Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-894
Haldusasi
Q.K kaebus Tallinna Vangla 05.03.2026 vastusele kahju hüvitamise taotlusele nr 1-9/1-26/40-2
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada Q.K kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtulahendis asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Vangla kinnipeetav Q.K (kaebaja) esitas 31.01.2026 (registreeritud vangla dokumendiregistris 01.02.2026) Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 500 eurot seoses kinnipeetava kohustusega avada pärast ravimite manustamist vanglaametnikule kontrollimiseks suu. Kaebaja suud valgustatakse kontrollimisel taskulambiga. Suu on intiimne piirkond ja selle vaatlus võrdub isiku alasti läbiotsimisega. Suu läbivaatusega alandatakse kaebaja inimväärikust, kahjustatakse tema tervist ja suurendatakse tema ärevust. Kaebaja ei taha koos teiste kinnipeetavatega vangla hämaras aatriumis ravimeid manustada ja mitme vanglaametniku juuresolekul suu taskulambiga valgustamist taluda.
2.Tallinna Vangla direktori 05.03.2026 vastusega nr 1-9/1-26/40-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Põhjendused:
2.1.Kahjunõude rahuldamise eelduseks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt mh vastustaja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus õigussuhtes. Tallinna Vangla kodukorra punkti 19.7 kohaselt on kinnipeetav kohustatud ravimeid manustama vanglaametniku juuresolekul ning alluma kontrolliks antud korraldustele, sealhulgas avama suu ja vajadusel liigutama keelt. Kodukord ei sätesta konkreetset kontrollitehnikat ega ammendavat loetelu kontrollivahenditest, vaid määratleb kontrolli eesmärgi - ametnikul peab olema võimalik veenduda ravimi tegelikus manustamises. Sellest tulenevalt on ametnikul õigus nõuda kinnipeetava enda sooritatavaid toiminguid ning kasutada mõistlikke abivahendeid, mis on vajalikud nähtavuse ja kontrolli tõhususe tagamiseks. Selliseks abivahendiks võib olla ka taskulamp, mida kasutatakse suuõõne nähtavuse parandamiseks, suunates valguse väljastpoolt lühiajaliselt suuõõnde, et võimaldada ametnikul veenduda ravimi tegelikus manustamises. Taskulampi ei asetata kinnipeetava suhu ega viida suuõõnde, vaid valgus suunatakse lühiajaliselt väljastpoolt nähtavuse parandamiseks.
2.2.Ravimite väärkasutus vanglakeskkonnas kujutab endast riski nii kinnipeetava enda tervisele kui ka teiste kinnipeetavate turvalisusele ning vangla sisekorrale. Vangla ülesanne ei ole üksnes rikkumistele reageerimine, vaid ka riskide ennetamine ja vältimine, sealhulgas olukordade ennetamine, kus ravimeid kogutakse, antakse edasi, vahetatakse või kasutatakse muul viisil kui raviskeem ette näeb. Seetõttu on ravimi manustamise kontroll vajalik ja põhjendatud ning selle eesmärk on veenduda ravimi tegelikus manustamises ja vältida kontrolli manipuleerimist.
2.3.Tallinna Vangla viienda üksuse (kaebaja viibimiskoht) ravimite manustamise kontrollimise praktika kohaselt peab kinnipeetav pärast ravimi manustamist näitama ametnikule suud ning ametniku korralduse peale vajadusel liigutama keelt või tõmbama huuli või põski eemale, et ametnikul oleks võimalik veenduda ravimi tegelikus manustamises. Nähtavuse parandamiseks kasutatakse vajaduse korral taskulampi, millega valgustatakse suuõõnt lühiajaliselt väljastpoolt. Kontroll kestab tavapäraselt mõne sekundi. Ravimite manustamist kontrollitakse kõigi kinnipeetavate puhul ühtsetel alustel sõltumata sellest, kas ravim on tabletina või vedelal kujul.
2.4.Pole põhjendatud ravimi manustamise kontrolli võrdlemine alasti läbiotsimisega. Kontroll piirdub kinnipeetava suu lühiajalise visuaalse vaatlemisega ega hõlma kinnipeetava keha paljastamist ega füüsilist läbiotsimist vangistusseaduse (VangS) § 68 mõttes.
2.5.Ei ole tuvastatud, et ravimi manustamise kontrollil oleks kasutatud jõudu, sekkutud kaebaja suuõõnde füüsiliselt või rakendatud alandavaid võtteid. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole vanglas kontrollitoimingute läbiviimine iseenesest keelatud, kuna kinnipidamisasutustes on julgeoleku ja korra tagamiseks lubatavad meetmed, mis paratamatult piiravad kinnipeetava privaatsust. Kontroll võib muutuda alandavaks üksnes juhul, kui seda tehakse alandaval viisil või ilma põhjenduseta. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei ole.
2.6.Kaebaja ei ole esitanud objektiivseid meditsiinilisi andmeid, et ravimi manustamise kontroll, sh taskulambi kasutamine nähtavuse parandamiseks, oleks põhjustanud talle tervisekahjustuse või terviseseisundi tõttu vastunäidustatud. Samuti ei ole tuvastatav põhjuslik seos kaebaja tervisekaebuste ja vangla tegevuse vahel.
2.7.Ravimi manustamise kontrolli eesmärk on üksnes kontrollida ravimi tegelikku manustamist ning toiming ise ei eelda ega sisalda kaebaja diagnooside, raviskeemide või muude terviseandmete avaldamist teistele kinnipeetavatele. Üksnes ravimi võtmise fakt 2(6)
3-26-894
kinnipidamiskeskkonnas vanglaametnike ja kaaskinnipeetavate juuresolekul ei ole käsitatav terviseandmete avaldamisena sellisel määral, mis muudaks kontrolli õigusvastaseks ja rikuks kaebaja privaatsust. Käesoleval juhul piirneb kontroll lühiajalise visuaalse vaatlemisega ning ei too iseenesest kaasa kaebaja terviseandmete avaldamist kõrvalistele isikutele.
2.8.Ei ole tuvastatud kaebaja põhiõiguste sellise ulatusega riivet, mis ületaks kinnipidamisega vältimatult kaasneva ebamugavuse taseme ja puuduvad RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohased eeldused mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.Kaebaja esitas 23.03.2026 (registreeritud kohtu dokumendiregistris 26.03.2026) Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja tegevusega tekitatud mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamiseks. Põhjendused:
3.1.Ravimite manustamise kontrollimisel Tallinna Vanglas kasutavad vanglaametnikud kaebaja ja teiste kinnipeetavate suu kontrollimisel juba teist kuud taskulampe. Kaebaja puhul valgustatakse suud 3 korda päevas. Kaebajale antakse tablett hämaras aatriumis, tema vastas seisab kolm vanglaametnikku ja kõrval teine kinnipeetav. Sellega rikutakse kaebaja terviseandmete konfidentsiaalsust.
3.2.Kaebajal on vasakus silmas kae ja ere valgus paneb pisarad silmast voolama. Kaebajal on proteesid ja ta ei soovi, et tema suu sisemust valgustatakse. Aatrium on tolmune, suu avamisel sattub tolm kaebajale suhu. Kaebaja on tolmu suhtes allergiline ning aevastab ja nina on tolmu tõttu vesine.
3.3.Lisameetmed kontrollimiseks olgu neile, kes ravimeid ei manusta, ravimeid koguvad ja nendega äritsevad. Need isikud on vanglateenistusele teada. Kaebaja on 67-aastane ja ravimid on talle arsti poolt määratud ning haiguste tõttu vajalikud. Kaebajale ei ole määratud psühhotroopseid ravimeid.
3.4.Vastustaja eelkirjeldatud õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Vangla tegevusega on alandatud kaebaja väärikust, kahjustatud tema tervist, suurenenud on kaebaja ärevus ja käte värisemine. 2026. a veebruaris ja märtsis on kaebajal suurenenud valud südames.
3.5.Läbiotsimised vanglas saavad toimuda üksnes õigusaktidega paika pandud korras. Igapäevased läbiotsimised ületavad väärkohtlemise keskmist taset. Euroopa Inimõiguste Kohus on (22.10.2003 otsus asjas nr 24209194) leidnud, et inimese keha kujutab endast kõige intiimsemat eraelu aspekti, millesse võib sekkuda üksnes õigusliku aluse olemasolul.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-1411, p 12). Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõlemad nimetatud tingimused täidetud.
5.Kaebaja väidab, et talle on tekkinud mittevaraline kahju seoses tema suuõõne visuaalse vaatlemisega ravimi manustamise kontrollil, sh eelkõige seoses sellega, et a) vanglaametnikud kasutavad kontrolli teostamisel abivahendina taskulampi; b) kontrolli teostatakse ruumis, kus samal ajal viibivad ka teised kinnipeetavad ja mitu vanglaametnikku ning c) kontrolli teostamise ruum on tolmune. 3(6)
3-26-894
6.Kohus möönab, et isiku kehalist puutumatust (mis paigutub eelkõige põhiseaduse § 26 kaitsealasse) riivab iseenesest ka kohustus avada suu ja võimaldada suuõõne vaatlemist. Siiski on kaebaja kirjeldatud asjaoludel tegemist väheintensiivse sekkumisega isiku kehalisse puutumatusesse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et ravimi manustamisel toimuv suuõõne kontroll on lühiajaline (kestab mõne sekundi), on üksnes visuaalne, ega eelda füüsilist kontakti kinnipeetava ja vanglaametniku vahel või kontrollivahendi viimist kinnipeetava suuõõnde. Suuõõne vaatlus ei hõlma kinnipeetava keha paljastamist ega tema muul viisil läbiotsimist. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et muudel ruumis viibivatel isikutel peale kontrolli teostavate ametnike oleks võimalik kaebaja suuõõnt visuaalselt vaadelda. Kuna vangla on suuõõne kontrollimise protseduuri oma 05.03.2026 vastuses kaebaja kahjunõudele juba põhjalikult kirjeldanud (dtl 8-10), ei pea kohus vajalikus pöörduda kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel enam täiendavate selgituste saamiseks vangla poole.
7.Senises kohtupraktikas on leitud, et isiku suuõõne vaatlus ei ole intensiivne sekkumine isiku kehalisse puutumatusse ning pärast ravimite manustamist võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale korralduse näidata oma suuõõnt. Kinnipeetava kohustus avada ametnikule ravimi manustamise kontrollimiseks korralikult suu on vangla julgeoleku tagamise eesmärgil tehtav toiming, mis on kinnipidamisega kaasnev paratamatu ebameeldivus ja mille talumine on kinnipeetava kohustus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2016 otsus asjas nr 3-14-53011, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika; Tartu Halduskohtu 29.01.2026 määrus asjas nr 3-25-155, p 9.1).
8.Suuõõne kontrollimine ei ole kehalise puutumatuse riive intensiivsuselt võrreldav isiku alasti läbiotsimise või tema muude kehaõõnsuste kontrollimisega. Riigikohus on läbiotsimise kontekstis märkinud, et kõige vähem intensiivne on läbiotsimine läbi riiete kompamise teel ja suuõõne kontrollimine (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2021 otsus nr 3-19-549/98, p 15; 19.06.2025 otsus nr 3-22-1384/55, p 23).
9.Kohtu hinnangul ei lisa riivele otsustavalt intensiivsust asjaolu, et kontrolli tõhususe tagamiseks kasutavad vanglaametnikud taskulampi, millega suuõõnt (taskulampi suu sisemusse asetamata) lühiajaliselt valgustatakse. On selge, et kontrollimine ei omaks mõtet, kui suuõõs ei oleks ametnikule tegelikult nähtav. Ka hea üldvalgustusega ruumis ei pruugi suuõõne tervikuna vaatlemine olla tagatud ilma suunatava lisavalguse olemasoluta.
10.Vanglaametnikul ei ole lubatud kontrolli teostamisel kaebajat pimestada. Kohtule ei nähtu ka kaebaja väidetest, et teda oleks kontrolli teostamisel tahtlikult pimestatud. Isegi kui ülemäärane valgus peaks sattuma lühiajaliselt kinnipeetavale silma, on tal võimalik kaitsta oma silmi nende sulgemisega.
11.Kohtu hinnangul ei saa üksnes taskulambi kui abivahendi kasutamisest kaebaja suuõõne kontrollimisel järeldada, et sellega oleks riivatud tema au või väärikust. Kohus märgib, et Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on nt 2023. aastal Horvaatiale saadetud raportis 1 markeerinud vangla töökorraldust, millega samuti kontrolliti inimese suuõõnt ravimi manustamise tuvastamiseks ning kasutati selleks spaatlit. CPT ei osutanud, et suuõõne kontrollimine abivahendi kasutamisega oleks inimväärikuse kontekstis probleemne. Siin erinevad CPT seisukohad selgelt nt kinnipeetavate rutiinse alasti läbiotsimisega seoses väljendatud seisukohtadest.
12.Kokkuvõttes on kohus eeltoodut arvestades seisukohal, et kaebuses kirjeldatud suuõõne visuaalne kontrollimine on väheintensiivne sekkumine kaebaja kehalise puutumatuse 1
Report to the Croatian Government on the visit to Croatia carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 19 to 29 September 2022, p 61. Leitav Internetis: https://rm.coe.int/1680ad6168
4(6)
3-26-894
õigusesse ning pole alust järeldada, et sellega oleks riivatud tema au ja väärikust. Seetõttu pole ka alust arvata, et kaebaja kui enda kinnitusel vanemaealise ja kroonilisi haigusi põdeva inimese terviseseisund oleks halvenenud just tema suu visuaalse kontrollimise tulemusena. Ei nähtu, et suuõõne vaatlemine toimuks selliselt, et kaaskinnipeetavatele saaks teatavaks kaebaja terviseandmed.
13.Kohus peab kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Ravimite korrakohase manustamise kontrollimine kannab kaalukat avalikku eesmärki vangla julgeoleku tagamiseks ja on ka kaebaja enda huvides. Nagu kinnitab kohtupraktika, on Eesti kinnipidamisasutustes korduvalt esinenud juhtumeid, kus läbiotsimise käigus avastatakse manustamisjälgedega tablette, mistõttu ongi vanglate kodukordadega võetud tarvitusele meetmed, kuidas vanglas olukorda kontrolli all hoida. See on kõigi kinnipeetavate huvides, st et iga kinnipeetav peab olema hoitud ka selle eest, et tabletid ei satuks kontrollimatult käibesse. Mistahes ravimi sattumine tervelt või jäägina võõraste isikute kätte võib tekitada ohtliku olukorra, kuna ka nt üksikannusena iseenesest vähemõjusad või ohutud ravimid võivad pikemaajaliselt kogutuna osutuda ohtlikeks. Kinnipeetav, kes jätab ravimi võtmata või kelle kätte jääb ravim poolikult tarbituna, ei saa tagada, et see ei satuks nt tahtmatult teiste isikute kätte. Teisalt võib kinnipeetavale arsti määratud ravimi manustamata jäämine tekitada talle tervisekahju. Inimväärikust ei saa alandada olukord, mil arst on kaebajale ravimi määranud ja vangla selle ravi talle tagab ning kontrollib, et kaebaja eeskirjade kohaselt käitub (vt Tallinna Halduskohus on 02.05.2016 otsuses nr 3-16-198). Kontroll peab selle tõhususe tagamiseks olema ka pidev ja ühetaoline. Nagu juba öeldud, on vanglakeskkonnas ohtlikud mistahes ebaseaduslikku käibesse läinud ravimid, mitte üksnes psühhotroopse mõjuga ravimid. Samuti ei saa kontrolli teostamine sõltuda sellest, milline on kinnipeetava subjektiivne suhtumine ravimite manustamisse ja kas ta soovib vanglaametnikule väljendatu kohaselt neid manustada või mitte. Kaebaja eksib, kui leiab, et kõik vanglas ravimeid väärkäitlevad kinnipeetavad on vanglateenistusele niigi teada. Just järjepidev ja ühetaoline kontroll on kohtu hinnangul selliste isikute väljaselgitamiseks hädavajalik. Asjaolu, et suuõõne kontrolli teostamiseks kasutatav ruum on väidetavalt tolmune, ei ole kaebaja vanglale esitatud kahjunõudes välja toonud, mistõttu ei saanud vangla sellele väitele kahjunõude lahendamisel vastata. Sellel küsimusel ei saa kohtu hinnangul olla kaebuse eduväljavaate üle otsustamisel määravat tähendust.
14.Ravimite õiguspärase käitlemise tagamise kaalukas eesmärk kaalub käesolevas asjas teadaolevatel asjaoludel ilmselgelt üles ravimite manustamise kontrolliga kaebajale kaasnevad ebamugavused. On ka vähetõenäoline, et kaebajale võiks olla tekitatud kontrollimise tulemusel õigusvastast mittevaralist kahju, mis tuleks talle RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel hüvitada. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel kaebajale läbivaatamatult.
15.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust lahendada. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 5(6)
3-26-894
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.