357 lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute tegevust (Riigikohus nr 3-17-2235, p-d 13‒14). Juhatuse liige ei saa oma maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist teistele isikutele edasi delegeerida ning vabaneda sellisel viisil vastutusest. Maksuõiguslikud kohustused on seadusest tulenevad ning juhatuse liikmel lasub aktiivse tegutsemise kohustus seadusest tulenevate normide järgimiseks. (Tallinna Halduskohus nr 3-24-698, p 10.) Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korralikult ettevõtjalt oodatava hoolsusega. Riigikohus on oma 27.01.2022 otsuses asjas nr 3-19-1876 (p 13 ning seal viidatud kohtupraktika) selgitanud, et juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata eelkõige juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Seega ei ole juhatuse liikmele ette heidetav üksnes tegevus, vaid ka tegevusetus, st passiivsus, mis seisneb oma kohustuste täitmata jätmises olukorras, kus juhatuse liikmel oli seadusest tulenevalt kohustus tegutseda. Eeltoodust järeldub, et kuigi väidetavalt tegeles Lekto OÜ raamatupidamise ja majandustegevuse läbi viimisega peaasjalikult teine juhatuse liige Y.E, oli ka kaebaja kui Lekto OÜ juhatuse liikme kohustuseks tagada äriühingu raamatupidamises olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastuvate andmete õigsus, ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimine ning maksude tasumine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 105 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on olnud raskelt hooletu MKS §-st 8 tulenevate kohustuste täitmisel. Kaebaja tegi ise valiku olla Lekto OÜ-s passiivne ja jätta ettevõttega tegelemine suures osas teise juhatuse liikme kanda. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et teine juhatuse liige oleks teinud kaebajale takistusi õigete andmete välja selgitamiseks või oleks tema eest teavet varjanud. Vastupidi: Y.E selgitas 11. juuni 2021. a seletustes MTA-le, et kaebajal ja temal juhatuse liikmete vahelist tööjaotust ei olnud, mõlemad tegelesid ettevõtte juhtimisega ning kõik ettevõtte tegevuses tähtsust omavad otsused arutati omavahel läbi. Kohtuistungil kirjeldas Y.E, et tema tegeles jooksvate tegevustega, koostas dokumente, tegi ülekandeid, andis raamatupidajale korraldusi, kontrollis raamatupidamist ja edastas dokumente teistele osapooltele. Samas arutati Y.E sõnul kaebajaga tähtsad otsused läbi ning Y.E andis üldjuhul kaebajale teada, kui oli tekkinud või tekkimas maksuvõlg. Seega ilmneb Y.E seletustest, et kaebajale oli tagatud võimalus olla Lekto OÜ juhtimisse kaasatud, kuid ta kasutas omal valikul seda võimalust minimaalselt. Taolise ulatusliku passiivsusega ei ole kaebaja täitnud kohustust olla mõistlikul määral informeeritud sellest, millega teine juhatuse liige tegeleb, ning see ei anna talle alust tugineda usalduspõhimõttele. MTA tuvastas, et kaebajal olid kõik võimalused Lekto OÜ kohustuste korrektseks, õigeaegseks ja täielikuks täitmiseks: ta pääses ligi Lekto OÜ raamatupidamisele, pangakontodele ja e-maksuametisse. Seega sai kaebaja vajaduse korral sekkuda, et tagada juhatuse liikme kohustuste täitmine, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata. Kaebaja ei saanud automaatselt eeldada teise juhatuse liikme tegevuse õiguspärasust, vaid pidi tema tegevust sisuliselt kontrollima. Kui kaebaja oleks tutvunud nõutaval viisil Lekto OÜ-s toimuvaga, oleks ta märganud, et tehtud on ettemaksuarved nr M00306 ja M00325, kuid kaupa nende alusel saadud ei ole. Siinkohal on oluline ka see, et kaebaja sõnul läks tema põhiaur OÜ Baltic Forest juhtimisele: ta tegeles tootmisega, otsis kliente, kellele saematerjali müüa, ja pidas nendega läbirääkimisi. Seda arvestades pidi kaebaja olema teadlik ka OÜ Baltic Forest poolt Lekto OÜ-le esitatud arvetest. Samuti pidi ta olema teadlik, et arvete alusel ei ole kaupa Lekto OÜ-le üle antud. See asjaolu oleks pidanud teda panema kontrollima, et 9
3-23-1357 Lekto OÜ maksuarvestuses ei oleks selliste arvete alusel sisendkäibemaksu deklareeritud. Samuti oleks talle pidanud silma jääma, et arve nr M00306 eest on tasutud oluliselt rohkem, kui oli arve summa. Lisaks oleks ta pidanud nägema, et Lekto OÜ perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2020 deklareeritud maksukohustused on tasumata. Kaebaja valik jääda passiivseks ja loobuda igasuguse sisulise kontrolli tegemisest kujutab endast käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Kaebaja pidi arvestama sellega, et asudes Lekto OÜ-s juhatuse liikmeks, kaasnevad talle sellega ka kohustused äriühingu juhtimisel. Kaebaja on neid kohustusi rikkunud. Kui kaebaja tundis, et ei jõua vajalikul määral Lekto OÜ asjadega tegeleda, oleks ta pidanud juhatuse liikme kohalt tagasi astuma. Kaebaja jättis ka selle võimaluse kasutamata. Kaebaja poolt oma kohustuste nõuetekohane täitmata jätmine põhjustas Lekto OÜ-le maksuotsuse väljastamise ja maksuvõla tekkimise.
15.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
16.Kohus asendab omal algatusel füüsiliste isikute (v.a esindajate) nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.