Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht
22.05.2026 Tallinnas
Haldusasja number
3-26-1036
Haldusasi
P.H kaebus Saare maakonna jahindusnõukogu 09.02.2026 otsuse ning 12.03.2026 vaideotsuse tühistamiseks ning Saare maakonna jahindusnõukogu kohustamiseks tegema uut otsust
Menetlusosalised
Kaebaja – P.H
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Tagastada P.H kaebus.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
esmased ning heastamiseks.
proportsionaalsemad
lahendused
ulukikahjustuste
ennetamiseks
ja
ettepaneku tegemist Muhu Jahiseltsi kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks. Seejuures on jahindusnõukogu 09.02.2026 koosoleku protokollis ja 12.03.2026 vastuses kaebaja vaidele selgitanud, et Muhu jahipiirkondade 2025 jahiaasta peamiste probleemliikide (punahirve ja metssea) minimaalsed küttimismahud on täidetud ning tagasiulatuvalt minimaalsete küttimismahtude mittetäitmine või üksikud vaidlused maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel ei anna nõukogu hinnangul alust kasutusõiguse loa tühistamiseks. Kohus selgitab, et seadus näeb jahindusnõukogule ette võimaluse teha KeA-le ettepanek jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks, kui rikutakse jahindusnõukogu poolt kokku lepitud uluksõraliste küttimismahtu (vt JahiS § 9 lg 3 p 3). Sellest ei tulene aga üksikutele maaomanikule subjektiivset õigust nõuda jahindusnõukogult neile meelepärase ettepaneku tegemist. Kui jahindusnõukogu leiab kollegiaalse organina konsensuslikult, et jahipiirkonna kasutaja ei ole nende otsuseid (nt kokkulepitud uluksõraliste küttimismahtu) rikkunud või ei too võimalik rikkumine tingimata kaasa kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamist kui kõige rangema meetme kohaldamist, ei ole jahindusnõukogul kohustust KeA-le sellist ettepanekut esitada. Jahindusnõukogu poolt kaebaja taotluse alusel KeA-le ettepaneku tegemata jätmise näol ei ole tegemist haldusorgani poolt haldusmenetluse tulemusel antud haldusaktiga, mille tühistamist kaebaja saaks nõuda ega ka haldusakti andmisega lõppevas menetluses tehtava menetlustoiminguga, mille peale kaebaja saaks HKMS § 45 lõikes 3 sätestatud tingimustel esitada kaebuse. Kaebaja on ekslikult käsitlenud regionaalsel tasandil jahinduslike küsimustega tegelevat jahindusnõukogu riiki esindava haldusorganina. Jahindusnõukogu on kollektiivne organ, kes otsustab üksnes konkreetse piirkonna jahinduslikke küsimusi (sh suursõraliste küttimismahtu) ning teeb riigile oma pädevuse piires ettepanekuid piirkonda jäävate jahimaade jaotamise ja kasutamisega seonduvalt. 6.3 Jahindusnõukogu poolt kaebaja soovitud ettepaneku tegemata jätmine ei võta kaebajalt võimalust teiste maaomanikega ühiselt taotleda jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist, st kasutada JahiS-s maaomanikele selleks ettenähtud võimalust. Asjaolu, et konkreetsete jahipiirkondade osas ei pruugi osutuda võimalikuks JahiS § 20 lg 2 p-s 2 toodud tingimustele vastava maaomanike ühise taotluse esitamine, ei anna üksikule maaomanikule õigust nõuda jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist seaduses jahindusnõukogule ettenähtud mehhanismide kaudu. Kaebajal ei ole maaomanikuna subjektiivset õigust nõuda ega jahindusnõukogul ka kohustust realiseerida temale JahiS § 9 lg 2 p-s 3 antud õigust teha jahindusnõukogus kokkulepitud küttimismahu rikkumise korral KeA-le põhjendatud ettepanek jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodu ei tähenda samas, et kaebajal poleks võimalik pöörduda KeA poole järelevalve algatamise taotlusega, kui kaebaja arvates on jahipiirkonna kasutaja mh tema õigusi kahjustaval viisil rikkunud jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevaid kohustusi. Kaebuse p-st 4.3 nähtuvalt on kaebaja järelevalve teostamiseks KeA-le taotluse ka esitanud.
tõhus võimalus algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine, kui viimane ei vasta maaomanike ootustele. Ühtlasi on kaebajal sõltumata sellest, milline jahiselts on jahipiirkonna kasutaja ja kas on algatatud tema väljavahetamine, taotleda ulukite tekitatud kahju hüvitamist vastavalt JahiS 6. peatükis (vt § 43 jj) sätestatule. Maaomanikele ulukite tekitatud kahju hüvitamisega ei tegele jahindusnõukogu. Niisamuti ei ole ulukite tekitatud kahju eest hüvitise nõudmise eelduseks see, et jahindusnõukogu annaks oma hinnangu jahipiirkonna kasutaja tegevusele küttimismahtude täitmisel. Jahindusnõukogu poolt KeA-le jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks ettepaneku tegemata jätmine ei takista kaebajal nõuda ulukite tekitatud kahju hüvitamist selleks õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel.
(allkirjastatud digitaalselt)
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 15.06.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.