Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
14. mai 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-894
Haldusasi
Q.K kaebus Tallinna Vangla mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Q.K Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
Q.K määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
põhjustatud
Võtta menetlusse Q.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-894.
Jätta Q.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-894 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-26-894 kohe vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu ja vajadusel liigutama keelt. Kodukorras ei ole sätestatud konkreetset kontrollitehnikat ega ammendavat loetelu kontrollivahenditest, vaid määratletud sellise kontrolli eesmärk, milleks on võimaldada ametnikul veenduda ravimite tegelikus manustamises. Selleks on ametnikul õigus nõuda kinnipeetava enda sooritatavaid toiminguid ning kasutada mõistlikke abivahendeid (nt taskulampi), mis on vajalikud nähtavuse ja kontrolli tõhususe tagamiseks. Taskulampi ei asetata kinnipeetava suhu ja seda ei viida suuõõnde, vaid valgus suunatakse lühiajaliselt väljastpoolt nähtavuse parandamiseks. Ravimite väärkasutus vanglas ei ohusta mitte üksnes konkreetset kinnipeetavat, vaid ka teisi kinnipeetavaid ja laiemalt vangla sisekorda. Ravimite manustamist kontrollitakse kõigi kinnipeetavate puhul ühtsetel alustel ning sõltumata sellest, kas ravim on tabletina või vedelal kujul. Ravimite manustamise kontrollimine ei ole võrreldav (alasti) läbiotsimisega vangistusseaduse (VangS) § 68 tähenduses. Tuvastatud ei ole, et taotleja puhul oleks ravimi manustamise kontrollil kasutatud jõudu, sisenetud taotleja suuõõnde füüsiliselt või rakendatud alandavaid võtteid. Puuduvad ka tõendid, et ravimite manustamise kontroll oleks põhjustanud taotlejale tervisekahjustuse või see oleks talle vastunäidustatud. Kontrolli raames ei avaldata teistele kinnipeetavatele taotleja diagnoosi, raviskeemi või ravimi nimetust. Pelgalt ravimi võtmise fakt ei ole käsitatav terviseandmete õigusvastase avaldamisena. Vangla varasem töökorraldus, mille raames võeti kinnipeetavaid ravimite manustamiseks vastu kontaktisiku ruumis ühekaupa, ei muuda praegust ravimite kontrolli korda õigusvastaseks. Kuna tuvastatav ei ole vangla õigusvastane tegevus ega taotlejale mittevaralise kahju tekitamine, siis jääb kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
3-26-894 visuaalselt võimalik vaadelda teistel ruumis viibivatel isikutel peale kontrolli teostavate ametnike. Kohtupraktikas on leitud, et isiku suuõõne vaatlus ei ole intensiivne sekkumine isiku kehalisse puutumatusse ning pärast ravimite manustamist võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale korralduse näidata oma suuõõnt. Kohustus avada ravimi manustamise kontrollimiseks korralikult suu on vangla julgeoleku tagamiseks tehtav toiming, mis on kinnipidamisega kaasnev paratamatu ebameeldivus ja mille talumine on kinnipeetava kohustus (Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2016 otsus nr 3-14-53011, p 9; Tartu Halduskohtu 29.01.2026 määrus asjas nr 3-25-155, p 9.1). Suuõõne kontrollimine on üks kõige vähem intensiivsetest kinnipeetava läbiotsimise viisidest (vt Riigikohtu 19.06.2025 otsus nr 3-221384, p 23; 18.05.2021 otsus nr 3-19-549, p 15). Praeguses asjas ei muuda riivet intensiivsemaks asjaolu, et kontrolliks kasutatakse taskulampi. Suuõõne kontrollil puudub mõte, kui kontrollijal ei ole võimalik suhu näha, mis ei pruugi ilma lisavalgustuseta olla võimalik ka hea üldvalgustusega ruumis. Vanglaametnikul ei ole lubatud kaebajat pimestada ja kaebaja väidetest ei nähtu, et seda oleks tahtlikult tehtud. Isegi juhul, kui ülemäärane valgus peaks lühiajaliselt jõudma kaebaja silma, saab ta oma silmi kaitsta nende sulgemisega. Ka piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) 2023. a raportis ei ole Horvaatia vanglate töökorralduse osas leitud, et ravimi manustamisel suuõõne kontrollimine ja selleks abivahendi (spaatli) kasutamine oleks problemaatiline. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Ravimite korrakohase manustamise kontroll kannab kaalukat avalikku eesmärki tagada vangla julgeolek ja see toimub mh kaebaja enda huvides. Varasem praktika on näidanud, et ilma kontrollita võivad manustamata jäetud ravimid sattuda vanglas ringlusesse, mis võib ohustada teiste isikute tervist. Samuti võib arsti määratud ravimi manustamata jätmine tekitada kinnipeetavale tervisekahju. Arsti määratud ravimi manustamise kontrollimine ei saa riivata kaebaja inimväärikust (vt Tallinna Halduskohtu 02.05.2016 otsus nr 3-16-198). Tõhususe tagamiseks peab kontroll olema ühetaoline ja pidev ning ei saa sõltuda sellest, milline on kinnipeetava suhtumine ravimite võtmisesse. Kaebaja ei heitnud vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ette, et kontrolli teostamiseks kasutatav ruum on tolmune, mistõttu ei saanud vangla kahjunõude lahendamisel sellele vastata. Kaebuse eduväljavaadete üle otsustamisel ei oma see küsimus ka määravat tähendust. Kokkuvõttes on ebatõenäoline, et ravimite manustamise kontrollimisel oleks kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mida tuleks riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel hüvitada.
3(4)
3-26-894
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.